Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034799018 SEB Eesti Ühispangas või nr 221013921094 Hansapangas, viitenumber mõlemal juhul 3100057277). Kohtu tuvastatud asjaolud ja põhjendused 1 Kostjale on hagimaterjalid ja menetlusse võtmise teade väljastatud hagiavalduses antud aadressil, millised on kostjale edastatud posti teel ja anti kätte allkirja vastu. Kostjale anti võimalus kirjalikuks vastamiseks 14 päeva menetlusdokumentide kättesaamisest arvates. Kostja tähtajaks kirjalikku vastust esitanud ei ole ega ole kohtule teada andnud esinevatest takistustest. Kostjat on hoiatatud vastamata jätmise tagajärgedest. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (
) § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja taotlusel või omal algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega põhjendatud õiguslikul alusel, kui kostja, kellele kohus on määranud kirjaliku vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sellisel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. 26.10.2006.a esitas LH kohtule hagiavalduse AH vastu elatise nõudes. Hagiavalduses palub hageja laste, Anu ja Siimu, ülalpidamiseks kostjalt välja mõista 1700 krooni lapse kohta kuus kuni laste täisealiseks saamiseni, kuid mitte vähem kui seadusega kehtestatud minimaalmäär. Perekonnaseaduse (PKS) § 60 lg 1 sätestab vanema kohustuse ülal pidada oma alaealist last. Hageja ja kostja vahel 8.08.1987.a sõlmitud abielust on sündinud lapsed Jaak 23.07.1988.a, Anu 4.01.1990.a ja Siim 21.05.1991.a. Seega on pooled ühe täisealise ja kahe alaealise lapse vanemad ning nendel lasub seadusest tulenev kohustus oma alaealisi lapsi ülal pidada. PKS § 61 lg 1 ja 2 kohaselt juhul, kui vanem ei täida lapse ülalpidamiskohustust, mõistab kohus teise vanema nõudel temalt välja elatise lapsele nõude esitanud vanema kasuks arvestades kummagi vanema varalist seisundit ja lapse vajadusi. Hagi materjalidest selgub, et kostja ei ole nõuetekohaselt täitnud alaealiste laste ülalpidamiskohustust. Nimetatud asjaolu annab hagejale PKS § 61 lg 1 alusel õigustuse nõuda kostjalt elatist kohtu kaudu. Seega on hageja nõue kostjalt laste ülalpidamiseks elatusraha saamiseks õiguslikult põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. PKS § 61 lg 4 kohaselt igakuine elatusraha ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. PKS § 70 lg 1 kohaselt võib kohus elatise välja mõista elatisehagi esitamisest alates. Hageja on vastava nõude esitanud kohtule hagiavalduses 26. oktoobril 2006.a. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista igakuine elatusraha laste ülalpidamiseks alates 26. oktoobrist 2006.a 1700 lapse kohta kuus, s.o kokku 3400 krooni kuus kuni 4. jaanuarini 2008.a ja sealt edasi 1700 krooni kuus kuni 21. maini 2009.a, kuid mitte vähem kui seadusega kehtestatud minimaalmäär.
lg 3 kohaselt elatise väljamõistmise otsuse tunnistab kohus viivitamata täidetavaks hagejale hädavajalikus ulatuses. Kohus on seisukohal, et elatusraha suurus 3400 krooni kuus on hagejale hädavajalik, mistõttu kohtuotsus tuleb täies ulatuses tunnistada viivitamatult täidetavaks.
lg 1 ja 3 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel.
lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud (riigilõiv elatise nõudelt ja asja läbivaatamiskulud – postikulud) pool, kelle kahjuks otsus tehti. Heino-Vello Pihlak Kohtunik 2 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.