KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Silvia Truman (eesistuja), Viive Ligi ja Ivo Pilving Otsuse tegemise aeg ja koht
- märts 2007, Tallinn Haldusasja number 3-05-844 Haldusasi R.N kaebus Piirivalveameti 31.08.2005 toimingu õigusvastasuse tuvastamiseks ja Piirivalveametile ettekirjutuse tegemiseks Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Halduskohtu 15.06.2006 otsus Menetluse alus ringkonna- R.N apellatsioonkaebus kohtus
- veebruar 2007 Asja läbivaatamise kuupäev Menetlusosalised Kaebaja R.N Vastustaja Piirivalveamet RESOLUTSIOON Rahuldada R.N apellatsioonkaebus ja kaebus. Tühistada Tallinna Halduskohtu 15.06.2006 otsus nr 3-05-844 ja teha asjas uus otsus. Kohustada Piirivalveametit väljastama Tallinna Pensioniametile teatis R. N pensioni suuruse ümberarvestamiseks osakonna ülema teenistustasu alusel. Mõista Piirivalveametilt R.N kasuks välja 4 090 krooni asjas kantud menetluskulude katteks. EDASIKAEBAMISE KORD Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse avalikult teatavakstegemisest. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK R.N teenis alates 1990 kaadrikaitseväelasena Piirivalveametis. 30.04.2001 arvati ta koloneli auastmes erru seoses piirvanusega. 07.05.2001 väljastas Piirivalveamet Tallinna Pensioniametile teatise R. N teenistustasu kohta teenistusliku ettevalmistuse keskuse ülemana. Teatise kohaselt töötas R. N nimetatud ametikohal ajavahemikul 01.07.1993 kuni 01.01.
- Pensioniamet määras 18.07.2001 otsusega R. N kaitseväe väljateenitud aastate pensioni 9 283 3-05-844 kr kuus tema enda valitud soodsaima teenistustasuga ametikoha – teenistusliku ettevalmistuse keskuse ülem aastatel 1993-1995 – järgi. 22.03.2002 otsusega lõpetas pensioniamet pensioni maksmise ning määras R. N alates 01.04.2002 pensioni tema viimase ametikoha teenistustasu alusel 8 090 kr kuus. 24.11.2003 esitas R. N pensioniametile avalduse pensioni ümberarvutamiseks kaitseväeteenistuse seaduse (KVTS) § 209 lg 1 ja 2 järgi (01.03.2003 jõustunud redaktsioonis) ning aluseks palus võtta Piirivalveameti teenistusliku ettevalmistuse keskuse ülema ametikoha, millel ta töötas 01.07.1993-15.02.1995, so rohkem kui 12 kuud, teenistustasu. Vastuseks teatas Tallinna Pensioniamet, et avaldust ei ole võimalik rahuldada, sest pensioni ümberarvutamiseks peab Piirivalveamet väljastama vastavasisulise teenistustasu teatise, mida aga Piirivalveameti 31.08.2005 kirja kohaselt ei saa väljastada põhjusel, et R. N töötas osakonna ülema ametikohal 01.02.1994 – 31.12.1994, so vähem kui 12 kuud. Halduskohtule esitatud kaebuses ning kohtumenetluses tehtud täpsustustes taotles R. N Piirivalveameti 31.08.2005 kirja nr 3.1-9-5/5775-5 õigusvastasuse tuvastamist ning Piirivalveametile ettekirjutuse tegemist teatise väljastamiseks, milles oleks võrdsustatud Piirivalveameti teenistusliku ettevalmistuse keskuse ülema ja väljaõppeosakonna ülema ametikohad ning märgitud, et R. N töötas osakonnaülema ametikohal 01.07.1993- 15.02.1995 (alternatiivselt 01.07.1993 - 31.12.1994 või 01.02.1994 - 15.02.1995). Kaebuse põhjenduste kohaselt annab KTS § 197 lg 2 p 1 kaadrikaitseväelasele õiguse valida pensioni suuruse arvestamise aluseks oma lepingulise teenistuse ajast talle soodsaima 12 kuu teenistustasu summa (…) ametikoha järgi, millel ta töötas vähemalt 12 kuud järjest. Enne 01.03.2003 kehtinud KVTS § 209 lg 2 kohaselt suurenes väljateenitud aastate pensionile jäänud eruväelase pension ametikoha teenistustasu suurendamise korral ainult siis, kui pension määrati kaadrikaitseväelase viimase ametikoha teenistustasu järgi; nimetatud sätte alates 01.03.2003 kehtiva redaktsiooni järgi pole enam oluline, kas pension määrati viimase või mõne varasema ametikoha järgi. Seega on kaebajale soodsam saada pensioni tema poolt algselt, so pensionile jäämisel valitud osakonnaülema ametikoha teenistustasu alusel. Osakonnaülemana töötas kaebaja ajavahemikul 01.07.1993 kuni 15.02.
