3-06-381/7

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 3-06-381 Otsuse kuupäev 13.06.2006 Kohtunik Roby Koik Kohtuasi OÜ TP INVEST kaebus Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti peadirektori 25.11.2005.a käskkirja nr 1-3.12/1648 tühistamiseks ning ettekirjutuse tegemiseks. Asja läbivaatamise kuupäev 29.05.2006 Istungil osalenud isikud Kaebuse esitaja OÜ TP INVEST, esindajad Ants Kikas ja Veikko Puolakainen; Vastustaja Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet, esindaja Anne Lepik. Resolutsioon Jätta kaebus rahuldamata ja poolte kohtukulud nende endi kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Halduskohtu kaudu 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest arvates. Apellatsioonkaebuse esitamise kavatsusest tuleb Tartu Halduskohtule kirjalikult teatada 10 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest arvates. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1.Septembris 2005.a. esitas OÜ TP INVEST taotluse nr 0405370003 Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ametile integreeritud maaparanduse investeeringutoetuse saamiseks meede 3.4 raames Aru kinnistu põllumajandusmaa juurdepääsuteede rekonstrueerimiseks. PRIA Peadirektori

2. 2005 käskkirjaga nr 1-3.12/1684 jäeti rahuldamata OÜ TP INVEST taotlus nr 0405370003 järgmistel põhjustel: Sisuliselt soovib taotleja uuendada 366 meetrit teed, mis on reaalselt juba olemas ja heas korras ning tagab juba praegu juurdepääsu taotleja omandis olevale põllumajandusmaale. Tee rajamist on toetatud SAPARD meetme 4 vahenditest
3. aastal. Kavandatav investeering ei vasta määruse nr 66 lg 2 p 6 eesmärgile, 1 kuna hea juurdepääs põllumajandusmaadele on juba käesoleval ajal tagatud; nimetatud tee ainsaks kasutajaks on taotleja ise, kasutusotstarbeks on juurdepääsu tagamine põllumajandusmaale, millel kasvatatakse kuuski haljastuseks. Tööde maksumuseks planeeritakse ca 1750 kr/m2 käibemaksuta, mis ei ole mõistlik kulutus (vrdl. nt PaldiskiPadise 12, 0 km pikkuse kruusakattega teelõigu rekonstrueerimise ruutmeetri hinnaks on 644 kr). Käskkirja kohaselt ei saa projekti lugeda majanduslikult mõjusaks ja tee rekonstrueerimise vajadust toetuse abil põhjendatuks. 21.12.2005.a. esitas kaebaja vastustajale vaide käskkirja kehtetuks tunnistamiseks. PRIA peadirektori 23.01.2006 a. vaideotsusega nr 11-22/4 jäeti OÜ TP INVEST esitatud vaie rahuldamata. Vaideotsusest nähtuvalt oli vaidemenetluse ajal OÜ TP INVEST projektile hinnangu andmiseks tellitud Maaparanduse Ehitusjärelevalve- ja Ekspertiisibüroolt „Aru" kinnistu põllumajandusmaa juurdepääsutee rekonstrueerimise projektile nr T21/05 ekspertarvamus (19.01.2006), millele tuginedes leiti, et esitatud projekti ei saa pidada meetme eesmärkidele vastavaks ning toetuse andmist õigustatuks. 23.
4. 2006 esitas OÜ TP INVEST Tartu Halduskohtule kaebuse Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti peadirektori 25.11.2005.a käskkirja nr 1-3.12/1648 tühistamiseks ning ettekirjutuse tegemiseks. KAEBUSE PÕHJENDUSED JA TAOTLUS 2.Kaebaja leiab, et vaidlustatud PRIA peadirektori 25.
5. 2005 a. käskkiri nr 1-3.12/1684 on õigusvastane ning rikub tema õigust saada seaduses ja/või muudes õigusaktides sätestatud tingimustel ja korras investeeringutoetust. Ühtlasi on käskkirja andmisega oluliselt rikutud haldusaktile esitatavaid nõudeid. Kaebaja arvates ei ole käskkiri piisavalt põhjendatud, selle andmiseks puudub nii õiguslik kui ka faktiline alus, millest tulenevalt on sisuline motivatsioon puudulik. Samuti on kaebaja arvates rikutud menetlusnorme: eiratud uurimispõhimõtet, seadusliku aluse põhimõtet, käskkiri ei ole selge ja üheselt mõistetav, esinevad kaalutlusvead. Vaideotsuses on vastustaja uue faktilise asjaoluna vaide rahuldamata jätmisel tuginenud vahepeal tellitud ekspertarvamusele. Kuigi kõnealune vaideotsus iseseisvana kaebaja subjektiivseid õigusi ei riku, vaid jätab endiselt kaebaja taotluse rahuldamata, peab kaebaja siiski eraldi vajalikuks esitada ka oma motiveeritud vastuväited vaideotsuse aluseks olevale ekspertarvamusele. Käskkirjast nähtuvalt on õiguslikuks aluseks taotluse rahuldamata jätmisel võetud Struktuuritoetuse seaduse § 19 lg 5 p 3 ning põllumajandusministri 10.06.2005.a. määrusega nr 66 kehtestatud „ Eesti riikliku arengukava EL struktuurifondide kasutuselevõtuks - ühtne programmdokument aastateks 2004-2006 meetme 3.4 „Integreeritud maaparandus" tingimused" § 15 lg 1 ja § 16 lg 3 p 1 ja lg
6. Käskkirja koostamise ajal 25.11.2005.a. STS § 19 lg 5 punkti 3 enam ei eksisteerinud, mistõttu on haldusakti andmise hetkel juhindutud olematust õigusnormist. Hilisemas vaideotsuses on vastustaja leidnud, et viide kuni 01.07.2005.a. kehtinud STS § 19 redaktsioonile olevat igati korrektne. Vastustaja leidis, et 01.07.2005.a. jõustunud STS § 32 ' 2 lg 1 p 3 järgi viiakse enne
7. aasta
8. juulit alustatud toetuse taotluste vastuvõtmine ja menetlemine viiakse lõpule vastavalt taotluste vastuvõtmise ajal kehtinud õigusaktides sätestatule. Iseenesest õige viite juures on vastustaja aga teinud täiesti ebaõige ja meelevaldse järelduse, et taotluse vastuvõtmise ajaks tuleb lugeda teate avaldamist taotluste vastuvõtmise kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded
9. juunil 2005.a. Selline järeldus ei ole millegagi põhjendatud ning on vastuolus nii HMS § 54 kui ka vastustaja viidatud sätte endaga. STS § 32 'lg 1 p 3 ütleb expressis verbis, et taotlust menetletakse vastavalt taotluste vastuvõtmise ajal kehtinud õigusaktidele. Taotlusi investeeringutoetuse saamiseks sai esitada
10. augustist 2005.a. kuni
11. septembrini 2005.a. Seega, ainuüksi sätte grammatiline tõlgendusviis võimaldab asuda seisukohale, et taotluse vastuvõtmiseks saab pidada ikkagi taotluse enda füüsilist esitamist ja vastuvõtmist, mitte teate avaldamist taotluse esitamise võimaluse ja tähtaja kohta. Kaebaja seisukohti kinnitab ka määruse § 12 lg 7, mis sätestab üheselt, et PRIA teatab toetuse taotluse esitamise tähtaja väljaandes Ametlikud Teadaanded. Teate avaldamine omab tähtsust pelgalt isiku subjektiivse õiguse tekkimise aspektist. Käskkirja viited määruse sätetele ei ole asjakohased. Teise õigusliku alusena märgitud määruse § 15 lg 1 reguleerib taotluse nõuetekohasuse, taotluses esitatud andmete õigsuse ning taotleja ja kavandatava tegevuse vastavust struktuurtoetuse seaduse § -le 18 ja 19 ning määruses sätestatud nõuetele. Seega hõlmab määruse § 15 lg 1 üksnes kaebaja poolt esitatud andmete formaalset kontrollimist, mitte taotluses märgitud tegevusele sisulise hinnangu andmist. Määruse § 15 lg 1 ei näe ette võimalust asuda hindama taotlust sisulisest aspektist. Taotlus on jäetud rahuldamata seepärast, et projekti ei saa pidada majanduslikult mõjusaks ning tee rekonstrueerimise vajadust toetuse abil põhjendatuks. Seega on asjas antud sisuline hinnang, mida aga haldusakti andmise õigusliku alusena viidatud konkreetsed sätted teha ei võimalda. Kuna muudele sätetele käskkirja põhjendavas osas viiteid ei leidu, siis ei ole kaebajal võimalik kontrollida, millisel õiguslikul alusel on vastustaja teinud sisulisi otsustusi. Seega ei ole vaidlustatud haldusakt kontrollitav. Kaebaja arvates puudub ka HMS § 56 lg 2 sätestatud haldusakti andmise faktiline alus, mistõttu on haldusakt õigusvastane ka sellel põhjusel. Käesoleval juhul on vastustaja haldusakti andmise faktiliste asjaoludena viidanud sellele, et hea juurdepääs põllumajandusmaadele on juba käesoleval ajal tagatud, mistõttu investeering ei vasta meetme spetsiifilisele eesmärgile, et tee rekonstrueerimiseks planeeritavad summad on ebamõistlikud. Kaebaja leiab, et kuigi antud subjektiivse hinnangu andmine ei ole käskkirjas viidatud õiguslikku alust arvestades üldse vastustaja pädevuses, on see hinnang paljasõnaline ning ei tugine tegelikel faktilistel asjaoludel. Lisaks on hinnang sisulisest aspektist ka ebaõige. Vastustaja on käskkirjas asunud seisukohale, et kuna põllumajandusministri
12. juuni 2006.a määruse nr 66 § 2 lg 2 p 5 kohaselt on meetme spetsiifiliseks eesmärgiks parandada juurdepääsu põllumajandusmaadele, siis kavandatav investeering ei vasta nimetatud eesmärgile seetõttu, et hea juurdepääs põllumajandusmaadele on juba käesoleval ajal tagatud ning antud juhul ei ole toetust võimalik taotleda juurdepääsutee rekonstrueerimiseks. Vastustaja seisukoht ei vasta kaebaja arvates kehtivale õigusele. 3 Selleks, et täpselt järgida "Teeseaduse" ja tema alusel välja antud õigusaktide nõudeid taotlusdokumentatsiooni koostamisel pöördus kaebaja Maanteeameti poole vastava järelepärimisega. Maanteeameti vastus 02.09.2005 nr. 1.1-3/2110 esitati ka vastustajale koos taotlusdokumentatsiooniga, mida viimane ei ole aga arvestanud vaidlustatud otsuse tegemisel. Kavandatava tegevuse vastavust meetme spetsiifilisele eesmärgile kinnitab täiendavalt ka Põhja Regionaalne Maanteeamet oma 20.12.2005.a nr 1-6/1554 vastuses, mis esitati vastustajale vaidemenetluse raames, mida vastustaja ei ole samuti arvestanud. Taotluse sisu vastavust meetme spetsiifilisele eesmärgile kinnitas ka põllumajandusministeeriumi esindaja, kes 08.12.2005.a. e-posti teel saadetud vastuses kaebaja vastavasisulisele päringule teatas sõnaselgelt, et põhimõtteliselt on tee rekonstrueerimise käigus uue katendi (asfaltkatte) ehitamine meetme 3.4 kontekstis aktsepteeritav. Selle kohta, et kavandatav investeering ei kattu SAPARD meetme 4 raames teostatud tööga esitas kaebaja vastustajale vaidemenetluses tõendina Teede Tehnokeskuse AS-i ekspertarvamuse 15.12.2005/nr. 1-4616, millest nähtub, et kavandatav juurdepääsutee rekonstrueerimine „Aru" kinnistul ei kattu mingis osas SAPARD meede 4 raames 2004.a. teostatud töödega. Kaebaja on seisukohal, et eelnevast järeldub üheselt, et kaebaja taotluse sisu vastab meetme spetsiifilisele eesmärgile, kuna on täidetud kõik õigusaktidest tulenevad nõuded. Kaebaja ei nõustu vastustaja seisukohaga, et tee rekonstrueerimiseks planeeritavad summad on ebamõistlikud. Vastutaja ei ole seda väidet millegagi tõendanud. Põhja Regionaalne Maanteeamet oma 20.12.2005.a. vastuses märgib, et kui määruses oleks olnud fikseeritud juurdepääsutee ruutmeetri maksimaalne maksumus piirhinnana tee rekonstrueerimiseks, ei saaks investeeringu mittevastavus meetme spetsiifilisele eesmärgile probleemina ("hea juurdepääs juba tagatud") üldse tekkida. Kuna määrus eelpool nimetatut tee ruutmeetri maksumust piirhinnana ei sisalda, siis kaebaja arvates ei saa anda investeeringule hinnangut üldistades, jättes kõrvale asjas olulist tähtsust omavad asjaolud. Põhja Regionaalse Maanteeameti 20.12.2005.a. vastuses on märgitud, et teeobjekti maksumust konkreetselt juhul ei saa võrrelda suvalise tööde maksumusega suvalises kohas ja suvalisel ajal. Kaebaja leiab, tuginedes Põhja regionaalse Maanteeameti 20.
