← Eesti

3-05-298/9

Obsah (8)§ 84§ 87§ 88§ 5§ 3§ 9§ 92§ 71

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Lilianne Aasma, Viive Ligi ja Ivo Pilving Otsuse tegemise aeg ja koht 12. märts 2007, Tallinn Haldusasja number 3-05-298 Ha

) § 84 lg 1 p 7, 9 ja 10 alusel tagasi, kuna taotleja on esitanud teadvalt ebaõigeid andmeid, samuti on taotleja teadvalt eiranud

-s sätestatud 3-05-298 kohustusi ning tema varjupaiga taotlemise tegelik eesmärk on asuda Eestisse muul põhjusel, sealhulgas leida tööd ja parandada oma elutingimusi; punktis 2 leiti, et

§ 84lg-st 3 tulenevalt on N.

Ti varjupaigataotlus ilmselgelt põhjendamatu; punkti 3 kohaselt ei esine N. Ti tagasisaatmisel Türgi Vabariiki väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse (VSS) § 171 lgs 1 toodud väljasaatmist takistavaid asjaolusid; punktiga 4 tehti N. Tile ettekirjutus viivitamatult Eestist lahkumiseks

§ 87

lg 2 alusel ja märgiti, et ettekirjutus Eestist lahkumiseks sundtäidetakse

§ 88

lg 2 alusel välismaalase Eestist väljasaatmisega halduskohtu loal VSS-s sätestatud korras. Otsuse põhjendused on järgmised:

§ 5

lg 1 alusel annab KMA tähtajalise elamisloa taotlejale, kes on pagulasseisundi konventsiooni kohaselt pagulane, st kellel on põhjust karta, et teda võidakse kodakondsusjärgses riigis või alalisel asukohamaal kiusata taga rassi, usu, rahvuse, sotsiaalsesse gruppi kuulumise või poliitiliste veendumuste pärast ja kes ei suuda või kes eespool nimetatud kartuse tõttu ei taha oma kodakondsusjärgselt riigilt või alaliselt asukohamaalt kaitset või kes ei suuda või nimetatud kartuse tõttu ei taha sinna tagasi pöörduda. Pagulasseisundi konventsiooni art 33 järgi käsitatakse tagakiusuna ohtu elule või vabadusele mingisse rassi, rahvusesse või usku või sotsiaalsesse gruppi kuulumise või poliitiliste veendumuste tõttu. Muud olulised inimõiguste rikkumised samadel põhjustel on samuti tagakius. KMA annab tähtajalise elamisloa

§ 3

lg-s 4 nimetatud välismaalasele, kes ei ole konventsiooni kohaselt pagulane, kuid kelle puhul on põhjendatult alust arvata, et tema Eestist tagasi- või väljasaatmine võib kaasa tuua inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni artiklis 3, ÜRO piinamise ning muude julmade, ebainimlike või inimväärikust alandavate kohtlemis- ja karistamisviiside vastase konventsiooni artiklis 3 nimetatud tagajärje või surmanuhtluse kohaldamise tema kodakondsusriigis või alalises asukohariigis. Tuginedes Ameerika Ühendriikide välisministeeriumi poolt koostatud Türgi inimõiguste olukorda käsitlevale ülevaatele märgiti muuhulgas, et Türgi valitsus üldiselt järgib oma kodanike inimõigusi ja on ellu viinud hulga aastatel 2002-2003 vastuvõetud reforme. Kurdimeelsete parteide tegevuse kirjeldamisel tugineti USA valitsusvälise inimõiguste olukorda jälgiva organisatsiooni Freedomhouse ülevaatele ja märgiti, et kurdimeelne partei DEHAP tegutseb Türgis vabalt. Ühestki inimõigusi puudutavast ülevaatest ei ilmne, et DEHAP liikmeid oleks vahistatud lühikese aja jooksul korduvalt ja ilma konkreetse põhjuseta. Viidates Rahvusvahelise Helsinki Föderatsiooni (IHF) Türgit käsitlevale ettekandele leiti, et taotleja poolt artiklite avaldamine kurdi ajalehes Yeniden Özgür Gündem ei olnud võimalik alates veebruarist 2004, kuna ajaleht suleti majanduslikel põhjustel. Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi Siseministeeriumi asüüli- ja apellatsioonipoliitika valitsuse riike käsitleva teabe- ja poliitikaüksuse (CIPU) koostatud ülevaate kohaselt saavutas DEHAB märtsis 2004 Türgis toimunud kohalikel valimistel riigi kaguosa suuremates kurdi linnades võidu. Eelnimetatud ülevaates märgiti, et Türgi võimud ei kiusa kurde taga nende rahvuse tõttu. Kurdidel on samasugused tingimused saada olulistele ametikohtadele nagu türklastel. Türgi on ühinenud Euroopa piinamise ning muude julmade, ebainimlike või inimväärikust alandavate kohtlemis- ja karistamisviiside vastase konventsiooniga ning Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooniga. Türgis on surmanuhtlus täielikult keelustatud. 2004. detsembris võttis Euroopa Liit (EL) vastu otsuse alustada Türgiga läbirääkimisi EL-ga liitumiseks. Läbirääkimiste alustamise eeltingimuseks seati muuhulgas reformide läbiviimine ja inimõiguste parem tagamine Türgi võimude poolt. Taotleja on korduvalt rõhutanud Eestis äri alustamise soovi ja et tal on valitud Narvas välja sobiv hoone. Taotleja ütlustest ja käitumisest ilmneb, et ta on ärikontaktide hoidmiseks rikkunud seadust - jättes KMA-le teatamata oma elukoha muutumisest (

