See ei sisalda töölepingu kohustuslikke tingimusi
08.05.2005 leping reguleerib pooltevahelisi suhteid igapäevaelus ja majapidamises ega ole olemuselt tööleping. Hageja oli 2005.a jätkuvalt kostja ülalpeetav ning et ta oleks kindlustatud raviga, tasus kostja hageja eest sotsiaal- ja töötuskindlustusmaksu. Kohtuistungil leidis tõendamist, et hageja töötas poolte ühises koduses majapidamises.
p 6 kohaselt ei laiene
perekonnaliikmete töötamisele ühises koduses majapidamises ja perekonnaliikme eest hoolitsemisele. Seega puudub kostjal kohustus
Tähtsust ei oma, et kostja oli registreeritud FIE-na, realiseeris põllumajandussaadusi ja tasus hageja eest sotsiaalmaksu. Nimetatud asjaolude tõttu ei muutu kostja automaatselt hageja palgatööjõuks. Eelnimetatud tõenditega leidis tõendamist, et hageja oli kostja ülalpeetav ning töötas poolte ühises koduses majapidamises. Apellatsioonkaebuse põhjendused M.M palus apellatsioonkaebuses otsuse tühistada ja teha uue otsuse, millega hagi rahuldada. Kohus kohaldas ebaõigesti
p 6.
p 6 kohaldamine ei ole sõltuvuses
§-des 1 ja 26 sätestatust. Kohus hindas tõendeid ebapiisavalt, millest tulenevalt tuvastas asjaolud ebapiisavalt. 2
§-ga 26, tuleb töölepingut käsitleda pooltevaheliste suhete reguleerijana igapäevaelus, on väär.
lg 2 kohaselt on tegelikult tööle lubamine tööandja poolt võrdsustatud töölepingu sõlmimisega, sõltumata töölepingu vormistamisest.
lg 3 kohaselt kannab töölepingu nõuetevastase vormistamise eest tööandja haldusvastutust. Kohus ei tuvastanud, et töölepingu sõlmimisel oli tegemist varjatud tehinguga
Otsusest ei ilmne, millises seoses on
mittejärgimisel
Kohus ei põhjendanud, miks ta jättis tähelepanuta tööraamatu, millega on tõendatud, et hageja töötas kostja juures talutöölisena 15.03.2004-06.11.2005; kostja 26.07.2006 kirjaliku vastuse; kostja kirja hagejale, milles kostja palus hagejal saata avalduse töölepingu lõpetamiseks omal soovil; tunnistaja M. M ütlused, mille kohaselt sai hageja kostjalt palka tehtud töö eest; hageja ütlused, et hageja allus töös kostja juhtimisele ja kontrollile ning sai palka. Kohus ei põhjendanud, miks ta ei pea kostjat tööandjaks ja hagejat palgatööjõuks, arvestades, et kostja on registreeritud ettevõtjana, teostab ettevõtlust, toodab ja realiseerib põllumajandusssaadusi, saab põllumajanduslikke toetusi, maksab hagejale palka töölepingu alusel, tasub makse tulenevalt töölepingust, on registreerinud töölepingu tööinspektori juures. Kohus ei põhjendanud, millist kaalu omab Eesti Haigekassa 17.05.2006 tõend, arvestades, et tõendis märgitud periood ei kattu vaidlusaluse perioodiga. Kostja oli nõus tasuma poole nõutavast töötasust (29.09.2006 istungi protokoll). Vastus apellatsioonkaebusele H.M ei nõustunud apellatsioonkaebuse põhjendustega ja palus jätta selle rahuldamata. Ringkonnakohtu otsuse põhjendused Kolleegium, tutvunud asja materjalidega, leiab, et apellatsioonkaebuse väited ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks. TsMS § 657 lg 1 p 1 järgi tuleb maakohtu otsus jätta muutmata. Ringkonnakohus nõustub maakohtu otsuse põhjendustega ja tulenevalt TsMS § 654 lg-st 6 ei korda neid. Maakohus on õigesti tuvastanud, et poolte vahel 08.05.2005 sõlmitud dokument nimega „tööleping“ ei ole
mõttes tööleping, kusjuures niivõrd oluline ei ole kolleegiumi arvates see, et dokumendis ei ole
järgi kokku lepitud kõigis töölepingu kohustuslikes tingimustes, vaid lepingupoolte tegelik tahe 08.05.2005 lepingu sõlmimisel. VÕS § 1 lg 1 järgi kohaldatakse võlaõigusseaduse sätteid muu hulgas töölepingule. VÕS § 29 lg 1 alusel lähtutakse lepingu tõlgendamisel lepingupoolte ühisest tegelikust tahtest ja lõike 5 kohaselt tuleb arvestada lepingu sõlmimise asjaolusid ja lepingu eesmärki. Nii töölepinguna pealkirjastatud dokumendi tekstist, poolte poolt esile toodud asjaoludest kui ka tunnistaja M. M ütlustest tuleneb, et pooled olid abikaasad, kes töötasid mõlemad ühises majapidamises.
lg 6 järgi abikaasade töötamisele ühises koduses majapidamises ei laiene töölepingu seadus. Maakohus on poolte suhte õigesti tuvastanud ja leidnud, et tegemist ei olnud töösuhtega. Ringkonnakohus nõustub apellandiga selles, et maakohus ei ole hinnanud kohtuotsuses kõiki 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.