- 01.07.1993 määrati ta Piirivalveameti teenistusliku ettevalmistuse keskuse ülemaks (29.06.1993 käskkiri nr 2-694) ning 01.02.1994 väljaõppeosakonna ülemaks (22.02.1994 käskkiri nr 146-p). Piirivalveameti peainspektoriks määramise kohta alates 01.01.1995 anti käskkiri alles 15.02.
- Teenistusliku ettevalmistuse keskus ja väljaõppeosakond olid sama ülesannet täitvad struktuuriüksused. Peainspektoriks nimetamine toimus tagasiulatuvalt ning faktiliselt täitis kaebaja väljaõppeosakonna ülema kohustusi kuni 15.02.
- Eeltoodud andmete põhjal saab kaebaja ühel ametikohal teenimise aega arvestada kolmel viisil: 1) 01.07.1993-15.02.1995, so 1 aasta 7 kuud ja 15 päeva; 2) 01.02.1994-15.02.1995, so 1 aasta ja 15 päeva; 3) 01.07.1993-01.01.1995, so 1 aasta ja 6 kuud. Seega KVTS § 197 lg 2 p 1 sätestatud tingimus – ühel ametikohal töötamine vähemal 12 kuud järjest – on täidetud kõige kolme võimaliku variandi puhul. Piirivalveameti 07.05.2001 teatis Tallinna Pensioniametile sisaldas õigeid andmeid kaebaja teenistusaja kohta osakonnaülema ametikohal (01.07.199301.01.1995) ning vastustajal polnud mingit alust 31.08.2005 pensioniametile saadetud kirjas teistsugusele seisukohale asuda. Asjas on toimunud varasemalt mitmeid kohtuvaidlusi, sealhulgas ka selle üle, kas kaebaja eruväelasena saab taotleda pensioni suuruse arvutamise aluse muutmist, kuid kordagi pole tõusetunud vaidlust kaebaja osakonnaülema ametikohal töötamise aja pikkuse üle. Piirivalveamet palus jätta kaebus rahuldamata leides, et kaebaja ei ole osakonnaülema ametikohal 12 kuud järjest teeninud. Kaadrikaitseväelase teenistuslehele ning isikukaardile kantud andmed näitavad, et R. N teenis väljaõppeosakonna ülemana ajavahemikul 01.02.1994 2
(6)3-05-844 kuni 31.12.1994, so 11 kuud. Teenistusliku ettevalmistuse keskus ja väljaõppeosakond on erinevad struktuuriüksused, ülesanded on erinevad ning ettevalmistuse keskuse ja väljaõppeosakonna ülema ametikohad ei ole võrdväärsed. Väljaõppeosakond likvideeriti struktuuriüksusena alates 01.01.1995, mistõttu ei saanud kaebaja pärast 31.12.1994 nimetatud osakonna ülema ametikohal töötada. Struktuuriüksuste töö ümberkorraldamine leidis faktiliselt aset 01.01.1995 ning tähendust ei oma, et käskkiri kaebaja peainspektoriks määramise kohta vormistati alles 15.02.