§ 9

lg 7) ja elades 06.04.2005 –11.04.2005 ilma KMA loata väljaspool vastuvõtukeskust (

§ 92lg 1 ja 5).

KMA-l on põhjendatult alust arvata, et taotleja on esitanud teadvalt ebaõigeid seletusi artiklite ajalehes avaldamise ja politsei poolt korduvate kinnipidamiste kohta. Vaatamata lubadusele ei 2

(8)3-05-298 esitanud taotleja täiendavad dokumente ega põhjendanud nende esitamata jätmist. Eeltoodu põhjal on ka alust arvata, et taotleja Eestisse saabumise eesmärk ei olnud soov saada Eestis kaitset, vaid arendada siis äritegevust. VSS § 171 lg 1 kohaselt ei tohi välismaalast välja saata riiki, kuhu väljasaatmine võib välismaalase suhtes kaasa tuua inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni artiklis 3, ÜRO piinamise ning muude julmade, ebainimlike või inimväärikust alandavate kohtlemis- ja karistamisviiside vastase konventsiooni artiklis 3 nimetatud tagajärje või surmanuhtluse kohaldamise. VSS § 171 lg 2 järgi peab välismaalase väljasaatmine olema kooskõlas ÜRO pagulasseisundi konventsiooni artiklitega 32 ja
  1. Eeltoodut arvestades ei ole alust arvata, et tagasipöördumisel Türgi Vabariiki oleks taotlejal isiklikke põhjusi karta tagakiusamist või muud VSS § 171 lg-s 1 toodud väärkohtlemist. Kaebaja väljasaatmine on kooskõlas konventsiooni artiklitega 32 ja
  3. N. Ti kaebuses paluti tühistada KMA 29.04.2005 otsus nr 128 järgmistel põhjendustel: 1) Kaebajal on alust kahelda diskretsiooni proportsionaalsuses, kuna rakendatud abinõuga on motiveerimatult riivatud kaebaja elementaarset õigust elule. 2) Kaebaja põhjendas varjupaiga taotlust sellega, et seoses tema rahvuse ja poliitilise tegevuse ning veendumustega võivad Türgi võimud teda ja tema perekonnaliikmeid taga kiusata või isegi tappa. Kaebaja oli DEHAP aktiivne liige. See erakond esindab kurdi rahvusvähemuste huve Türgis. Kaebaja on osalenud aktiivselt Türgi poliitilises ja ühiskondliku elus. Ta avaldas varjunimede „Ali haydar Kaytan“ ja Demir Küçük all artikleid ajalehes Özgür Gündem. Valitsusorganite korraldatud tagakiusamise tõttu on ajalehe nime kordult muudetud: Gündem, Yeni Gündem, Özgür Gündem, Yeniden Özgür Gündem ja käesoleval ajal tegutseb ajaleht Özgür Gündem nime all. Seega on ekslik KMA informatsioon, et ajaleht Özgür Gündem suleti 2004 jaanuarist rahaliste probleemide tõttu. Kaebaja ei esitanud teadvalt ebaõigeid andmeid. 3) Kaebajal oli Türgis oma äri, sissetulekud ja elamistingimused Eestiga võrreldes paremad. Ta oli sunnitud lahkuma riigist seoses poliitiliste veendumustega tagakiusamise tõttu. Asjaolu, et kaebaja on korduvalt rääkinud KMA-le oma äriplaanidest, tuleb tõlgendada selliselt, et kaebaja ei soovi olla Eesti riigile koormaks ja tahab teha midagi kasuliku riigis, mis talle varjupaiga võimaldab. Kaebaja ei ole majanduslik sisserändaja, vaid poliitiline põgenik. 4) KMA hinnang kaebaja kodumaal valitseva olukorra kohta on ebaõige. Kuigi Türgi ühines osaga inimõigusi puudutavatest konventsioonidest, jäeti Euroopa Nõukogu vähemusrahvuste kaitse raamkonventsioon ratifitseerimata. Rahvusvahelise vähemuste õiguste grupi (Minority Rights Group International) seisukoha järgi rikub Türgi pidevalt kodaniku- ja poliitiliste õiguste rahvusvahelise pakti artiklit
  4. 5) Kaebajal on alus karta tagasipöördumist Türki, kus tema elu on ohus ja võimude poolt rikutakse pidevalt kodanikuvabadusi. Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni art 3 kohaselt ei või kedagi piinata.