13. 2005 vastusele ja Teede Tehnokeskuse AS-i ekspertarvamusele, et vastustaja hinnang tööde kõrgele maksumusele on ebaõige ja tõendamata, s.t motiveerimata. Kavandatud tööd (investeering) on mõistlik kulutus, sest investeering vastab kaebaja eesmärkidele, pakkumiskutse lisas loetletud tööd (teerajatised) ja nende mahud on Teeseadusega kooskõlas, investeering loob pikaajalise lisandväärtuse, parima pakkuja väljaselgitamisel on järgitud määrusega kehtestatud hankereegleid, taotlusega ei ületata toetuse piirmäärasi, toetusele lisaks on kaebajal piisavalt oma või siis laenuvahendeid investeeringu teostamiseks, kaebaja on jätkusuutlik ning järgitud on ka õigusaktidest tulenevaid teisi nõudeid. Kaebaja leiab, et projekti majanduslikku mõjusust ning tee rekonstrueerimise põhjendatust saab ja tuleb hinnata üksnes objektiivsetest kriteeriumitest lähtuvalt igal konkreetsel juhul eraldi, mitte üldistades ja analoogiat kasutades. Haldusakti motiveerimise kohustust silmas pidades peab sellise hinnangu andmine olema selgelt kontrollitav ja tõendatav, vastasel juhul oleks tegemist haldusorgani suvaga. 4 Kaebaja asukohajärgne omavalitsus Saku vald on seisukohal, et taotleja äriprojektid on tema aspektist siiski majanduslikult mõjusad. Tähtsust omab, et kaebaja oli vastustajale taotluse ja selle lisana esitanud põhjaliku dokumentatsiooni (sh. pakkumiskutsed, hinnapakkumised, selgitused jne), millele vastustaja ei ole otsustamisel tähelepanu pööranud. Käskkirjast ei nähtu, milliste kriteeriumite alusel on otsustus tehtud, seega ei ole see piisavalt motiveeritud. Eriti arusaamatu on vastustaja eitav seisukoht seepärast, et viidatakse olematutele või ebaõigetele õigusakti sätetele ning ilma viiteta tõenditele antakse subjektiivne (sh ebaõige) hinnang faktilistele asjaoludele. Vastustaja ei ole põhjendanud, miks ta on jätnud täiesti tähelepanuta kaebaja poolt asja sisuliseks otsustamiseks esitatud mahuka dokumentatsiooni, mis üheselt kinnitavad investeeringu vajalikkust kaebaja aspektist. Faktilise olukorraga on käinud tutvumas ka PRIA ametnik Marek Treufeldt, kes 03.11.2005.a koostatud kontrollaktist nr RA 02294 nähtuvalt mingeid märkusi ei ole esitanud. Vaidlustatav haldusakt on sisuliselt motiveerimata, olemasolev motiveering ei ole asjakohane ja ei seostu käskkirja andmise aluseks olevate õigusnormidega. Vastustaja on taotluse rahuldamata jätmist põhjendanud subjektiivsete kriteeriumite alusel, mis ei ole asjassepuutuvad. Vaidlustatud käskkirjast ei selgu, millistele tõenditele või faktidele tuginedes on vastustaja leidnud, et hea juurdepääs on tagatud ning projekt ei ole majanduslikult mõjus. Ühtegi seda väidet kinnitavat tõendit käskkirjale lisatud ei ole ja ühelegi sellisele tõendile ei ole ka viidatud. Seega on tegemist vastustaja subjektiivse hinnanguga, mis aga ei saa omada taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise seisukohast õiguslikku tähendust. Nagu juba märgitud eelpool, on see seisukoht ka sisuliselt ebaõige. Maaparanduse Ehitusjärelevalve ja Ekspertiisibüroo ekspertarvamus ei oma aga käesoleva kaebuse lahendamisel õiguslikku tähendust ning tuleks jätta tähelepanuta, kuna: vaidlustatud käskkirja andmise ajal seda ekspertarvamust ei olnud, see on koostatud alles 19.01.2006.a, s.o ligi kaks kuud pärast haldusakti andmist ning edastati kaebajale alles koos vaideotsusega. Arvamuse koostajatel puudub tegevusluba teeprojekti ekspertiisi teostamiseks, seega vajalik pädevus. Ekspertarvamuse koostamise lähtealuseks on võetud õigusaktid, mida kohaldatakse ainult avalikus kasutuses olevatele teedele, mitte aga erateedele, mis ei ole avalikuks kasutamiseks. Käskkirja õigusliku alusena märgitud õigusnormid ei näe ette võimalust asuda taotlust hindama sisuliselt. Seega on eiratud seadusliku aluse printsiipi. Käesoleval juhul ei ole võimalik kontrollida, kas vastustaja on haldusakti andmisel kõiki asjaolusid ja huve arvestanud ja teostanud ratsionaalset kaalumist. Käskkirjas ei sisaldu mingeid viiteid, kust tulenevad faktilised põhjendused taotluse rahuldamata jätmisel ja milliste meetodite, kriteeriumite või tõendite alusel on jõutud järeldusele, et projekt ei ole majanduslikult mõjus. Peale käskkirja andmist on vastutaja ametnikud käskkirja rahuldamata jätmisel asunud ka muudele, käskkirjas täiesti märkimata seisukohtadele. PRIA peadirektori asetäitja hr Jaanus Hämmal saatis kaebajale kirja 16.12.2005.a kirja nr 2-1/8318-1, milles muuhulgas nimetati, et kaebaja taotlus hinnati mittevastavaks, kuna olemasoleva tee kandevõime on piisav. Kaebaja 5 oma vastuskirjas 27.12.2005.a. J-12/9B lükkas ümber PRIA seisukohad tee kandevõime mõõtmise võimalikkusest ning selgitas tee kandevõime tähendust projekti osas, mis näeb ette teele asfaltbetoonkatte ehitamise. Vaideotsusest aga nähtub hoopis, et põhjuseks, miks jäeti taotlus rahuldamata, on juurdepääsutee rekonstrueerimise projekti koosseisu lülitatud rajatised, millele toetuse määramine ei ole vastustaja arvates kooskõlas ühegi RAK'i eesmärgiga. Nendeks rajatisteks on asfaltbetoonkatte ehitamine, teevalgustus, drenaažisüsteem koos veevõtutrassiga, parkimisplatsid põllumajandustehnikale jm. Ometi kinnitab Maanteeamet 09.02.2006.a vastuses, et kaebaja projekt vastab igati Teeseaduse nõuetele ning et juhinduda tuleb Teeseadusest ka põllumaale viiva juurdepääsutee osas. Teeprojekt, mille koosseisu on rajatised lülitatud, on kõigile nõuetele vastavana heaks kiidetud Saku Vallavalitsuse poolt ning sellele on väljastatud ehitusluba nr
14. Kaebaja rõhutab, et majandusliku mõjususe hindamine ei ole vastustaja pädevuses. Käskkirja õigusliku alusena viidatud õigusnormid ei sätesta võimalust asuda taotlust hindama sisulisest aspektist, vaid üksnes formaalsest seisukohast. Vastustaja ei ole viidanud õigusnormidele, millest tuleneks tema pädevus hinnata taotlust sisuliselt. Seega on lisaks kaalutlusõiguse ebaõigele kasutusele tegemist kaalutlusõiguse ületamisega. Vaidlustatud käskkirjast ei nähtu vähimatki viidet, et kaebaja taotlus ei vastaks esitatud hindamiskriteeriumitele. Käskkirjast ei nähtu viidet ka asjaolule, et oleks ületatud rahastamise eelarvet. Vastustaja subjektiivne hinnang hea juurdepääsu ning projekti majandusliku mõjususe hindamisel ei oma asja objektiivsel otsustamisel tähendust. Kaebaja leiab, et tal on tekkinud õiguspärase ootuse ja õiguskindluse põhimõttest tulenev veendumus, et peale nõuetele vastava taotluse esitamist, mis vastab meetme tingimustele, saab ta oma majandustegevuse arendamiseks vajalikku investeeringutoetust. 16.