- Tallinna Halduskohtu 15.06.2006 otsusega jäeti kaebus rahuldamata ning menetluskulud poolte endi kanda. Otsuse põhjendused: Kaebaja viidatud kohtuasjades vaieldi teiste asjaolude üle ning kaebaja osakonnaülema ametikohal töötamise aja pikkus ei olnud kaebuse esemeks varasemates kohtuvaidlustes. Asjaolu, et Piirivalveamet on 07.05.2001 teatises pensioniametile märkinud kaebaja osakonnaülemana töötamise ajaks 01.07.1993 – 01.01.1995, ei tähenda, et vea ilmnemisel kaebaja staažiarvestuses ei saaks vastustaja tehtud viga parandada. Asjakohatu on kaebaja väide, et
- aasta teatises märgitud andmetega mittearvestamine on tingitud vastustaja juhtkonna vimmast tema vastu. Kaebaja
- aasta avalduse alusel pensioni ümberarvutamiseks pidi Piirivalveamet koostama pensioniameti jaoks uue teenistustasu tõendi ja kontrollima selleks ka kaebaja vastavust KVTS § 197 lg 2 p 1 tingimustele, so kas ta on töötanud osakonnaülema ametikohal 12 kuud järjest. Vastustaja ei eksinud, märkides pensioniametile 31.08.2005 saadetud kirjas, et Piirivalveameti 07.05.2001 teatises märgitud andmed on ekslikud ja et R. N tegelik staaž osakonnaülema ametikohal on 11 kuud (01.02.1994 – 31.12.1994). Asja materjalide kohaselt määrati kaebaja alates 01.07.1993 teenistusliku ettevalmistuse keskuse ülema ajutiseks kohusetäitjaks ja sellel ametikohal oli ta ametis kuni 01.02.1994, so 7 kuud. Piirivalveameti peadirektor kinnitas 31.12.1993 haldusaparaadi koosseisud, mis teenistusliku ettevalmistuse keskuse ülema ametikohta enam ette ei näinud. Peadirektori 04.02.1994 käskkirjaga nr 17 viidi Piirivalveamet ja tema allasutused alates 01.02.1994 üle uutele struktuuridele ja koosseisudele. Tegemist oli teenistuse ümberkorraldamisega, mille käigus likvideeriti endised struktuuriüksused ja loodi asemele uued. Uue struktuuri järgi polnud enam teenistusliku ettevalmistuse keskust. Loodi uus struktuuriüksus - väljaõppeosakond, mis koosnes omakorda kahest allüksusest - teenistusliku väljaõppe sektor ja täiendõppesektor. Kaebaja määrati uue struktuuriüksuse, so väljaõppeosakonna ülema ametikohale arvates 01.02.1994 (Piirivalveameti peadirektori 22.02.1994 käskkiri nr 146-p p 23). Eeltoodu alusel on ebaõiged Piirivalveameti 07.05.2001 teatises märgitud andmed selle kohta, et R. N töötas teenistusliku ettevalmistuse keskuse ülemana kuni 01.01.
- Struktuuris puuduval ametikohal ei saa ka faktiliselt keegi teenistuses olla. Kuigi puuduvad konkreetsed juhendmaterjalid, kinnitavad üldise töökorralduse andmed kogumis vastustaja väidet, et teenistusliku ettevalmistuse keskuse ülema ülesandeid ei saa samastada väljaõppeosakonna ülema ametiülesannetega. Erinevus on kohustuste ringis, teenistusülesannete iseloomus ning ka palgaastmes ja kaebaja saadud tasu suuruses. Kaebaja oli teenistuses väljaõppeosakonna ülema ametikohal 11 kuud, so ajavahemikul 01.02.1994 kuni 31.12.
- Piirivalveameti 15.02.1995 käskkirjast nr 38 nähtub, et seisuga 01.01.1995 on kinnitatud Eesti piirivalve uus struktuur, milles väljaõppekeskust enam pole. R. N määrati 15.02.1995 käskkirjaga nr 154-p Piirivalveameti peainspektori ametikohale ning seda alates 01.01.
- Seega polnud alates 01.01.1995 olemas väljaõppekeskust ega selle ülema ametikohta, mistõttu ei ole põhjendatud kaebaja taotlus lugeda ta nimetatud ametikohal töötanuks kuni 15.02.