§ 5

lg 2 kohaselt ei või kedagi Eestist välja saata riiki, kui on alus arvata, et isikut hakatakse seal julmalt, ebainimlikult või inimväärikust alandavalt kohtlema. Kaebaja põhjendas varjupaigataotlust ka niisuguste argumentidega. 6) Otsuses toodud informatsioon ei kajasta tegelikku olukorda Türgis. Türgi valitsus piirab liikumisvabadust ja erakondade tegevust, mis esindavad kurdi rahvusvähemust. Valitsus jätkab inimõiguste aktivistide, ajakirjanike, juristide ja teiste inimeste kimbutamist, süüdistamist ja vangistamist nende avaliku tegevuse eest. Riigis on jätkuvalt käimas terrorisõda, milles kannatavad tsiviilisikud. Nii Türgi julgeolekuvõimud kui ka Kurdi Töölispartei (PKK), mis vahetas oma nime viimasel korral Kongra-Gel vastu, kasutavad jalaväemiine. Nii valitsus kui Kongra-Gel jätkavad inimõiguste rikkumist Türgis. 7) Tyrkish Human Rights Foundation teatel langes Türgis piinamise ohvriks 2003. a vähemalt 920 inimest. Ameerika Ühendriikide välisministeeriumi aruande kohaselt julgeolekuorganid ründasid korduvalt külaelanikke, kes nende arvates on seotud DEHAP-ga või pooldavad seda. Kaebaja tunnistas avalikult, et toetab kurdi vabadusliikumist, tema suhtes eksisteerib oht olla 3

(8)3-05-298 arreteeritud ja piinatud. Seoses sellega ei ole kaebajal võimalik lahkuda Eestist ja tagasi pöörduda Türki. 4. KMA palus jätta kaebuse rahuldamata. 1) Pagulasseisundi konventsiooni mõistes peab tagakiusamine tulenema ametivõimude poolt, sest vastasel korral on tagakiusu ohvril alati võimalik pöörduda kaitse saamiseks politsei või muude riigivõimu organite poole, ta ei pea kaitset otsima väljaspool oma kodakondsusjärgset riiki. Reeglina kujutab tagakius endast rünnakut inimõiguste, nt elu, vabaduse või füüsilise puutumatuse vastu. Kuna ametivõimud lubasid kaebajal maalt lahkuda eelnimetatud meetmeid kasutamata, on alust arvata, et tagakiusamist ei esinenud (sama kinnitas kaebaja 21.02.2005 taotlusankeedi lahtris 12). Kaebajale ei ole Türgis osaks saanud ametivõimude poolset kohtlemist, mis oleks võinud ohtu seada tema elu või tervise. Kaebaja ei vasta pagulase määratlusele ja tema tagakiusukartus ei ole põhjendatud. 2)