15. 2006 esitas kaebaja tulenevalt vastustaja kirjalikust seisukohast, täiendava selgituse, milles leiab, et OÜ TP Invest ei saa nõustuda PRIA seisukohaga, et "Vaideotsuses ei kajastu uued asjaolud, ekspertarvamus vaid kinnitab PRIA seisukohti tööde mahtude ja maksumuste osas", sest alati kui PRIA on esitanud informatsiooni, miks OÜ TP Invest projekt ei ole toetamiseks kõlbulik, esitatakse järjest uusi, põhjendamatuid argumente. PRIA eksib, nimetades, et põllumajandusmaa juurdepääsutee rekonstrueerimist toetati SAPARD Meetme 4 raames 2004.a. summas 780 000 krooni. OÜ TP Investi poolt SAPARD'i toel 2004.a. teostatud projekt ("Kinnistu "Aru" (katastriüksus 71814:001:0013) teede rekonstrueerimise (sissesõidutee, juurdepääsutee ja parklate (tehnika hoiuplatside)) tehnilise projekti " (töö nr 12/9, ehitusluba nr 42, kasutusluba nr 1166, 21.09.2004.a.)) koosnes kolmest osast: Aru talu hoonetekompleksi vaheliste teede (tehnika hoiuplatsid) rekonstrueerimine, Aru talu sissesõidutee rekonstrueerimine ja põllumajandusmaa juurdepääsutee rekonstrueerimine. Projekti kaks esimest osa kujutasid endast klassikalisi rekonstrueerimistöid, juurdepääsutee rekonstrueerimise näol oli tegemist sisuliselt uue tee muldkeha ehitamisega. Juurdepääsutee rekonstrueerimisele kulutati ca 316 000 krooni, millest toetussumma moodustab 158 000 krooni, mitte aga 780 000 krooni. PRIA ei ole täpne, nimetades, et juurdepääsutee rekonstrueerimine viidi lõpule 2004.a. SAPARD toetuse raames viidi lõpule ainult projekti need osad, mis puudutavad Aru talu hoonetekompleksi vahelisi teid (tehnika hoiuplatsid) ja Aru talu sissesõiduteed ning juurdepääsutee rekonstrueerimist plaaniti jätkata, mille tulemusena juurdepääsuteed pikendatakse ja laiendatakse ning juurdepääsutee pindala suureneb nende tööde tulemusel enam kui 71%. 6 OÜ TP Invest ei nõustu PRIA seisukohaga, et RAKist taotletav toetusega tee rekonstrueerimise jätkamine rikuks või oleks vastuolus nõudega "...anti taotlejale toetust eeldusel, et objekti kasutatakse sihipäraselt ja hoitakse korras vähemalt viis aastat.", sest RAKi raames kavandatud juurdepääsutee rekonstrueerimine jätkab töid sealt, kus SAPARDiga lõpetati. PRIA väide, et "Käesoleva taotluse raames kavatseb taotleja olemasoleva tee muldkeha üles võtta ja rajada sisuliselt mitme maanteeklassi võrra tugevama tee. Sisuliselt tähendab see SAPARD meetme raames tehtud investeeringu ebaõnnestumist." on äärmiselt raske süüdistus, mis ei vasta tegelikkusele. OÜ-l TP Invest puudub majanduslik huvi juurdepääsutee muldkeha üles võtta kuna muldkeha ei ole aga rajatud mitte ainult SAPARD toetuse abil. Toetuse määr SAPARD Meetmes 4 oli OÜ TP Invest jaoks 50% investeeringu käibemaksuta maksumusest, siis sama suure osa, summas 158 000 krooni moodustavad OÜ TP Invest oma- ja laenuvahendid. Muldkeha üles võtmine tähendaks, ilma igasuguse muu tõlgitsemise võimaluseta seda, et SAPARD Meetme 4 raames tehtud investeering ebaõnnestus. Sellise ebaõnnestumise puhul, ei piirdu PRIA aga ainult vastava fakti konstanteerimisega, vaid see toob endaga automaatselt kaasa PRIA poolse nõude esitamise OÜ-le TP Invest , maksta tagasi SAPARD raames väljamakstud toetus. Toetuse tagasimaksmine tähendaks suure tõenäosusega OÜ TP Invest pankrotti, eriti siis, kui nõue laieneb kogu toetusele. OÜ TP Invest poolt kaebusele lisatud AS Teede Tehnokeskuse ekspertarvamus kinnitab, et ehitusloa nr. 2838 raames (RAKT projekt) teostatavad rekonstrueerimistööd ei sisalda SAPARDi toetuse abil 2004.a. rajatud juurdepääsutee muldkeha üles võtmist. AS Teede Tehnokeskuse antud ekspertarvamus esitati PRIALEle 21.detsember 2005.a. vaide lisana. Maaparanduse Ehitusjärelevalve ja Ekspertiisibüroo ekspertarvamus
16. jaanuar 2006.a. ei käsitle juurdepääsutee olemasoleva muldkehaga üles võtmisega seonduvat ning ei nimeta ka ühtegi põhjust, miks seda temaatikat ei käsitleta. PRIA käsitleb mõistet "esmane vajadus" meelevaldselt, olulise põhjusena, miks tuleb OÜ TP Invest toetustaotlus rahuldamata jätta. RAKi programmitäiend näeb ette võimaluse juurdepääsuteed ka rekonstrueerida, mis tähendab, et toetust on võimalik taotleda enamaks kui PRIA poolt rõhutatud "esmane toetusvajadus". Oleks olnud vajalik koostada loetelu teeprojekti kuuluvatest nendest rajatistest, mida toetatakse, sõltumata sellest, kas tegemist on juurdepääsutee ehitamisega või rekonstrueerimisega ning see loetelu oleks tulnud ka põllumajandusministri
17. juuni 2005.a. määruses nr.66 esitada, sest RAKi ja RAKi programmitäiendist tulenevad seisukohad, põhimõtted jms. s.h "esmane vajadus", "esmane toetusvajadus" jne. tuleb vastavalt Rahandusministeeriumi kui RAKi korraldusasutuse seisukohale täpsustada vastavas meetmespetsiifilises Määruses. OÜ TP Invest ei nõustu PRIA seisukohaga, et OÜ TP Invest projekt ei vasta meetme spetsiifilisele eesmärgile. OÜ-le TP Invest teadaolevalt ei ole Eesti Vabariigis riiklikke eksperte teeprojektide ekspertiisi tegemiseks, küll on aga Teeseadusest tulenevalt kehtestatud kord, mille järgi peab teeprojekti ekspertiisi tegijal olema Maanteeameti poolt väljastatud vastav tegevusluba. PRIA on seoses teeprojekti ekspertiisi tellimisega Maaparanduse Ehitusjärelevalve ja 7 Ekspertiisibüroolt asunud sisuliselt seisukohale, et tegevusloa olemasolu ei ole vajalik, tähtsad on vaid eksperdi sisulised teadmised. Büroo on teostanud OÜ TP Invest projekti (nr T21/05) ekspertiisi ja andnud projektile hinnangu nii, nagu projekt oleks pidanud järgima õigusakte, mille loetelu on esitatud Ekspertarvamuse punkti 1.
