§-de 5; 8 lg 2; 76 lg 1; 100; 101 lg 1 p 1, p 6; 113 lg 1 alusel kostjalt välja mõista 1243,69 krooni. Hageja taotleb menetluskuludena kostjalt välja mõista hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 250 krooni ja õigusabikulu 211,43 krooni, kokku 461,43 krooni. Kostja vastuväited Kostja kirjalikus vastuses hagi ei tunnistanud. Kostja väitel ei ole tal mobiiltelefoni olnud ja liitumislepingu hagejaga sõlmis ta kolmanda isiku Elbre Ene palvel. Kohtu poolt tuvastatud asjaolud, tehtud järeldused ja põhjendused Kohus leiab, et hageja nõue on põhjendatud ja hagi tuleb rahuldada. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et pooled sõlmisid 22.04.2002 liitumislepingu nr 4372280 telefoninumbrile 053415146 (tl 7-8). Kostja väitel sõlmis ta liitumislepingu kolmanda isiku palvel.
§-de 76 lg 1; 100; 101 lg 1 p 1; 108 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule, kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine ning kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Kirjutades alla liitumislepingule, nõustus kostja ühtlasi ka EMT teenuste kasutamise üldtingimustega, EMT hinnakirjade, teenuskirjelduste- ja kvaliteedinõuetega, mis moodustab liitumislepingu lahutamatu osa (tl 8). Üldtingimuste (tl 13-19) punkti 3.2.1 kohaselt kohustus kostja täitma lepingut, s.t vastavalt punktile 3.2.2 tasuma õigeaegselt teenuste arveid vastavalt tingimustes fikseeritud arvelduste korrale. Üldtingimuste punkti 3.5 kohaselt vastutab klient teenuste nõuetekohase kasutamise ja teenuste kohta esitatud arvete õigeaegse tasumise eest juhul, kui ta on võimaldanud kasutada oma SIM-kaarti kolmandal isikul (s.h kasutajal). Kuna kostja on lepingu sõlminud pool, tekivad lepingust õigused ja kohustused kostjale ning ei oma tähtsust, kelle palvel kostja lepingu sõlmis või kellele ta hageja teenuse kasutamist võimaldas.
lg 1 ja hageja üldtingimuste punkt 3.5 alusel vastutab kostja arvete õigeaegse tasumise eest ka juhul, kui kolmas isik kasutas kostja SIM-kaarti kostja asemel. Hageja poolt 30.09.2002, 31.10.2002, 30.11.2002 esitatud arvetega (tl 10-12) on tõendatud, et kostja võlgneb hagejale kasutatud mobiilside teenuse eest 621,85 krooni. Lisaks põhivõlale on hageja esitanud viivisenõude.
§-de 101 lg 1 p 6; 113 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja õiguskaitsevahendina kohustuse rikkumise korral nõuda võlgnikult rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist, arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Üldtingimuste punktis 5.12 on pooled kokku leppinud viivises määraga 0,15% tasumata summast iga tasumisega viivitatud kalendripäeva eest. Hageja on arvestanud viivist alates viimase arve maksetähtpäevale järgnevast päevast kuni hagi esitamise kuupäevani 15.09.2006: 0,15% päevas × 621,85 krooni = 0,93 krooni päevas; 0,93 krooni × 1344 päeva = 1249,92 krooni. Tulenevalt sellest, et viivis ületab põhivõlga ning lähtuvalt hea usu ja mõistlikkuse põhimõttest, arvestades Eesti kohtupraktikat, nõuab hageja viivist 621,84 krooni. Arvestades eeltoodut leiab kohus, et kuna hageja on liitumislepingu järgi oma kohustuse osutades kostjale mobiilside teenust täitnud, kostja on aga oma kohustuse tasuda osutatud mobiilside teenuse eest vastavalt arvetele jätnud täitmata, tuleb kostjalt hageja kasuks 1243,69 krooni välja mõista. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Vastavalt TsMS § 162 lõikele 1 kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus, rahuldades hagi, mõistab TsMS § 173 lg 1, 3 alusel kostjalt hageja kasuks välja menetluskuludena hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivu 250 krooni ja õigusabikulu 211,43 krooni; seega kokku 461,43 krooni. Kohtunik 2
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.