§ 92

lg 2 sätestab, millistel juhtudel võib varjupaigataotleja elada väljaspool vastuvõtukeskust ja seda KMA kirjalikul loal. N. T taotles 21.02.2005 luba elamiseks aadressil x, kus elab M. M (N), kes garanteeriks talle elukoha. KMA keeldus, kuna M. M on töötu ja kahtlustatav kriminaalasjas seoses kaebaja ebaseadusliku piiriületusega. 11.03.2005 taotluse kohaselt soovis N. T asuda elama aadressil x, kus elukoha ja rahalised vahendid garanteeris talle D. A. 21.03.2005 andis KMA N. T loa elada aadressil x. M. M abikaasa V. N 29.03.2005 kirja kohaselt elab N. T M. M juures aadressil x. KMA kontrollis nimetatud asjaolu 01.04.2005 ja M. M kinnitas küsitluse käigus, et kaebaja elab tema juures. N. T ei ole KMA-le oma elukoha muutumisest teatanud, seega on ta eiranud

§ 92lg 7 nõudeid.

N. T viibis väljaspool vastuvõtukeskust ilma loata ajavahemikul 06.04.2005-11.04.

  1. 3) Kaebaja on varjupaigataotluse menetluse ajal korduvalt märkinud, et soovib läbi Eestis viibimise legaliseerimise alustada oma äritegevust, mis seisneks türgipäraste pagaritoodete valmistamises ja müümises. Tal on Narvas äriks sobiv hoone välja valitud ja investeeringuks planeeritud üks miljon krooni. Seetõttu on alust arvata, et kaebaja riiki saabumise eesmärk ei ole kaitse saamine Eestis, vaid oma äritegevuse arendamine. 4) Otsuses tugineti Türgi olukorra selgitamisel tunnustatud rahvusvaheliste organisatsioonide raportitele. Asjaolu, et need organisatsioonid avaldavad oma raporteid ja kokkuvõtteid internetis, ei vähenda nende usaldusväärsust ja objektiivsust. Otsuses kasutati organisatsioonide seisukohti, kelle ülevaadetele ja raportitele toetuvad ka teised riigid varjupaigamenetluses. 5) KMA otsus on põhjendatud nii faktiliselt kui ka õiguslikult.
  2. Tallinna Halduskohtu 21.06.2006 otsusega jäeti kaebus rahuldamata. 1) Varjupaigataotleja on välismaalane, kes Eestis viibides või Eesti piiril palub kirjalikult, suuliselt või muul arusaadaval viisil Eesti Vabariigilt kaitset konventsiooni artiklis 1 nimetatud tagakiusamise eest või Eesti territooriumilt välja- või tagasisaatmise eest konventsiooni artikli 33 alusel (

§ 3lg 1).

Seega võib välismaalane taotleda Eestis varjupaika juhul, kui leiab aset tagakiusamine või välja- või tagasisaatmise oht. Taotleja peab taotluses märkima taotluse esitamise põhjuse. Kaebaja märkis taotluse lahtris nr 19, et tema kurdina, kellel ei ole mingeid õigusi, on jäänud oma maal (Türgis) surve alla ning uskudes Eesti demokraatiasse, tundes austust Eesti seaduste vastu, soovib Eestis varjupaika. Lahtris nr 16 märgitu kohaselt oli tema lahkumine Türgist seotud kurdi iseseisvusliikumisega. Kaebaja arvab end kuuluvat kurdi intellektuaalide hulka, keda Türgis pole eriti palju. Põhjusena on toodud veel korduvad kinnipidamised ja psühholoogiline surve võimude poolt, probleemiks oli ka kaebaja parteilisus. Lahtris nr 8 märgitu kohaselt kuulub kaebaja alates 1991 Türgi kurdimeelsesse Rahvademokraatlikkusse Parteisse HADEP (hiljem Demokraatlik Rahvapartei DEHAP). Lahtris nr 9 on märgitud, et kaebajal ei ole pikki vangistusi olnud, küll aga lühiajalisi vangistusi (ca 100). Kaebaja väitel hoiti teda kinni Istanbulis Nezareti kinnipidamiskohas. Kohus leidis, et eeltoodud asjaolud jäid kaebaja poolt tõendamata ja tegemist on paljasõnaliste väidetega. 4