18. (Juhenddokumendid) allpunktides 3, 4 ja
19. Kuna antud õigusaktide nõuded laienevad avalikult kasutatavatele teedele, siis ka sellest tulenevalt on Büroo paljud järeldused põhjendamatud. Teiseks on Büroo valesti piiritlenud põllumajandusmaa juurdepääsutee teerajatiste koosseisu (Ekspertarvamuse punkt 5.2.Projektlahend ja vormistamine) ning kuna PRIA on võtnud Büroo selle seisukoha üheks aluseks nii vaideotsuse kui ka vastus kaebusele koostamisel, siis on ka PRIA poolt tehtud järeldused vastuolus Teeseadusega. OÜ TP Invest projekti koosseisus olevad rajatised on kooskõlas Teeseaduse § 2, lõikega 2 ning, et ka projekt tervikuna vastab Teeseadusele. Kaebaja leiab, et suvaõiguse alusel ei ole võimalik hinnata projekti majanduslikku mõjusust ja põhjendatust. OÜ TP Invest, ei rõhuta mitte ühelgi viisil, et tema käive võiks investeeringu tulemusel suureneda 50 %. OÜ TP Invest projekti maksumusest (2 951 584 krooni (käibemaksuta)) omab PRIA detailset ülevaadet, sest vastavalt Määruse § 13, lõige 3, punkt 6 esitati PRIAle ka parimaks tunnistatud pakkuja hinnapakkumine. OÜ TP Invest on täitnud "Avalduse" punktist 10 tuleneva nõude, anda informatsiooni prognoositava tulu kohta. OÜ TP Invest puudub ülevaade sellest, millise informatsiooni alusel ja kuidas PRIA jõudis otsusele, et OÜ TP Invest projekt ei ole toetuskõlbulik majanduslikust mõjususest tulenevalt. Käskkirjas nimetatakse, et OÜ TP Invest toetustaotlus ei vasta meetme spetsiifilisele eesmärgile ning et projekt ei ole majanduslikult mõjus ja sellest tulenevalt ei ole tee rekonstrueerimine toetuse abil põhjendatud. OÜ TP Invest projekt ei vasta PRIA arvates seega kahele üldisele valikukriteeriumile. Kuna kolme ülejäänud üldise valikukriteeriumi - taotlejad peavad olema võimelised projekti ellu viima, projektid peavad olema jätkusuutlikud ning looma püsiva või pikaajalise lisandväärtuse ning projekt peab olema sisult ja ajastuselt asjakohane - tuginema asjassepuutuvatele uuringutele, arengukavadele ja põhjendatud vajadustele - osas PRIA peadirektori käskkiri "vaikib", siis sellest saab järeldada ainult seda, et OÜ TP Invest projekt vastab nende kriteeriumite poolt püstitatud nõuetele. Sellest tulenevalt on äärmiselt vähe tõenäoline, et OÜ TP Invest projekt, vastates nimetatud kolme valikukriteeriumi nõuetele, ei ole majanduslikult mõjus. PRIA poolt koostatud dokumendist - "RAPORT LISAKONTROLLI TULEMUSTE KOHTA" - selgub, et (sisuline) hinnang OÜ TP Invest projekti majanduslikule mõjususele on antud PRIA toetuste kontrolli osakonna töötajate poolt. PRIA interneti leheküljel esitatud PRIA töötajate ametijuhendite osades "TÖÖ LÜHIKIRJELDUS" ja „TEENISTUSKOHUSTUSED" on aga sätestatud, et projektide hindamine ja analüüs toimub mitte toetuste kontrolli osakonna töötajate, vaid toetuste osakonna töötajate poolt. OÜ TP Invest leiab, et projekte tuleb hinnata meetmespetsiifilistes määrustes esitatud (üld)kriteeriumite lõikes ning kuna RAK Meede 3.4 ei nõua majandusliku mõjususe hindamist, siis ei ole PRIAl ka õiguslikku alust seda hinnata. 8 OÜ TP Invest peab vajalikuks rõhutada, et RAKi Meetmes 3.4 sätestatu ei nõua äriprojekti esitamist, ega sellise informatsiooni esitamist, mille alusel teostada taotlejate s.h. OÜ TP Invest projekti sisulist hindamist s.h. anda hinnangut OÜ TP Invest projektile üldiste valikukriteeriumite lõikes (v.a.vastavus meetme spetsiifilisele eesmärgile). OÜ TP INVEST taotleb tühistada Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti peadirektori 25.11.2005.a. käskkiri nr 1-3.12/1684 ja teha ettekirjutus, millega kohustada Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ametit tegema uut otsust ning rahuldada OÜ TP Invest taotlus nr 0405370003 integreeritud maaparanduse investeeringutoetuse saamiseks meede 3.4 raames Aru kinnistu põllumajandusmaa juurdepääsuteede rekonstrueerimiseks. Välja mõista kaebaja kantud kohtukulud: riigilõiv ja tasu õigusabi eest . VASTUSTAJA VASTUVÄITED 3.Vastustaja esitas kohtule kirjaliku seisukoha, milles ei pea esitatud kaebust õigeks. PRIA vaidlusalune käskkiri ei tugine olematule õigusnormile. Taotlus on esitatud Põllumajandusministri
20. juuni
21. a määruse nr 66 "Eesti riikliku arengukava Euroopa Liidu struktuurifondide kasutuselevõtuks-ühtne programmdokument 2004-2006" meetme 3.4 "Integreeritud maaparandus" tingimused " alusel.
22. juulil 2005.a jõustunud Struktuuritoetuse seaduse uue redaktsiooni § 32 1 lõike 1 punkti 3 kohaselt viiakse enne
23. a 01.juulit alustatud toetuste vastuvõtmine ja menetlemine lõpule vastavalt taotluse vastuvõtmise ajal kehtinud õigusaktides sätestatule. Teade taotluste vastuvõtmise kohta avaldati Ametlikes Teadaannetes 30.juunil 2005.a. Taotluste vastuvõtmise algusajaks loetakse vastuvõtmise alustamise teate avalikustamise aega. Seega kuulusid toetuse taotluste menetlemisel ja toetuse taotluse rahuldamata jätmise otsuse tegemisel kohaldamisele enne
24. juulit
25. a s. o. menetluse alustamise ajal kehtinud õigusaktid ning tuginemist taotluse rahuldamata jätmisel kehtinud STS redaktsiooni § 19 lg 5 p 3 tuleb pidada õigeks (HMS § 5 lg 5). Taotlused esitati eelpool viidatud Põllumajandusministri
26. juuni
27. a määruse nr 66 alusel. Vastustaja peab vajalikuks märkida, et vastustajapoolse ekspertarvamuse tellimise enne vaideotsuse vormistamist tingis taotleja poolt ekspertarvamuste esitamine. Vaideotsuses ei kajastu uued asjaolud, ekspertarvamus vaid kinnitab PRIA seisukohti tööde mahtude ja maksumuste osas. Vaidlustatavas käskkirjas viitab PRIA taotluse rahuldamata jätmise alustena § 15 lg
28. See ei hõlma mitte mingil juhul ainult taotluse vastavuse formaalset kontrolli (formaalselt kontrollitakse kõigi määruses sätestatud dokumentide esitamist taotluse vastuvõtmisel st .ei kontrollita dokumentide vastavust sisuliselt). Taotluse vastavuse kontrollis kontrollitakse just taotluse vastavust meetme tingimustele, eesmärkidele, taotluse ja taotleja sisulist nõuetele vastavust. Alles taotluse vastavaks tunnistamisele järgneb taotluse hindamine. Määruse nr 66 § 17 lg 2 näeb ette, et taotlusi hinnatakse lisas 9 nimetatud hindamiskriteeriumite alusel. Hindamine toimub alles pärast taotluse sisulist vastavaks tunnistamist. Vastustaja peab vajalikuks rõhutada, et taotluse nõuetele vastavaks tunnistamine ei ole menetluses formaalne etapp, vaid taotluse sisuline analüüs. Seega on kaebaja jõudnud ekslikule järeldusele, pidades ebaõigeks ja asjakohatuks ja arusaamatuks Ameti viidet määruse nr 66 § 16 lõike 3 punktile
