2-05-18610/2

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Harju Maakohus Kohtunik Merike Varusk Otsuse tegemise aeg ja koht

1. detsember 2006, Tallinn, Tartu mnt kohtumaja Tsiviilasja number 2-05-18610 Tsiviilasi Osaühingu xxx hagi xxx ja xxx vastu eluruumi vabastamise nõudes Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja osaühing xxx (registrikood xxx; asukoht xxx); hageja seaduslik esindaja juhatuse liige Rain Oks; kostja xxx (isikukood xxx; elukoht xxx); kostja xxx (isikukood xxx; elukoht xxx). Kohtuistungi toimumise aeg
2. detsember 2006 Istungil osalenud isikud Hageja seaduslik esindaja juhatuse liige Rain Oks RESOLUTSIOON
3. Hagi rahuldada tagaseljaotsusega.
4. Kohustada xxx ja xxx andma osaühingule xxxs üle eluruum asukohaga xxx. Üleandmisega viivitamisel tõsta xxx ja xxx nimetatud eluruumist välja teist eluruumi vastu andmata.
5. Tagaseljaotsus kuulub viivitamatule täitmisele. Menetluskulude jaotus
6. Välja mõista xxx kohtukuluna riigilõiv summas 560 (viissada kuuskümmend) krooni osaühingu xxx kasuks.
7. Välja mõista xxx ja xxx solidaarselt kohtukuluna riigilõiv summas 200 (kakssada) krooni osaühingu xxx kasuks. Edasikaebamise kord 2-05-18610 Hagejal on õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse kättesaamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kostjatel on õigus esitada Harju Maakohtu Tartu mnt kohtumajale tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks 14 päeva jooksul arvates tagaseljaotsuse kättesaamisest, kui nende poolt kohtuistungile ilmumata jätmine oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja esitamisel tuleb tasuda kautsjoni summas 1 000 (üks tuhat) krooni Rahandusministeeriumi arvele SEB Eesti Ühispangas nr 10220034799018 või Hansapangas nr 221013921094, Harju Maakohtu viitenumbrile
8. Asjaolud Harju Maakohtu menetluses on osaühing Varahooldus hagi xxx ja xxx vastu eluruumi vabastamise nõudes. Asjas määrati 05.12.2006 kohtuistung. Kohtukutsed on kostjatele 24.11.2006 tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud norme järgides kätte antud ja neid on hoiatatud kohtusse ilmumata jätmise õiguslikest tagajärgedest, sh hagi tagaseljaotsusega rahuldamise võimalikkusest. Kostjad istungile ei ilmunud, ilmumata jätmise seaduslike takistuste olemasolust nad kohut informeeritud ei ole. Hageja esindaja jäi kohtuistungil oma nõude juurde ja palus kohustada kostjaid hagejale üle andma eluruum aadressil xxx ning üleandmisega viivitamisel tõsta kostjad nimetatud eluruumist välja teist eluruumi vastu andmata. Kuna kostjad kohtuistungile ei ilmunud, palus hageja teha tagaseljaotsuse. Kohtuotsuse põhjendused Hageja hooldab ja haldab vastavalt Keila Linnavalitsusega 01.07.2004 sõlmitud lepingule nr 6-6/169 ja volikirjale Keila linnale kuuluvaid elamuid, eluruume ning mitteeluruume ja esindab Keila linna vastavates üürisuhetes. Kostja xxx kasutab Keila Linnavara Haldamise Asutusega 07.08.2003 sõlmitud üürilepingu nr 21/03 alusel Keila linnale kuuluvat eluruumi aadressil xxx. Eluruum koosneb kahest toast ja abiruumidest. Koos xxx kasutab nimetatud eluruumi tema elukaaslane xxx. Lepingu kohaselt kohustus xxx tasuma igakuiselt korteriüüri