(8)3-05-298 2)

§ 71

lg 1 kohaselt on varjupaigataotleja kohustatud järgima Eesti põhiseaduslikku korda ning Eesti õigusakte. Kaebaja ei elanud pidevalt Illuka Varjupaigataotlejate Vastuvõtukeskuses. 13.03.2005 teatise nr 1-11/14 kohaselt viibis ta alates 08.03.2005 ilma loata väljaspool vastuvõtukeskust. Kaebaja ei teatanud KMA-le elukoha muutmisest. KMA kohustas kaebajat alates 05.04.2005 asuma elama vastuvõtukeskusesse. Kaebaja viibis 06.04.-11.04.2005 ilma loata väljaspool vastuvõtukeskust, rikkudes

§ 92lg 1 ja 5 nõudeid.

Kaebaja ei ole eemalviibimise kohta seletusi andnud. Alates 15.08.2005 viibib kaebaja Tartu Vanglas. Kaebaja sõnul kahtlustatakse teda narkootikumidega seotud kuriteo toimepanemises ja tema suhtes on alustatud kriminaalmenetlust KarS § 188 järgi (unimaguna, kanepi ja kokapõõsa ebaseaduslik kasvatamine). 25.03.2005 lubas kaebaja esitada KMA-le posti teel Türgist saabuma pidanud dokumendid, kuid ei teinud seda ega selgitanud, miks need jäid esitamata. Kaebaja ei põhjendanud KMA-le, miks Türgisse naasmise korral oleks tema elu ja vabadus ohus. Juba ainuüksi eelkirjeldatud tegevusest tulenevalt ei saa väita, et kaebaja austaks Eesti seadusi ja seeläbi järgiks Eestis kehtivat õiguskorda ning käituks seaduskuulekalt. 3) Kaebaja ei osanud ka kohtus selgitada, milles seisneb oht tema elule ja vabadusele, kui ta naaseb Türki. Parteid, kuhu ta kuulus, kaebaja väitel enam ei eksisteeri. Selle asemel on moodustatud uus partei, mille liikmeks ta ei ole astunud. Seega on kaebaja parteitu isik. Kaebaja poolt kohtule esitatud interneti väljavõtetes räägitakse kurdi mässulistest ja Kurdistani Tööpartei (PKK) tegevusest, mille liige kaebaja enda kinnitusel ei ole. Pressiteates märgiti, et EL ja USA on kandnud PKK terroriorganisatsioonide nimekirja. Ankara peab samuti PKK-d terroriorganisatsiooniks, mis vastutab rohkem kui 30 000 inimese surma eest 1984 alanud võitluses iseseisva kurdi riigi moodustamiseks Türgi kaguosas. Võitlus terrorismiga on vajalik ning vältimatu tõkestamaks vägivalla levikut maailmas. Kohus leidis, et kaebaja elu või vabadus võiksid olla ohus seoses Türgi võimude võitlusega terroriorganisatsiooni PKK vastu, kuid eeldatavasti pole kaebajal seost selle terrorirühmitusega (sissidega). Kaebaja parteitu isikuna ei peaks enam Türgi võimudele huvi pakkuma ja puudub kaalukas põhjus tema poliitiliseks tagakiusamiseks. 4) Tõendamata on väide, et kaebaja on Türgis tagaotsitav. Kaebaja ületas Türgi riigipiiri legaalselt ja riigi poolt ei tehtud temale selleks takistusi. Taotluse lahtris nr 12 märkis kaebaja, et ta lendas 10.01.2005 Istambulist Moskvasse ja sealt edasi St-Peterburi, hiljem Ivangorodi, tal oli Vene viisa. Ta saabus Eestisse Venemaa kaudu illegaalselt. 5) Kaebaja ei vasta pagulase määratlusele, tema tagakiusukartus, samuti ohu olemasolu tema elule ja vabadusele, on põhjendamatu. Kaebaja varjupaiga taotlemise tegelik eesmärk on asuda Eestisse muul põhjusel, sh leida tööd (alustada äritegevust) ja parandada elutingimusi. Kaebaja on eiranud pagulaste seaduses kehtestatud kohustusi. 6) KMA kontrollis põhjalikult kaebaja varjupaigataotlusega seotud asjaolusid ja leidis õigesti, et taotlus on ilmselgelt põhjendamatu. Kohus ei tuvastanud diskretsiooni piiride ületamist ja proportsionaalsuse põhimõtte eiramist KMA poolt, samuti haldusmenetlusnormide rikkumist. 7) Antud juhul ei ole alust arvata, et tagasipöördumisel Türgi Vabariiki oleks kaebajal põhjust karta tagakiusamist Türgi võimude poolt või muud VSS § 171 lg-s 1 toodud väärkohtlemist. Kaebaja suhtes ei tuvastatud asjaolusid, mille põhjal võiks järeldada, et tegemist on pagulasega. 8) Kaevatav otsus on motiveeritud, üheselt mõistetav ja seeläbi kontrollitav. ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED APELLATSIOONIMENETLUSES 6. N. Ti apellatsioonkaebuses paluti otsus tühistada ja rahuldada uue otsusega kaebus. 1) Kaebajale jäi arusaamatuks, millistele tõenditele kohus otsuse tegemisel tugines. Kohus jättis tähelepanuta, et Eestis kujunenud praktika kohaselt tegeleb varjupaigataotluse täitmisega 5

