← Eesti

2-06-19686/5

Obsah (5)§ 173§ 162§ 190§ 138§ 144

Tsiviilasi nr 2-06-19686 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja Kohtunik Heli Käpp Määruse tegemise aeg ja koht 15.märts 2007, Tallinn Tsiviilasja number Tsiviilasi

§ 173

lg 1 alusel kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

§ 162

lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

§ 162

lg 4 alusel kohus võib jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane ja ebamõistlik.

§ 190

lg 2 teine lause sätestab, et kohtukulud, mille tasumisest hageja on vabastatud või mida hageja võis tasuda osamaksetena, mõistab kohus hagi rahuldamise korral kostjalt välja riigituludesse võrdeliselt hagi rahuldatud osaga, sõltumata sellest, kas kostja sai menetlusabi kohtukulude kandmisel.

§ 190

lg 41 kohaselt kui poolele, kelle kasuks otsus tehti, anti riigi õigusabi, mõistab kohus teiselt poolelt riigi õigusabi tasu ja kulud riigituludesse, sõltumata sellest, kas ka teisele poolele oli menetluses antud riigi õigusabi. Vastavalt

§ 190

lg-s 5 sätestatule kohus võib lõigetes 2 ja 41 nimetatud määruses mõjuval põhjusel ette näha kulude tasumise hilisema tähtpäeva või osadena tasumise kohtu määratud tähtaja jooksul, samuti vabastada isiku kohtukulude tasumise kohustusest. Tulenevalt

§ 138

lg-st 2 kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulu.

§ 144p 1 järgi menetlusosaliste esindajate kulud on kohtuvälised kulud.

Eeltoodust järelduvalt kohtul ei ole õigust vabastada isikut

§ 190lg 41 nimetatud riigi õigusabi kulude tasumise kohustusest.

RÕAS § 26 lg 2 kohaselt isik, kellelt on kohus välja mõistnud õigusabikulud, kuna poolele, kelle kasuks otsus tehti, anti riigi õigusabi, peab lahendi täitma selles märgitud tähtajal. 7 Kohus leiab, et menetluskulude väljamõistmine kostjalt oleks äärmiselt ebaõiglane ja ebamõistlik. Kohus arvestab, et hageja ja kostja on ema ja tütar, kostja pakkus hagejale kompromissi, kuid hageja ei olnud sellega nõus. Kostja näol on tegemist vaegkuuljaga, kelle ainsaks sissetulekuks on riiklik pension. Eeltoodu alusel ja juhindudes ülalviidatud õigusnormidest, kohus leiab, et menetlusosaliste menetluskulud tuleb jätte menetlusosaliste endi kanda. Kostja tuleb vabastada kohtukulude tasumisest. Kuna kohtul puudub seaduslik alus jätta hageja riigi õigusabi tasu ja kulud kostjalt välja mõistmata, kuid nende ühe summana tasumine käib kostjale üle jõu, siis kohus peab õigeks määrata, et kostja võib hagejale osutatud riigi õigusabi tasu ja kulude tasuda osadena kohtu määratud tähtaja jooksul. Heli Käpp Kohtunik 8

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.