← Eesti

2-05-1415/3

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL (OSAOTSUS) Kohus Harju Maakohus Kohtunik Taimi Kollom Otsuse tegemise aeg ja koht

  1. aprill
  2. a Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number 2-05-1415 (endine nr 2/228-3148/05) Tsiviilasi NLhagi PL’i vastu abielu lahutamiseks ja elatise saamiseks Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja (vastuhagis kostja) NL Kostja (vastuhagis hageja) PL Kostja (vastuhagis hageja) esindaja JT Kohtuistungi toimumise aeg 10.04.2007.a Istungil osalenud isikud NL PL PL’i esindaja JT RESOLUTSIOON Lahutada NLja PL’i abielu, mis on registreeritud . Poolte abielust sündinud VL sündinud KL jätta elama NL juurde. Poolte abielu lugeda lõppenuks kohtuotsuse jõustumise päevast alates. Kummagi poole menetluskulud abielulahutuse nõudes jätta poole enda kanda. Kohtuotsus ei kuulu edasikaebamisele. Kohtuotsuse peale ei saa esitada apellatsioonkaebust, kuna mõlemad pooled on apellatsioonkaebuse esitamise õigusest kohtule tehtud avalduses loobunud. Esitatud asjaolud . esitas NLkohtusse hagi PL’i vastu, milles palub välja mõista kostjalt igakuine elatis poolte ühiste laste VLja KL .ülalpidamiseks, paludes kostjalt välja mõista elatis laste ülalpidamiseks hagi esitamise ajal kehtinud miinimummääras. esitas NLkohtusse hagi abielu lahutamiseks ja elatise väljamõistmiseks. kohtumäärusega liitis kohus NLhagid PL’i vastu ühte menetlusse. . esitas PL kohtule hagi NLvastu ühisvara jagamiseks. Hagiavaldusest mähtuvalt registreeriti poolte abielu , mille kohta on tehtud kanne . Poolte abielust sündisid VL ja KL. Pooled elavad eraldi ning hageja leiab, et abielu taastamine ei ole võimalik ning palub abielu lahutada ja poolte alaealised lapsed jätta tema juurde elama. Kostja vastuväited Kostja ei vaidle abielu lahutamisele vastu. toimunud istungil taotlesid pooled osaotsuse tegemist abielulahutuse nõudes ning laste elukoha määramises. Kohus rahuldas taotluse. Kohtu põhjendused Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 lg 1 kohaselt kui ühte menetlusse on ühendatud mitu omavahel seotud iseseisvat nõuet või kui ühes hagis esitatud mitmest nõudest on üks nõue või osa ühest nõudest või esitatud vastuhagi puhul üksnes hagi või vastuhagi lõplikuks otsustamiseks valmis, võib kohus teha neist igaühe kohta eraldi otsuse, kui see kiirendab asja läbivaatamist. Lahendamata nõuete osas jätkab kohus menetlust. Pooled taotlesid kohtus osaotsuse tegemist abielulahutuse ja laste elukoha määramise nõuetes. Kohus leiab, et antud asjas on mõistlik teha osaotsus abielulahutuse nõudes ning laste elukoha määramise osas, kuna see kiirendab asja läbivaatamist. Perekonnaseaduse (PKS) § 29 lg 1 kohaselt lahutab kohus abielu abikaasa nõudel, kui abikaasad vaidlevad abielu lahutamise üle. Sama paragrahvi lg 2 sätestab, et abielu lahutatakse, kui kohus teeb kindlaks, et abielu jätkamine on võimatu. Hageja esitas kohtule hagi ja palus poolte abielu lahutada ja lapsed jätta tema juurde elama. Hagiavalduse kohaselt pooled elavad lahus alates ja perekond on purunenud. Perekonda taastada ei ole võimalik. Kostja hagile abielulahutuse nõudes vastu ei vaielnud. Kuna nii NL kui ka PL soovivad abielu lahutada, siis leiab kohus, et poolte abielu jätkamine ei ole võimalik. Kohus leiab, et poolte abielu tuleb lahutada. Tulenevalt PKS § 30 abielu lõpeb abielu lahutamisel kohtus kohtuotsuse jõustumisest. PKS § 51 alusel, kui vanemad elavad lahus, lepivad nad kokku, kumma vanema juures laps elab. Hageja palus jätta poolte ühiste alaealiste laste NLja PL. elukohaks tema elukoht. Kostja on nõus, et laste elukohaks jääb hageja elukoht. Seega pooltel laste elukoha üle vaidlust ei ole. Seega kohus leiab, et poolte ühiste laste elukohaks ja hageja (ema) elukoht. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 164 lg 1 kannab hagilises abieluasjas kumbki pool oma menetluskulud ise. TsMS § 630 lg 2 sätestab, et apellatsioonkaebust ei või esitada, kui mõlemad pooled on apellatsioonkaebuse esitamise õigusest kohtule tehtud avalduses loobunud. Kohus lõpetab menetluse abielu lahutamiseks ja laste elukoha määramiseks ning jätkab menetlust elatise väljamõistmise nõudes. Taimi Kollom Kohtunik

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.