(8)3-05-298 KMA ametnik ja taotleja põhikohustus on vastata tema küsimustele. Seega ei olnud kaebajal võimalust üheselt mõistetavalt lahti kirjutada, millist kaitset soovib ta saada Eesti Vabariigis. 2) Kaebaja põhjendas varjupaigataotlust sellega, et seoses tema rahvuse, poliitilise tegevuse ja veendumustega võivad Türgi võimud teda taga kiusata või isegi tappa. Kaebaja osales aktiivselt Türgi poliitilises ja ühiskondlikus elus. Ta avaldas pidevalt artikleid ajalehes Özgür Gündem. Seoses ülaltooduga olid kaebajal piisavad alused otsida Eestis varjupaika. 3) Kohus jättis analüüsimata vaidlustatud otsuse motiveeringu. Otsuses ei hinnatud, kas kaebaja esitas teadvalt ebaõigeid andmeid või ei. KMA väide ajalehe Özgür Gündem 2004 jaanuaris sulgemise kohta on väär. Nimetatud ajalehte kirjastatakse käesoleva ajani ja seda saab leida ka arvutivõrgus http://www.gundemimiz.com. Viiteid sellele ajalehele on ka Ameerika Ühendiriikide välisministeeriumi aruandes. KMA ei esitanud ühtegi tõendit ajalehe sulgemise kohta. Kaebaja ei ole teadvalt valeandmeid esitanud. 4) Kohus hindas ebaõigesti kaebaja Eestisse asumise eesmärki, jättis tähelepanuta asjaolu, et kaebajal oli Türgis oma äri ning tema elutingimused ja sissetulekud paremad Eestiga võrreldes. 5) Ebaõige on KMA antud üldine hinnang kaebaja kodumaal valitseva olukorra kohta. Asjaolu, et EL on võtnud vastu otsuse alustada Türgiga läbirääkimisi EL-ga liitumiseks, ei anna alust arvata, et kaebaja ei saa olla tagakiusatud Türgis. Seoses sellega, et erakond DEHAP (mille hulka kaebaja kuulus) ei eksisteeri enam, ei tähenda, et kaebajal on ohutu pöörduda tagasi Türki. Väär on KMA ja kohtu järeldus, et kaebajale ei ole Türgis osaks saanud ametivõimude poolset kohtlemist, mis oleks võinud ohtu seada tema elu või tervise. Kaebaja korduv vahistamine politsei poolt tõendab vastupidist. Türgi valitsus piirab nii liikumisvabadust kui ka erakondade tegevust, mis esindavad kurdi rahvusvähemust. Valitsus jätkab inimõiguste aktivistide, ajakirjanike, juristide ja teiste inimeste kimbutamist, süüdistamist ja vangistamist nende avaliku tegevuse eest. Riigis on käimas terrorisõda, milles kannatavad tsiviilisikud. 6) Varjupaigataotluse tagasilükkamisel ei ole piisav ka asjaolu, et isik ei elanud vastuvõtukeskuses, mille asukoht ei võimalda isikule täisväärselt suhelda oma tuttavate ja lähedastega. Pagulaste seadus ja pagulasseisundi konventsioon ei sätesta võimalust lükata varjupaiga taotlust tagasi eelnimetatud põhjusel. Selline otsus on seadusevastane ja tuleb tühistada. 7. KMA vastuses jäädi oma varasemate seisukohtade juurde, paluti jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja halduskohtu otsus muutmata. Varjupaigataotleja kohustus on haldusorganit teavitada kõikidest asjaoludest, mis taotluse menetluses tähtsust omavad (

