KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Ulvi Loonurm, Ande Tänav, Kai Kullerkupp Otsuse tegemise aeg ja koht 21.02.2007, Tallinn Tsiviilasja number 2-05-22005 Tsiv

§ 14

lg.4 kohaselt sissenõude pööramine abikaasade ühisvarale on lubatav võlgnikuks mitteoleva abikaasa nõusolekul või siis, kui on olemas mõlemat abikaasat kohustuse täitmiseks kohustav täitedokument. Täitemenetluses ei ole U.A nõusolekut ega mõlemat abikaasat kohustuse täitmiseks kohustavat dokumenti. Samuti ei ole korter x Keila enam A.A ja U.A ühisvara vaid U.A lahusvara.

§ 222

lg.1 kohaselt kolmas isik, kellel on sundtäitmise eseme suhtes selle sundtäitmist takistav õigus, eriti omandiõigus või piiratud asjaõigus, võib esitada hagi vara arestist vabastamiseks või sundtäitmise muul põhjusele lubamatuks tunnistamiseks kohtule, kelle tööpiirkonnas sundtäitmine toimub.

§ 222

lg.3 sätete kohaselt hagi esitatakse sissenõudja ja võlgniku vastu.

§ 222

lg.4 järgi hagi rahuldamise korral vabastab kohtutäitur vara aresti alt ja esitab avalduse registrile keelumärke kustutamiseks. PkS § 20 lg.1 kohaselt oma varalise kohustuse eest vastutab abikaasa oma lahusvaraga ja ühisvara selle osaga, mis kuuluks talle ühisvara jagamisel. Kohus asub seisukohale, et U.A ei vastuta oma endise abikaasa kohustuste eest oma lahusvaraga .A.A kohustust T.V eest ei saa käsitleda endiste abikaasade ühise kohustusena. See kohustus ei olnud võetud ühiselt ega perekonna huvides. Kohus leiab, et hageja ei ole omandanud korterit koos kohtuliku hüpoteegiga. Vara aresti alt vabastab kohtutäitur ja esitab avalduse registrile keelumärke kustutamiseks. Apellatsioonkaebus ja selle põhjendused

1. Hageja palub kohtuotsuse osaliselt tühistada materiaalõigusnormi ebaõige kohaldamise ja menetlusõigusnormi olulise rikkumise tõttu ning teha tühistatud osas usu otsus või saata asi uueks läbivaatamiseks kohtule. Kohtuotsuse resolutsiooni kohaselt rahuldas kohus hagi ja vabastas x korteri aresti alt, kuigi korterit ei ole kunagi arestitud. Kohtutäitur on täitemenetluse käigus pannud korteriomandile käsutamise keelumärke.
2. Kohus jättis lahendamata hageja teise nõude. Seega olenemata otsuse resolutsioonis märgitust rahuldas kohus hagi osaliselt. TsMS § 438 lg 1 kohaselt peab kohus muuhulgas tegema otsuse kõigi hageja nõuete kohta. Kohtuotsuse kirjeldavast osast nähtub, et kohus ei pidanud õigeks hageja nõudeid rahuldada hageja sõnastuses, mis põhjustas kohtuotsuse resolutiivosa erinevuse hagis nõutust. TsMS § 2 kohaselt on tsiviilmenetluse ülesandeks lahendada tsiviilasi õigesti ja TsMS § 5 lg 1 alusel menetleda hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Kui kohus ei pidanud hageja esitatud nõuet korrektseks, oleks ta pidanud sellest hagejale teada andma, et kohtuotsus ei oleks hagejale üllatuslik. TsMS § 376 lg 1 kohaselt oleks hageja saanud siis muuta hagi alust või eset. 3 Vastus apellatsioonkaebusele
3. Kohtutäitur K.P nõustub apellatsioonkaebusega osas, milles kohus jättis hagi nõude lahendamata. Teised isikud kaebusele ei vastanud. Ringkonnakohtu otsuse põhjendused
4. Ringkonnakohus, tutvunud asja materjaliga, leidis, et maakohtu otsus tuleb tühistada ja asi saata tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 646 ja § 656 lg 1 p 5 alusel uueks läbivaatamiseks esimese astme kohtule. Ringkonnakohus otsustas asja üksnes apellatsioonkaebuse põhjal, kuna leidis, et asja arutamisel esimese astme kohtus rikuti menetlusõiguse normi, mis toob ilmselgelt kaasa otsuse tühistamise apellatsioonimenetluses.
5. Ringkonnakohtu hinnangul ei vasta maakohtu otsus TsMS § 436 lg-le
6. Kohus ei ole hageja poolt esitatud nõudeid lahendanud ja on teinud otsuse nõude kohta, mida U.A ei esitanud. Vara aresti alt vabastamise nõuet ei olnud esitatud. Õige on apellandi kaebuses esitatud märkus, mille kohaselt otsuse resolutiivosas märgitu, et kohus rahuldab hagi, on ekslik ja ebaõige, kuna hageja nõue on lahendamata. Apellant on õigesti juhtinud kohtu tähelepanu asjaolule, et kohtuotsuse resolutsioon erineb avaldaja poolt esitatud nõude sõnastusest, millest võib järeldada, et kohus ei pidanud õigeks rahuldada nõudeid avaldaja sõnastuses. Vastavalt TsMS § 376 lg-le 1 on hagejal õigus muuta hagi eset ja kohus oleks pidanud juhtima hageja tähelepanu sellele, et hageja nõudeks, ka apellatsioonkaebuses märgituna oli Tallinna Linnakohtu 19.01.2004 määruse tühistamine. Asjaolu, et täitur on esitanud avalduse käsutamise keelumärke tühistamiseks, ei anna alust kohtotsuse osaliseks tühistamiseks, vaid võib olla aluseks hagejale nõuete muutmiseks või täpsustamiseks maakohtus asja arutamisel. U.Loonurm A.Tänav K.Kullerkupp