29. Taotlust ei ole jäetud rahuldamata sel alusel, et 9 paremusjärjestusest lähtuvalt ei saanud taotleja vastavalt hindepunkte s.o. vastavaks tunnistamisele järgnevas menetluse etapis, milleks on hindamine, vaid taotluse vastavaks tunnistamise etapis. Haldusakti andmisel on olemas faktiline alus ja projektile hinnangu andmine on PRIA pädevuses, samuti tugineb hinnang faktilistel asjaoludel, mida vastustaja edaspidiselt vastuses ka põhistab. Kaebuse esitaja poolt kavandatav tegevus ei vasta meetme spetsiifilisele eesmärgile. OÜ TP Invest esitas
30. septembril
31. a Põllumajandusministri
32. juuni
33. a määruse nr 66 alusel PRIA-le taotluse toetuse saamiseks. Taotleja planeerib taotluse raames toetuse abil rekonstrueerida 366 m juurdepääsuteed (eratee koos sinna juurde kuuluva truupide-, veeviimarite-, elektri- ja haljastustöödega, mis moodustavad ca 1/3 taotletavast toetusest) tema omandis olevale 3, 35 ha põllumajandusmaale, millel ta kasvatab kuuski haljastuseks (soovib realiseerida kolme aasta pärast haljastusfirmadele) 366 m teelõigu rekonstrueerimise kogumaksumus käibemaksuta on 2 951 584 krooni (koos käibemaksuga 3 482 869 krooni), taotletav toetus 1 475 792 krooni. Tee rekonstrueerimiseks on taotleja saanud toetust
34. a SAPARD meetmest
35. OÜ TP Invest (ainuosanik Ants Kikas, OÜ TP Invest on maad rentinud Ants Kikaselt) põhilisteks tegevusaladeks on teeninduslik ettevõtlus, vähikasvatus ja konsultatsioonitegevus. Tee ainsaks kasutajaks on taotleja ise. Määruse nr 66 § 2 lg 2 p 5 kohaselt on meetme spetsiifiliseks eesmärgiks parandada juurdepääsu põllumajandusmaadele. Kavandatav investeering ei vasta nimetatud eesmärgile, kuna hea juurdepääs põllumajandusmaadele on juba käesoleval ajal tagatud. Eelnimetatud tee rekonstrueerimiseks taotles OÜ TP Invest toetust SAPARD meetme 4 raames summas 780 000 krooni
36. a, mis temale
37. a, peale tööde teostamist ka välja maksti. Seega viidi tee rekonstrueerimine
38. a lõpule,
39. a taotletakse RAK raames toetust sama tee rekonstrueerimiseks. SAPARD meetmest 4 anti taotlejale toetust eeldusel, et objekti kasutatakse sihipäraselt ja hoitakse korras vähemalt viis aastat. Käesoleva taotluse raames kavatseb taotleja olemasoleva tee muldkeha üles võtta ja rajada sisuliselt mitme maanteeklassi võrra tugevama tee. Sisuliselt tähendaks see SAPARD meetme raames tehtud investeeringu ebaõnnestumist. Projekti hindamisel on PRIA lähtunud nii meetme tingimuste määruses sätestatust kui ka RAK programmitäiendis projektidele esitatavatest nõuetest (projekt peab olema kooskõlas RAK strateegiaga ning vastama selle meetme ja prioriteedi eesmärkidele, millest toetust taotletakse, peab olema sisult ja ajastuselt asjakohane, tuginedes sh. ka põhjendatud vajadustele, peab olema majanduslikult mõjus, jätkusuutlik ning looma püsiva või pikaajalise lisandväärtuse, taotleja peab olema võimeline projekti ellu viima). RAK-is on märgitud, et teede ehitust põllumajandusmaale juurdepääsu kindlustamiseks tuleb käsitleda kui esmast vajadust maatulundusmaa kasutusele võtmiseks ning tootmise alustamiseks. Antud juhul on maa juba kasutusele võetud ja tootmist alustatud, seega on esmane toetusvajadus juba kaetud. Põhja Regionaalne Maanteeamet ei ole õigustatud andma hinnangut sellele, kas taotleja tegevus vastab meetme 3.4 spetsiifilisele eesmärgile või mitte. Taotluste menetlejaks on siiski rakendusüksusena PRIA, arvamusi ja seisukohti on võimalik küsida meetme rakendusasutuselt (põllumajandusministeerium) või siis ka korraldusasutuselt (rahandusministeerium) nagu taotleja seda teinud. Taotleja poolt on valesti tõlgendatud ka 10 põllumajandusministeeriumi 08.12.2005 e-kirja. Vastupidiselt taotleja arusaamale, et tema tegevus on igati toetatav, märgitakse selles kirjas, et "õigustatuks ei saa pidada taotlust, kus kavatsete meetme 3.4 raames olemasoleva muldkeha üles võtta". Taotluse rahuldamata jätmise käskkirjas leidis PRIA, et tööde maksumuseks planeeritakse ca 1750 kr/m2 käibemaksuta, mis ei ole mõistlik kulutus. Kuna kaebaja leidis PRIA-le esitatud vaides, et kulutused on igati põhjendatud ja PRIA oli endiselt vastupidisel seisukohal tehtavate kulutuste osas, tellis Põllumajandusministeeriumi Maaelu arengu osakonna maaparanduse ja maakasutuse büroo taotleja poolt esitatud "Aru" kinnistu põllumajandusmaa juurdepääsutee rekonstrueerimise projektile nr T21/05 ekspertarvamuse Maaparanduse Ehitusjärelevalve-ja ekspertiisibüroolt (võib nimetada ka eriteadmistega isiku arvamuseks, kel on vajalikud teadmised ja kogemused arvamuse andmiseks ja kes ei pea olema ilmtingimata riiklik ekspert). Kuivõrd tegemist on maaparandusliku, mitte aga teedehitusliku meetmega on igati põhjendatud, et arvamuse annab eelnimetatud büroo, kuna viimase poolt on koostatud ka meetme 3.4 rakendamisel aluseks võetavad "Maaparandussüsteemide ehitus- ja hoiukulud ning kalkulatiivsed ehitusmaksumused meetme 3.4 rakendamisel". Maaparanduse Ehitusjärelevalve- ja Ekspertiisibüroo 19.01.2006 antud ekspertarvamuse jaotus IV p 16 kohaselt on põllumajandusmaa juurdepääsuteele asfaltbetoonkatte paigaldamine ilmne toredus, rääkimata põhjendamatult valitud kihtide materjalidest ja paksustest (on sobilikud II klassi maanteele). Ekspertarvamuse lõppjärelduste kohaselt selgub töömahtude analüüsist, et hinnapakkumistes märgitud töömahtudes ja ekspertide poolt arvutatud töömahtudes on erinevused. Aru kinnistu põllumajandusmaale juurdepääsuks piisab olemasolevast kruusakattega teest. Põllumajandusmaa teerajatised on kraavid, truubid ja drenaažitorustik. Teevalgustus ja teekatte pesemise rajatised ning parkimisplatsid täidavad muud ülesannet