Obsah (5)

§ 142§ 407§ 317§ 367§ 162

KOHTUOTSUS (tagaseljaotsus) EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Kohtunik Pärnu Maakohus Sirje Lahesoo Otsuse tegemise aeg ja koht 06.märts 2007.a Paide Tsiviilasja number 2-06-25787 Tsiviilasi AS-i Hansapank

§ 142lg 1,2).

Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034799018 SEB Eesti Ühispangas või arveldusarvele nr 221013921094 Hansapangas, viitenumber mõlemal juhul 3100057277. AS Hansapank võib tagaseljaotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse. Apellatsioonkaebus esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. KOHTU SEISUKOHAD 1.

§ 407

lg 1 kohaselt võib kohus hageja taotlusel või omal algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sellisel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus rahuldab hageja hagi omal algatusel tagaseljaotsusega hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kuna kostja vaatamata hoiatusele jättis kohtu Tsiviilasi nr 2-06-25787 määratud tähtajaks kohtule vastamata. Kostja ei ole kohtule vastanud käesoleva ajani. Menetlusdokumendid loetakse kostjale

§ 317

alusel kättetoimetatuks (tl 33-34,35,3743,45-62,67).

§ 407lg-tes 4 ja 5 sätestatud asjaolusid ei esine.

1. Hageja nõue tuleneb poolte vahel 21.11.2005.a sõlmitud käenduseta väikelaenulepingust nr 05-243985-VL (edaspidi Leping I) ja 18.02.2005.a sõlmitud Ego järelmaksukaardi kasutamise lepingust (edaspidi Leping II) st krediidilepingutest, täpsemalt tarbijakrediidilepingutest, võlaõigusseaduse (VÕS) §-de 401 lg 1 ja 402 mõttes. Krediidilepingu järgi lasub krediidiandjal kohustus anda krediidisaaja käsutusse rahasumma (krediit), krediidisaajal aga kohustus tasuda krediidilt intressi ja lepingu lõppemisel krediit tagasi maksta.
2. VÕS § 76 lg 1 kohaselt lasub 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustused täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 kohaselt kohustuse rikkumine on võlasuhetest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Hagi asjaolude (faktiliste väidete) kohaselt, millised tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 407 lg 1 kohaselt loetakse kostja poolt omaksvõetuks, ei täitnud kostja Lepingust I ja Lepingust II tulenevaid omapoolseid raha maksmise kohustusi, st ei tagastanud hagejale eelnimetatud lepingute alusel ja neis kokkulepitud tingimustel saadud krediiti ega tasunud intressi. Lepingu I alusel saadud krediidist on kostjal hagejale tagastamata 25 000 krooni ja tasumata 3550 krooni intressi. Lepingu II alusel kasutatud krediidist on kostjal hagejale tagastamata 5620 krooni ja tasumata 17.43 krooni intressi. Nimetatud asjaolud annavad tunnistust, et kostja rikkus Lepingutest tulenevat omapoolset raha maksmise kohustust. Sellest tulenevalt oli hageja õigustatud lepingutes sätestatud korras tegema tegusid, mille tagajärjel mõlemad lepingud lõppesid. Lepingute lõppemisel tekkis kostjal kohustus tagastada hagejale saadud/kasutatud krediidisummad ning tasuda intressid. Kuna kostja, vaatamata hageja nõudele, nimetatud kohustusi vabatahtlikult ei täitnud, on hageja õigustatud nõudma temalt nende kohustuste täitmist kohtu kaudu. Hageja nõue tagastamata krediidisummade ja tasumata intresside saamiseks kostjalt hagis nõutud ulatuses on asjaoludega õiguslikult põhjendatud ja kohus rahuldab need.
3. VÕS § 113 lg 1 mõtte kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni ja seda nii seaduses kui lepingus kokkulepitud määras. Asjaolu, et kostja ei täitnud Lepingust I ja Lepingust II tulenevaid omapoolseid raha maksmise kohustusi tähtaegselt, annab tunnistust, et kostja viivitas nende kohustuse täitmisega. See asjaolu annab hagejale õigustuse nõuda kostjalt viivist. Seejuures on hageja õigustatud nõudma nii hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivist, kui

§ 367

kohaselt ka viivist, mis hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud ei ole. Viimast mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Hageja nõuded nii sissenõutavaks muutunud kui hagi esitamise ajaks veel sissnõutavaks muutumata viiviste saamiseks on asjaoludega õiguslikult põhjendatud ning kohus rahuldab need. 5.

§ 162

lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud, sealhulgas nii hageja kohtukulud (riigilõiv) kui asja läbivaatamiskulud (menetlusdokumentide kättetoimetamise kulud) pool, kelle kahjuks otsus tehti, st kostja. Sirje Lahesoo Kohtunik 2