- Uute struktuuride kinnitamine ja kaebaja uuele ametikohale määramine tagantjärele käskkirjaga faktilist olukorda ei muuda. Asjakohatud on kaebaja etteheited Tallinna Pensioniametile, kuivõrd viimane pole vastustaja käesolevas kohtuasjas. 3
(6)3-05-844 ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED APELLATSIOONIMENETLUSES Apellatsioonkaebuses taotleb R. N halduskohtu otsuse tühistamist ja uue otsuse tegemist. Apellant jääb halduskohtule esitatud kaebuse põhjenduste juurde ning on jätkuvalt seisukohal, et Piirivalveameti 07.05.2001 teatises toodud andmed kaebaja osakonnaülema ametikohal töötamise aja kohta on õiged. Vaidlusaluse 31.08.2005 kirja väljastamise ajaks polnud midagi muutunud ega ilmnenud ka uusi asjaolusid kaebaja teenistuskäigus. Lähtudes KVTS-st ja siseministri kinnitatud palgajuhendist näidati 07.05.2001 teatises R. N teenistustasuks ameti osakonnaülema teenistustasu. Sellega tunnistati teatise andmise ajaks kaotatud ning enne erinevat nimetust (keskus ja osakond) kandnud struktuuriüksus üheks ja samaks struktuuriüksuseks ja selle ülema ametikoht vaatamata nime muutumisele üheks ameti osakonna ülema ametikohaga võrdseks ametikohaks. Kaebaja õigust saada pensioni osakonnaülema teenistustasu alusel kinnitas Piirivalveamet 02.07.2001 kirjas Kaitsejõudude Peastaabile, selle ametikoha järgi määrati ja maksti kaebajale pensioni 11 kuu jooksul (kuni KVTS § 209 lg 2 tõlgenduse tõttu arvutati pension ümber viimase ametikoha teenistustasu järgi). KVTS viidatud paragrahvi muudatuse jõustumisel 01.03.2003 muutus osakonnaülema teenistustasu alusel arvestatud pension kaebajale soodsamaks ning Tallinna Ringkonnakohtu 25.04.2005 otsuses tehti pensioniametile ettekirjutus pension uuesti ümber arvutada. Kohtuotsus on jõustunud, kuid pensioniamet ei saa seda täita Piirivalveameti ebaõigete subjektiivsete hinnangute tõttu. Piirivalveamet apellatsioonkaebusega ei nõustunud ja palus selle rahuldamata jätta. Vastuväidete kohaselt on halduskohtu otsus seaduslik ja põhjendatud. Apellant pole näidanud, millist menetlusenormi on kohus rikkunud või millist materiaalõigusnormi ebaõigesti kohaldanud. Samuti ei ole apellatsioonkaebuses märgitud, millist tõendit on kohus vääralt hinnanud. Asjaolu, et kaebaja hinnang teenistusstaaži aja kohta teenistusliku ettevalmistuse keskuse ülema ametikohal ja väljaõppeosakonna ülema ametikohal ei lange kokku halduskohtu poolt uuritud materjalide põhjal tehtud järeldustega, ei tähenda, et kohtuotsus on ebaseaduslik. Ametikohtadele määramise korraldus ja käskkirjad lükkavad ümber kaebaja väite endiste ametikohtade lihtsalt nimetuste muutumisest ning tõendavad, et kaebaja määrati uutele ametikohtadele seoses struktuuri muutustega ja töö ümberkorraldamisega. Kuivõrd alates 01.01.1995 polnud enam sellist struktuuriüksust nagu väljaõppeosakond, siis ei saanud pärast nimetatud kuupäeva olla ka väljaõppeosakonna ülemat. Vastupidist järeldust ei saa teha ka sellest, et vastavasisulised haldusaktid vormistati taandkuupäevadega. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED Kaebaja erusõjaväelasena avaldas 24.11.2003 avalduses soovi muuta pensioni suuruse arvutamise alust ning võtta pensioni ümberarvutamisel aluseks Piirivalveameti osakonna ülema ametikoha teenistustasu, väites, et teenis osakonna ülema ametikohal ajavahemikul 01.07.1993 kuni 15.02.1995. Tallinna Ringkonnakohus asus 25.04.2005 otsuses nr 2-3/553/05 seisukohale, et kaebajal on KVTS § 197 lg 2 p 1 (redaktsioon 01.03.2003 kuni 01.01.2007) järgi õigus valida temale soodsaim pensioni suuruse arvutamise alus olenemata asjaolust, et temale on pension kord juba määratud, ning et KVTS § 209 lg 2 ei sea piiranguid pensioni arvutamise aluse valiku tegemise ajale. Käesolevas asjas vaieldakse selle üle, kas kaebajal on vajalik teenistusstaaž KVTS § 197 lg 2 p 1 kohaldamiseks ning kas vastustaja sai oma seisukohta selles küsimuses muuta. Ringkonnakohus ei pea põhjendatuks kaebaja väidet, et kuivõrd 07.05.2001 Pensioniametile 4
(6)3-05-844 esitatud teatises märkis Piirivalveamet, et kaebaja on teeninud osakonna ülema ametikohal ajavahemikul 01.07.1993 kuni 31.12.1994, siis oli vastustaja teatises toodud andmetega seotud ega oleks saanud enam hiljem teistsugusele seisukohale asuda. Kaebajale tema enda poolt valitud alusel pensioni ümberarvutamiseks tuli Piirivalveametil koostada uus ametikoha teenistustasu tõend ning vastustaja oli õigustatud üle kontrollima kaebaja teenistusstaaži pikkust ametikohal, mida kaebaja soovis pensioni suuruse arvutamise aluseks võtta, arvestades seejuures ka asjaolu, et kaebaja viidatud 07.05.2001 teatis sisaldas väidetavalt ebatäpseid andmeid kaebaja teenistuskoha kohta. Kõnealuses teatises on kaebaja ametikohaks ajavahemikul 01.07.1993 kuni 01.01.1995 märgitud teenistusliku ettevalmistuse keskus. Asja materjalidega on tuvastatud ja vaidlust ei ole selle üle, et alates 01.02.1994 puudus Piirivalveametis selline struktuuriüksus, mistõttu ei saanud kaebaja sellise nimetusega struktuuriüksuse ülemana alates 01.02.1994 enam ametis olla. Nõustuda ei saa ka kaebaja seisukohaga, et tema teenistusstaaži väljaõppeosakonna ülema ametikohal tuleb lugeda kuni 15.02.
- Struktuuriüksusena moodustati väljaõppeosakond 01.02.1994 ning kaotati 01.01.
- Kaebaja määrati alates 01.01.1995 Piirivalveameti üldosakonna peainspektori ametikohale. Asjas kogutud materjalid ei kinnita kaebaja väidet, et faktiliselt täitis ta osakonna ülema teenistusülesandeid kuni 15.02.
- Asjaolu, et käskkirjad Piirivalveameti alates 01.01.1995 uuele struktuurile ja koosseisule ülemineku ja kaebaja alates 01.01.1995 üldosakonna peainspektoriks määramise kohta vormistati alles 15.02.1995, vastupidise järelduse tegemiseks alust ei anna. Erinevalt vastustajast ja esimese astme kohtust on ringkonnakohus seisukohal, et kaebaja saab valida pensioni ümberarvutamiseks KVTS § 197 lg 2 p 1 alusel ajavahemikul 01.01.1994 kuni 31.12.1994 saadud teenistustasu ning Piirivalveameti keeldumine vastavasisulise teenistustasu teatise väljastamisest on õigusvastane. Viidatud säte (01.03.2003-31.12.2006 kehtinud redaktsioonis) nägi ette, et kaadrikaitseväelane võib valida pensioni taotlemiseks väljateenitud aastate pensioni või töövõimetuspensioni suuruse arvestamise aluseks oma lepingulise teenistuse ajast temale soodsaima 12 kuu teenistustasu üldsumma, mis on jagatud 12-ga, ametikoha