kui põllumajandusmaale juurdepääsu tagamine. Seega võib nimetatud kulutusi projekti rahalise toetamise seisukohalt RAK vahenditest pidada ebamõistlikeks. PRIA on seisukohal, et drenaažisüsteemi (koos veevõtutrassiga) rajamist projekti raames, millele toetust taotletakse, ei saa samuti pidada mõistlikuks kulutuseks. RAK-i järgi rajatakse drenaažisüsteeme juhul kui need on vajalikud vähendamaks ebasoodsast veerežiimist tingitud riske põllumajandustootmisele ning sellega luuakse eeldus maade sihipäraseks kasutamiseks. Elektrivalgustuse paigaldus ja haljastus ei ole kooskõlas ühegi RAK eesmärgiga. Seega ei ole ca 1/3 projektist üldse toetatav. Taotlusest ei nähtu, millised saavad olema projekti eeldatavad majanduslikud tulemused. Raske on nõustuda taotleja poolt e-kirjas toodud mõttearendusega, et kruusakattega teele asfaltkatte paigaldamine võimaldab luua uusi töökohti või suurendada nii olulisel (kuni 50 %) määral äriühingu tulu, samuti Saku Vallavalitsuse 20.12.2005 kirjas tooduga, et nimetatud teelõik on oluline ka tööhõive aspektist. Vastustaja on seisukohal, et ei saa esitatud projekti pidada meetme eesmärkidele vastavaks, toetuse andmine taotleja poolt soovitud tegevusteks ei ole õigustatud. PRIA jääb arvamusele, et juba olemasoleva kruusakattega juurdepääsutee laiendamine ei ole meetme 3.4 vahenditest toetatav. Vastustaja PRIA taotleb jätta rahuldamata OÜ TP Invest kaebus PRIA peadirektori kt 25.11.2005 a käskkirja nr 1-3.12/1684 kehtetuks tunnistamise nõudes, kohtukulud jätta kaebuse esitaja kanda. KOHTU PÕHJENDUSED JA OTSUS 11 4.Esitatud kaebuse puhul on tegemist lubatava ja tähtaegse kaebusega, kuid puudub alus kaebuse rahuldamiseks. Halduskohtumenetluse seadustiku (edaspidi HKMS) § 6 lõike 2 punkti 1 alusel võib kaebusega halduskohtus taotleda haldusakti või selle osa tühistamist. HKMS § 9 lõike 3 kohaselt võib kohtueelse menetluse läbimisel halduskohtusse kaebuse esitada 30 päeva jooksul, arvates päevast, mil isikule tehti teatavaks otsus kohtueelses menetluses kaebuses sisalduva taotluse osalise või täieliku rahuldamata jätmise kohta. Pooled ei ole vaidlustanud kaebuse tähtaegsust, kaebuse tähtaegsus on tõendamist leidnud ka kohtuliku eelmenetluse raames. HKMS § 7 lõike 1 ja 26 lõike 1 punkti 1 koostoimest tuleneb, et halduskohtul on pädevus haldusakti tühistamiseks ainult juhul, kui haldusakt rikub kaebuse esitaja subjektiivseid õigusi. Esimese astme halduskohus on seisukohal, et käesoleva haldusasja materjalidega ei ole kaebuse esitaja subjektiivsete õiguste riive tõendamist leidnud. Käesoleva vaidluse lahendamise seisukohalt on määravaks asjaolu, et vaidlustatud käskkirja puhul on tegemist kaalutlusotsusega, mistõttu kohaldub asjas HKMS § 19 lõikes 6 sätestatu, mille kohaselt, kui asutus, ametnik või avalik-õiguslikke haldusülesandeid täitev muu isik on volitatud tegutsema diskretsiooni (suvaõiguse) alusel, kontrollib kohus ka seda, kas haldusakti andmisel või toimingu sooritamisel on järgitud diskretsiooni piire, eesmärki ning proportsionaalsuse, võrdse kohtlemise ja muid õiguse üldtunnustatud põhimõtteid. Asjas kogutud tõendid ei viita kaalutlusvigadele vaidlusaluse haldusakti andmisel. Vastupidiselt kaebuse esitajale on esimese astme halduskohus seisukohal, et PRIA peadirektori 25.11.2005.a käskkiri (tl 14) on sisuliselt motiveeritud ja on kooskõlas kehtiva õigusega. Vastustaja vaidlustatud käskkiri tugineb kehtivale õigusele. Taotlus, mille suhtes käskkiri anti on esitatud Põllumajandusministri 10.06.
40. a määruse nr 66 (edaspidi Määrus) "Eesti riikliku arengukava Euroopa Liidu struktuurifondide kasutuselevõtuks-ühtne programmdokument 2004-2006 meetme 3.4 "Integreeritud maaparandus" tingimused" alusel. 01.07.2005.a jõustunud struktuuritoetuse seaduse (edaspidi STS) uue redaktsiooni § 32 1 lõike 1 punkti 3 kohaselt viiakse enne 01.07.2005.a alustatud toetuste vastuvõtmine ja menetlemine lõpule vastavalt taotluse vastuvõtmise ajal kehtinud õigusaktides sätestatule. Pooled ei ole vaidlustanud, et teade taotluste vastuvõtmise kohta avaldati Ametlikes Teadaannetes 30.06.2005.a. Vastustaja on seega õigustatult lugenud taotluste vastuvõtmise algusajaks vastuvõtmise alustamise teate avalikustamise aega. Seega kuulusid toetuse taotluste menetlemisel ja toetuse taotluse rahuldamata jätmise otsuse tegemisel kohaldamisele menetluse alustamise ajal kehtinud õigusaktid ning tuginemist taotluse rahuldamata jätmisel kehtinud STS redaktsiooni § 19 lõike 5 punkti 3 tuleb pidada õigeks, mis on kooskõlas ka Haldusmenetluse seaduse § 5 lõikes 5 sätestatud põhimõttega haldusmenetluse alguses kehtinud normide kohaldumisest. Kaebuse esitaja on õigustatult ka ise osundanud, et vastustaja poolt ekspertarvamuse tellimine vaideotsuse vastuvõtmiseks ei saa rikkuda kaebuse esitaja õigusi. Kuigi kaebuse esitaja ei ole vaideotsust kohtus pidanud vajalikuks vaidlustada, ei nähtu sealt sisuliselt uusi faktilisi asjaolusid, mis kinnitaksid kaebuse esitaja subjektiivsete õiguste rikkumist. Vaidlusaluses käskkirjas (tl 14) on vastustaja tuginenud kaebuse esitaja taotluse rahuldamata jätmise alusena Määruse § 15 lg
41. Kohus ei saa kaebuse esitajaga nõustuda, et seda sätet saaks tõlgendada eesmärgipäraselt nii, et selle sätte kohaldamine oleks lubatav ainult taotluse vastavuse formaalseks kontrollimiseks. Vastustaja on õigustatult selgitanud, et taotluse vastavuse tavapärases kontrollis kaalutakse taotluse vastavust meetme tingimustele, 12 eesmärkidele ning taotluse ja taotleja sisulist nõuetele vastavust. Tegemist on nii öelda esimese etapiga, millele järgneb taotluse hindamine, mille osas kohaldub Määruse § 17 lõige 2, mis sätestab taotluste hindamise Määruse lisas 9 toodud hindamiskriteeriumidele tuginedes. Vastustaja on õigustatult oma praktikas käsitlenud taotluse nõuetele vastavaks tunnistamise etappi taotluse sisulise analüüsina, mis andis vastustajale aluse kohaldada Määruse § 16 lõike 3 punkti 1 ja jätta kaebuse esitaja taotluse rahuldamata taotluse vastavaks tunnistamise etapis. Vastustaja on õigustatud ja samas ka kohustatud vaidlusaluses küsimuses käskkirja näol seisukoha võtmisel hindama, kas kaebuse esitaja poolt kavandatav tegevus vastab meetme spetsiifilisele eesmärgile. Nähtuvalt vaidlusaluse käskkirja faktilistele põhjendustele planeeris kaebuse esitaja taotluse raames toetuse abil muuhulgas rekonstrueerida 366 m erateed koos truupide-, veeviimarite-, elektri- ja haljastustöödega kaebuse esitaja juhatuse liikmele kuuluvale 3, 35 ha põllumajandusmaale, millel kasvatatakse kuuski haljastuseks. Planeeritavate rekonstrueerimistööde maksumuseks koos käibemaksuga moodustub 3 482 869 krooni, taotletav toetus 1 475 792 krooni. Vaidlusaluse tee rekonstrueerimiseks on kaebuse esitaja aga juba saanud toetust