§ 71

). Taotluse vastuvõtmisel ja küsitlusel esitab küsimusi küll ametnik, kuid see ei takista taotlejal avaldada kõike, mida ta soovib teada anda ja peab oluliseks märkida. Selle võimaldamiseks on taotluse küsimuste hulgas ka andmeväli 19 „muu informatsioon (andmed või selgitused, mida välismaalane peab vajalikuks lisada oma elamisloa taotlusele)“. Ka küsitluse lõpul küsib ametnik taotlejalt, kas viimane soovib veel midagi täiendavalt lisada. Seega on alusetu ja paljasõnaline kaebaja väide, et tal ei olnud võimalik märkida, millist kaitset ta Eesti Vabariigis soovib. KMA-s 21.03.2005 toimunud küsitluse protokollis kinnitas kaebaja oma allkirjaga, et ta valmistub Eestis äri ajama. Järelikult on KMA-l alust arvata, et kaebaja riiki saabumise eesmärk ei olnud kaitse saamine Eestis, vaid äritegevuse arendamine. Kohus hindas tõendeid õigesti. Kaebaja väited kohtuotsuse põhjendamatusest on alusetud. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 8. Apellatsioonkaebuse väited ei anna alust kaevatava halduskohtu otsuse tühistamiseks ja uue otsusega kohtule esitatud kaebuse rahuldamiseks. Kohus on tuvastanud asja lahendamiseks olulised asjaolud, hinnanud õigesti tõendeid kogumis ja vastastikuses seoses ning kohaldanud õigesti materiaalõigusnorme. Kohus ei ole rikkunud kohtumenetluse norme, mis võiks kaasa 6

(8)3-05-298 tuua kohtuotsuse tühistamise. Ringkonnakohus nõustub kohtuotsuse põhjendustega ega pea halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 47 lg 1 ja tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 654 lg 6 alusel vajalikuks neid korrata. Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.
  1. Kaebajale on Eestis varjupaigataotluse vastuvõtmisel 21.02.2005 tutvustatud tema õigusi ja kohustusi varjupaigamenetluses (toimiku tl 48). Kuni kehtetuks tunnistamiseni 01.07.2006 (välismaalaste rahvusvahelise kaitse andmise seaduse jõustumiseni) reguleeris Eestis varjupaiga taotleja ja pagulase õiguslikku seisundit ja viibimise aluseid pagulaste seadus. Nimetatud seaduse § 71 lg 2 kohaselt oli taotleja kohustatud isiklikult ja igakülgselt kaasa aitama varjupaiga taotlemise asjaolude selgitamisele, sealhulgas esitama kõik andmed ja dokumendid ning muud tema valduses olevad tõendid, mis omavad tähtsust varjupaigataotluse menetlemisel (p 3) ning aitama kaasa varjupaigataotluses esitatud asjaolusid tõendavate dokumentide muretsemisele (p 5). Asjaolu, et taotluse vastuvõtmisel ja küsitlusel esitab küsimusi ametnik, ei saa olla takistuseks taotlejale andmete avaldamisel, mida ta peab oluliseks teada anda. KMA osundab õigesti, et muu informatsioon, mida taotleja peab vajalikuks lisaks taotluses küsitule avaldada, on võimalik märkida taotluse küsimuste punktis 19 ja seda võimalust on kaebaja ka kasutanud. Haldusasja materjalidest ei nähtu, et kaebajale oleks varjupaigataotluse menetlemisel tehtud takistusi tema avaldatud andmete ja soovide kajastamisel.
  2. Kaevatava otsusega lükati kaebaja varjupaigataotlus tagasi