järgi, millel ta teenis vähemalt 12 kuud järjest. Seega on sätte kohaldamise sõnaselgeks tingimuseks, et kaadrikaitseväelane peab olema teeninud ühel ametikohal vähemalt 12 kuud järjest. Ringkonnakohtu hinnangul on kaebaja puhul see tingimus täidetud. Vastustaja märgib õigesti, et kaitseväeteenistuse staaž tõendatakse kandega teenistuslehel. R. N teenistuslehest nähtub, et ta määrati 01.07.1993 teenistusliku ettevalmistuse keskuse ülema ajutiseks kohusetäitjaks ning allutati otse tema pädevusse piirivalve kõigi õppeasutuste teenistus-, kaadri- ja väljaõppe küsimused (punkt 15), 01.02.1994 määrati ta Piirivalveameti väljaõppeosakonna ülemaks (punkt 16) ning 01.01.1995 üldosakonna peainspektoriks. Teenistusliku ettevalmistuse keskus oli struktuuriüksusena käsitletav osakonnana ning seega oli R. N teenistuses osakonna ülema ametikohal ajavahemikul 01.07.1993 kuni 31.12.1994, so üks aasta ja 6 kuud järjest. Kohus tuvastas õigesti, et Piirivalveametis toimusid kõnealusel perioodil muudatused struktuuris ja koosseisudes. Ringkonnakohus ei näe aga põhjust järeldada eeltoodust, et struktuuri ümberkorraldamisega seotud teenistusliku ettevalmistuse keskuse asemele suures osas sarnaste funktsioonidega väljaõppeosakonna moodustamine katkestas kaebaja teenistusstaaži osakonna ülema ametikohal. Sellise järelduse tegemiseks ei anna põhjust ka asjaolu, et keskuse ülema ja väljaõppeosakonna ülema ametiülesanded ei pruukinud täpselt kattuda ning et ametikohtadele oli kehtestatud erinev palgaaste. Teenistusliku ettevalmistuse keskusel ja väljaõppeosakonnal olid sarnased eesmärgid ja ülesanded. Sellele seisukohale saab asuda võrreldes Piirivalveameti 29.06.1993 käskkirja nr 2-694 ja Piirivalveameti peadirektori 20.04.1994 käskkirjaga nr 48 kinnitatud Piirivalveameti töökorralduse aluseid. Käskkirja nr 2694 kohaselt allutati piirivalve kõigi õppeasutuste (Piirivalvekool, Remniku-, Narva-Jõesuu ja Pärlselja õppekeskuste) teenistus-, kaadri ja väljaõppe küsimused otse keskuse ülema 5
(6)3-05-844 kompetentsi, ning käskkirja nr 48 kohaselt oli väljaõppeosakonna põhiülesandeks erialase väljaõppe ja täiendõppe korraldamine ning piirivalvekooli, õppekeskuste ja teenistuskoerte kooli tegevuse juhendamine. Eeltoodu alusel tühistab ringkonnakohus esimese astme kohtu otsuse ning teeb asjas uue otsuse, millega rahuldab kaebuse ja kohustab Piirivalveametit väljastada Tallinna Pensioniametile teatise R. N pensioni suuruse ümberarvestamiseks osakonna ülema teenistustasu alusel. Ringkonnakohus rahuldab apellatsioonkaebuse ning HKMS § 92 lg 1 alusel on apellandil õigus menetluskulude hüvitamisele. Kuludokumentide kohaselt koosnevad kaebaja menetluskulud riigilõivust kokku 90 kr (kaebuse esitamisel 10 kr ja apellatsioonkaebuse esitamisel 80 kr) ning ringkonnakohtus kantud õigusabikuludest summas 8 177,40 kr. HKMS § 93 lg 5 näeb ette, et kohus mõistab välja üksnes vajalikud ja põhjendatud menetluskulud. Arvestades käesoleva asja mahtu ja keerukust ning asjaolu, et praktiliselt kogu sisuline töö asjas tehti ära esimese astme kohtus, peab ringkonnakohus põhjendatuks ja vajalikuks õigusabikuluks 4 000 kr. Kohtunikud Viive Ligi Ivo Pilving Silvia Truman 6
(6)