KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 2-06-30353 Otsuse tegemise aeg ja koht 23. veebruar 2007. a, Jõhvi kell 15.00 Kohus Viru Maakohus Kohtunik Viktor Brügel Kohtuasi O V hagi N V vastu e

) § 49 kohaselt on vanematel oma laste suhtes võrdsed õigused ja kohustused.

§ 50

lg 1 järgi on vanematel õigus ja kohustus lapse eest hoolitseda.

§ 60

lg 1 kohaselt on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last ja abi vajavat töövõimetut täisealiseks saanud last. Kui laps õpib põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses ja jätkab neis õppimist täisealiseks saamisel, on vanema kohustatud teda õppimise ajal ülal pidama.(

§ 60lg 2).

11. Eeltoodust nähtub, et vanemal on kohustus hoolitseda selle eest, et laps saab kasvamiseks ja arenguks vajaliku ülalpidamise. Nimetatud kohustusele vastab lapse õigus saada ülalpidamist. Kui vanem ei täida

§-s 60 sätestatud ülalpidamiskohustust vabatahtlikult, siis on lapsega koos elaval vanemal

§ 61lg 1 alusel õigus nõuda kohustust rikkunud vanemalt elatist kohtu kaudu.

Riigikohus on tsiviilasjas nr 3-2-1-57-04 (RT III, 2004, 12, 155) leidnud, et ülalpidamiskohustuse rikkumisega on tegemist ka siis, kui vanem annab lapsele ülalpidamist ebapiisavalt. 12.

§-s 61 lg 4 kohaselt ei või igakuine elatusraha ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool (1/2) Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära (

1. aastal oli kuupalga alammäär 3 000 krooni, millest ½ on 1 500 krooni ja alates 01.01.2007.a. 3600 krooni, millest ½ on 1800 krooni.).
2. Sotsiaalministeeriumi ülesandel Eesti Statistikaameti leibkonnauuringute materjalide alusel aastate 2000-2003 kohta E.-M. Tiidu poolt koostatud „Lapse ülalpidamiskulude arvutamise metoodika“ kohaselt moodustasid linnas elava 14-19 aastase lapse igakuised ülalpidamiskulutused 2000-2003.a. keskmiselt 3210 krooni. Seega ületasid lapse ülalpidamiskulud juba sel ajal 2006.a. kehtinud minimaalset elatusraha (2x1500 kr) lapsele. Miinimpalga suurenemine alates 01.01.2007.a. annab tunnistust, et üldine elukallidus ja ka lapse reaalsed ülalpidamiskulutused on kasvanud.
3. Oma laste suhtes vanemate võrdsete õiguste ja kohustuste põhimõte ei tähenda, et kummagi vanema kulutused lapsele peaksid olema matemaatiliselt võrdsed.

§ 61

lg 2 kohaselt määratakse igakuine elatusraha kindlaks lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest.

1. Kohus leiab, et kostja varalisest seisundist tulenevalt on ta võimeline maksma hagejale elatist rohkem kui seaduses ettenähtud alammäär ja võimalik et rohkem, kui seda suudab teha teine lapsevanem. Kostja arvestuste kohaselt jääb tal igakuisetest sissetulekutest peale jooksvate kulude mahaarvestamist üle 2000 krooni (6600-4600). Kohus leiab, et selle summa peaks kostja maksma hagejale kui oma kooliskäivale lapsele igakuise elatusrahana. Kuigi hageja saab kutsekoolist igakuiselt ka ca 400 krooni söögi-ja transporditoetust, ei tähenda see seda, et selle võrra võiksid vanemad end oma kohustustest säästa. Samuti kohus ei leia, et elatise määramine peaks sõltuma hageja õppeedukusest. Pole välistatud, et lapse õppeedukuse 3 kõikumine on põhjustatud just ebapiisavast vanemlikust hoolitsusest ja elatise suurendamine aitab tal õppeedukust parandada.
2. Eeltoodust tulenevalt kohus leiab, et kostja peaks maksma hagejale õpingute ajal elatist 2000 krooni kuus ja rahuldab seega hagi osaliselt. Kohtunik Viktor Brügel 4