§ 84

lg 1 p 7, 9 ja 10 alusel, kuna taotleja esitas teadvalt ebaõigeid andmeid, eiras

-s sätestatud kohustusi ning tema varjupaiga taotlemise tegelik eesmärk on asuda Eestisse muul põhjusel, sealhulgas leida tööd ja parandada oma elutingimusi. Otsuses leiti, et taotlus on

§ 84

lg-st 3 tulenevalt ilmselgelt põhjendamatu ja talle tehti ettekirjutus viivitamatult Eestist lahkumiseks

§ 87lg 2 alusel.

Kaevatava otsuse näol on tegemist kaalutlusõiguse alusel antud haldusaktiga ja selle põhjendustes on toodud kaalutlused, millest KMA otsuse andmisel lähtus. Kaevatav otsus on piisavalt põhjendatud ja õiguspärane – antud pädeva haldusorgani poolt, andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning vastab vorminõuetele.

  1. Ringkonnakohus nõustub KMA ja halduskohtu seisukohaga selles, et kaebaja ei vasta pagulase määratlusele ja tema tagakiusukartus ei ole põhjendatud, ning leiab, et KMA ja halduskohus ei ole kaebaja Eestisse asumise eesmärgi hindamisel eksinud. Kaebaja ei ole suutnud veenvalt põhjendada väiteid tema pidevalt ajalehes artiklite avaldamise ega tagakiusamise ohu kohta rahvuse, poliitilise tegevuse või veendumiste tõttu. Kaebaja ei ole ka põhjendanud, et ta oleks oma õiguste väidetavate rikkumiste kaitseks kasutanud kodakondsusriigis kõiki õiguskaitse võimalusi. KMA väide kurdimeelse ajalehe Yeniden Özgür Gündem tegevuse lõpetamise kohta veebruaris 2004 rajaneb Rahvusvahelise Helsinki Föderatsiooni (IHF) Türgit käsitlevale ettekandele, mille õigsuses ei olnud KMA-l ega kohtul alust kahelda ning mille ingliskeelne väljavõte koos eestikeelse tõlkega on esitatud halduskohtule (toimiku lk 102-103).
  2. Kaebaja taotluses on märgitud, et tal ei ole olnud pikki vangistusi, kuid on olnud umbes sada korduvat lühiajalist vangistust, viimane kaks kuud tagasi, viimase aasta jooksul oli ligi 20 kinnipidamist (p 9 –toimiku lk 36); et ta pole varem üheski teises riigis peale Türgi viibinud (p 13 – toimiku lk 41) ja teda on kinni peetud üksnes Türgis (p 9 – toimiku lk 38 ja 36). Kaebaja väite, et ta on Türgi võimude poolt tagaotsitav, kontrollimisel ilmnes aga, et ta on olnud 7

(8)3-05-298 Saksamaa politsei huviorbiidis alates
  1. aastast kokku seoses 33 süüteo episoodiga ja teda on karistatud vabadusekaotusega narkokuriteo eest. Samuti on teda Rumeeniast välja saadetud seoses valepassi kasutamisega.
  2. Kaebaja väited poliitilise ja inimõiguste olukorra kohta Türgis ei anna alust hinnata olukorda Türgis teisiti, kui seda tehti kaevatavas otsuses. Samuti ei anna kaebaja väited Türgis valitseva olukorra kohta alust arvata, et kaebaja Eestist tagasisaatmine võib kaasa tuua inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni art-s 3, ÜRO piinamise ning muude julmade, ebainimlike või inimväärikust alandavate kohtlemis- ja karistamisviiside vastase konventsiooni art-s 3 nimetatud tagajärje tema kodakondsusriigis Türgi Vabariigis.
  3. Neil põhjendustel jääb esitatud apellatsioonkaebus HKMS § 46 lg 1 p 1 alusel rahuldamata ja halduskohtu otsus muutmata. Viive Ligi Ivo Pilving Lilianne Aasma 8
(8)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.