42. a SAPARD meetmest 4, millist asjaolu ei saa kohtu arvates jätta käskkirja õiguspärasuse hindamisel arvestamata. Vastustaja poolt kohaldatud Määruse § 2 lõike 2 punkt 5 sätestab meetme spetsiifilise eesmärgina parandada juurdepääsu põllumajandusmaadele. Seega on vastustaja Määrust eesmärgipäraselt kohaldades õigesti leidnud, et kaebuse esitaja poolt kavandatud investeering ei vasta eesmärgile parandada juurdepääsu põllumajandusmaadele, sest hea juurdepääs põllumajandusmaadele oli vaidlustatud käskkirja andmise ajal tagatud. Pooled ei vaidle, et vaidlusaluse tee rekonstrueerimiseks taotles kaebuse esitaja toetust SAPARD meetme 4 raames summas 780 000 krooni
43. a, mis on kaebuse esitajale
44. aastal ka välja makstud. Kaebuse esitaja pool ei ole esitanud arvestatavaid tõendeid, et tee rekonstrueerimist ei viidud
45. aastal lõpule. Vastustaja on tõendanud aga SAPARDI toetuse alusel valminud objektide vastuvõtmise ja rahade ülekandmise faktid. Selles kontekstis ei oma käesolevas vaidluses ka tähendust, kui palju SAPARDI raha kulutati käesoleva vaidluse esemeks olevale teelõigule. Struktuuritoetuse seaduse ja Määruse eesmärgiga ei saa pidada kooskõlas olevaks, et
46. aastal on põhjendatud taotlus RAK raames uuesti sama tee rekonstrueerimiseks. Seda seisukohta kinnitab SAPARD meede 4, mis võimaldas toetuse saamise ainult eeldusel, et toetatavat objekti kasutatakse sihipäraselt ja hoitakse korras vähemalt viis aastat. Vastupidise seisukoha toetamine tähendaks seda, et kohus tunnistaks SAPARD meetme raames tehtud investeeringu ebaõnnestumist. Vastustaja on õigustatult osundanud, et tema kohustuseks on taotluse hindamisel juhinduda nii Määruse eesmärkidest meetme tingimuste kohta sätestatust, aga samuti RAK programmitäiendis projektidele esitatavatest nõuetest (projekt peab olema kooskõlas RAK strateegiaga ning vastama selle meetme ja prioriteedi eesmärkidele, millest toetust taotletakse, peab olema sisult ja ajastuselt asjakohane, tuginedes sh. ka põhjendatud vajadustele, peab olema majanduslikult mõjus, jätkusuutlik ning looma püsiva või pikaajalise lisandväärtuse, taotleja peab olema võimeline projekti ellu viima). RAK-i eesmärkidega on kooskõlas vastustaja tõlgendus, et teede ehitust põllumajandusmaale juurdepääsu kindlustamiseks tuleb käsitleda kui esmast vajadust maatulundusmaa kasutusele võtmiseks ning tootmise alustamiseks. Vaidlusalusel juhul on maa aga juba kasutusele võetud ja ka tootmist alustatud ning kaebajal võetud kohustus objekti viie aasta jooksul korras hoida. Seetõttu saab pidada õigustatuks vastustaja seisukohta, et esmase toetusvajaduse võib ja peab kaetuks lugema. Kaebuse esitaja on esitanud rea arvamusi ja järelpärimiste vastuseid, kuid kohus on seisukohal, et vaatamata arvamuste paljususele, ei tõenda nimetatud tõendid vaidlusaluse 13 käskkirja õigusvastasust. Vaidlusaluses käskkirjas on vastustaja kalkuleerinud planeeritavate tööde maksumuseks ca 1750 kr/m 2 kohta, mida ei saa olemasolevatele tõenditele tuginedes ka kohtu arvates pidada mõistlikuks toetatavaks kulutuseks. Just sellest motiivist lähtudes oli aga vastustaja kohustuseks oma seisukohta ka tõendada ja tellida ekspertavamus tee rekonstrueerimise projektile nr T21/
47. Tegemist on eriteadmistega isiku arvamusega ja kuna on tegemist pigem maaparandusliku kui teedehitusliku meetmega on igati põhjendatud, et arvamuse on andnud büroo, kes on koostanud meetme 3.4 rakendamisel aluseks võetavad "Maaparandussüsteemide ehitus- ja hoiukulud ning kalkulatiivsed ehitusmaksumused meetme 3.4 rakendamisel". Maaparanduse Ehitusjärelevalve- ja Ekspertiisibüroo 19.01.2006 ekspertarvamuse jaotus IV p 16 kohaselt on põllumajandusmaa juurdepääsuteele asfaltbetoonkatte paigaldamine ilmne toredus, rääkimata põhjendamatult valitud kihtide materjalidest ja paksustest, mis on tunnistatud sobilikuks II klassi maanteele. Ekspertarvamuse lõppjärelduste kohaselt selgub töömahtude analüüsist, et hinnapakkumistes märgitud töömahtudes ja ekspertide poolt arvutatud töömahtudes on erinevused. Aru kinnistu põllumajandusmaale juurdepääsuks piisab olemasolevast kruusakattega teest. Põllumajandusmaa teerajatised on kraavid, truubid ja drenaažitorustik. Teevalgustus ja teekatte pesemise rajatised ning parkimisplatsid täidavad muud ülesannet kui põllumajandusmaale juurdepääsu tagamine. Seega võib nimetatud kulutusi projekti rahalise toetamise seisukohalt RAK vahenditest pidada ebamõistlikeks. Kohus toetab vastustaja seisukohta, et drenaažisüsteemi ja veevõtutrassi rajamist projekti raames, millele toetust taotletakse, ei saa pidada mõistlikuks kulutuseks. RAK-i järgi rajatakse drenaažisüsteeme juhul kui need on vajalikud vähendamaks ebasoodsast veerežiimist tingitud riske põllumajandustootmisele ning sellega luuakse eeldus maade sihipäraseks kasutamiseks. Elektrivalgustuse paigaldus ja haljastus ei ole kooskõlas RAK-i eesmärkidega. Seega on vastustaja õigustatult leidnud, et ca 1/3 projektist ei ole toetatav. Neil asjaoludel toetab kohus vastustaja seisukohta, et olemasoleva kruusakattega juurdepääsutee laiendamine ei ole meetme 3.4 vahenditest toetatav. Neil faktilistel ja õiguslikel kaalutlustel on kohus seisukohal, et HKMS § 26 lõike 1 punktist 6 tulenevalt tuleb kaebus jätta rahuldamata. Seoses kaebuse rahuldamata jätmisega jäävad ka kaebuse esitaja kohtukulud tema enda kanda. Roby Koik Kohtunik 14