← Eesti

2-06-10441/7

Obsah (12)§ 428§ 430§ 168§ 173§ 174§ 179§ 139§ 164§ 129§ 162§ 150§ 661

Tsiviilasi nr 2-06-10441 KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kohtukoosseis kohtunik Katrin Saar Määruse tegemise aeg ja koht 12. detsember 2006. a, Tallinn Tartu mnt kohtumaja Tsiviilasja number 2-06-104

§ 428

lg 1 p 4 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle.

§ 430

lg 3 kohaselt ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Pooled on esitanud kohtule kompromissilepingu, mille paluvad kinnitada ja asja menetluse lõpetada. Kohus leiab, et puuduvad alused kompromissilepingu kinnitamata jätmiseks

§ 430lg 3 alusel.

Seega tuleb kompromissileping kinnitada ja sellega seoses asja menetlus lõpetada.

§ 168

lg 3 järgi kannavad pooled kompromissi sõlmimise korral oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti.

§ 173

lg 1 järgi esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel menetlust lõpetavas määruses.

§ 174

lg 4 kohaselt võib kohus asja menetluse lõpetamisel kompromissiga näha lõpetamise määruses ette ka menetluskulude rahalise suuruse. Kohtule kinnitamiseks esitatud kompromissis on pooled kokku leppinud menetluskulude jaotuse ja vastavalt kokkuleppele jäävad kummagi poole kantud menetluskulud tema enda kanda. Asjas on tekkinud postikulud seoses pooltele menetlusdokumentide kättetoimetamisega. Hagejale menetlusdokumentide saatmisega tekkinud postikulu on 79 krooni ja 20 senti ning 2

(3)Tsiviilasi nr 2-06-10441 kostjale menetlusdokumentide saatmisega tekkinud postikulu on 85 krooni ja 30 senti. Eeltoodust tulenevalt ja

§ 179

lg-st 1 lähtudes tuleb hagejalt riigituludesse välja mõista postikulud 79 krooni ja 20 senti ning kostjalt 85 krooni ja 30 senti.

§ 179

lg 5 järgi peab kohtulahendi kohaselt raha riigituludesse tasumiseks kohustatud isik lahendi täitma jõustumisest alates 15 päeva jooksul.

§ 139

lg 2 kohaselt tuleb hagilt tasuda riigilõivu.

147 lg 1 kohaselt maksab avaldaja riigilõivu lõivustatud toimingu tegemiseks ette. Riigilõivuseaduse (RLS) § 16 lg 1 p 2 kohaselt on hageja elatise nõudmise hagis riigilõivu tasumisest vabastatud.

§ 164

lg 3 kohaselt võib kohus ülalpidamisasjas menetluse tulemusest sõltumata jätta menetluskulud täielikult või osaliselt kostja kanda, kui kostja on põhjustanud menetluse seetõttu, et ta ei ole andnud täielikku teavet oma sissetuleku ja vara kohta.

§ 129

lg 2 järgi on seadusest tuleneva ülalpidamiskohustuse täitmise üle peetava vaidluse korral hagihinnaks nõutavate maksete kogusumma, kuid mitte suurem kui hagi esitamisele järgneva üheksa kuu eest saadav summa. Antud juhul on hagihinnaks seega 2000x9= 18.000 krooni. Riigilõiv antud hagihinnalt on RLS lisa 2 kohaselt 1250 krooni. Hagi esitamisel oli hageja kooskõlas seadusega riigilõivu tasumisest vabastatud.

§ 162lg 1 kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Riigilõiv on kohtukuluna menetluskulu ja tasumata riigilõiv tuleb tasuda kostjal.

§ 150

lg 2 kohaselt tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui pooled sõlmivad kompromissi. Pooled sõlmisid kompromissi ja pool hageja poolt tasumisele kuulunud riigilõivust, so 1250 kroonist kuulub tagastamisele. Kostja on esitanud taotluse riigilõivu tasumisest vabastamiseks pooles ulatuses. Kostja taotlus on põhjendatud ja temalt kuulub väljamõistmisele riigilõiv summas 625 krooni.

§ 661

lg 4 kohaselt võib poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada.

§ 661

lg 2 järgi on menetluse lõpetamise määruse puhul määruskaebuse esitamise tähtaeg 30 päeva määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest alates. Kompromissis on pooled kokku leppinud, et määruskaebuse esitamise tähtaeg on 10 päeva arvates määruse kättetoimetamisest. Katrin Saar Kohtunik 3

(3)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.