ja kommunaalteenuste eest kuu viimaseks kuupäevaks. Võlaõigusseadus (edaspidi VÕS) § 217 sätestab, et üürilepinguga kohustub üks isik (üürileandja) andma teisele isikule (üürnik) kasutamiseks asja ja üürnik kohustub maksma üürileandjale selle eest tasu (üüri). VÕS § 292 lg 1 kohaselt peab üürnik lisaks üüri maksmisele kandma muid üüritud asjaga seotud kulusid (kõrvalkulud), kui selles on kokku lepitud. Kõrvalkuludeks on tasu üürileandja või kolmanda isiku teenuste ja tegude eest, mis on seotud asja kasutamisega. Hageja on xxx saatnud igakuiselt makseteatised. Vaatamata sellele on ta jätnud täitmata oma lepingujärgsed kohustused, mistõttu võlgneb seisuga 02.11.2005 hagejale 6 014.90 krooni. Vastavalt VÕS § 316 lg-le 1 võib üürileandja üürilepingu üles öelda, kui: 1) üürnik on viivituses kolmel üksteisele järgneval maksetähtpäeval tasumisele kuuluva üüri, kõrvalkulude või nende olulise osa maksmisega; 2) võlgnetava üüri summa ületab kolme kuu eest maksmisele kuuluva üüri summa; 3) võlgnetavate kõrvalkulude summa ületab kolme kuu 2 2-05-18610 eest maksmisele kuuluva kõrvalkulude summa. VÕS § 334 lg 1 kohaselt peab üürnik üüritud asja pärast lepingu lõppemist üürileandjale tagastama. Hageja on 08.09.2005 xxx kirjalikult teatanud, et üürileping on erakorraliselt üles öeldud alates 31.09.2005, kuna kostja on pidevalt rikkunud üürilepingut. Samuti on hageja palunud xxx tasuda võlgnevus ning eluruum hagejale tagastada. Kostjad hageja kirjale vastanud ei ole. xxx üürivõlg ületab, vaatamata üksikutele maksetele, kolme kuu üüri ja kommunaalteenuste eest maksmisele kuuluvat summat. Kuigi üürileping on hageja poolt erakorraliselt üles öeldud ja kostjad seda vaidlustanud ei ole, kasutab xxx koos oma elukaaslasega ilma seadusliku aluseta eluruumi edasi. Hageja pöördunud hagiavaldusega kohtusse võlgnevuse ja eluruumi vabastamise nõudes. Menetluse kestel on xxx võlgnevuse hagejale tasunud ning hageja on võlgnevuse väljamõistmise nõudest loobunud. Eluruumi kostjad hagejale tagastanud ei ole. Kohus on antud tsiviilasjas määranud istungi 05.12.
9. Kohtuistungi toimumise aeg on kostjatele 24.11.2006 teatavaks tehtud ja neid on hoiatatud kohtusse ilmumata jätmise õiguslikest tagajärgedest, sh hagi tagaseljaotsusega rahuldamise võimalikkusest. Kostjad istungile ei ilmunud ning kohal olnud hageja esindaja palus hagi rahuldada tagaseljaotsusega. Kohus leiab, et kuna kostjad ei ole kohtuistungile ilmunud ning kohalolnud hageja esindaja on taotlenud tagaseljaotsuse tegemist, tuleb hagi TsMS § 413 lg 1 alusel hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses tagaseljaotsusega rahuldada. Hageja esitatud faktilised väited tuleb lugeda kostjate poolt omaksvõetuks TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt kuulub käesolev kohtuotsus viivitamatule täitmisele. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse §-le 3 kohaldatakse enne tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud TsMS-is sätestatut. Kuni 31.12.2005 kehtinud TsMS-i § 60 lg 1 alusel tuleb kohtukuludena xxx välja mõista riigilõiv summas 560 krooni ning xxx ja xxx solidaarselt riigilõiv summas 200 krooni hageja kasuks. Merike Varusk Kohtunik 3