← Eesti

3-06-2067/12

3-06-2067 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Agu Timmi, Maili Lokk, Viivi Tomson Otsuse tegemise aeg ja koht

  1. veebruar 2007 Tartu Haldusasja number 3-06-2067 Haldusasi OÜ X kaebus Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti peadirektori 09.01.2006 käskkirja nr 1-3.12/79 tühistamiseks. Vaidlustatud kohtulahend Tartu Halduskohtu 28.12.2006 otsus Menetluse alus ringkonnakohtus OÜ X apellatsioonkaebus Asja läbivaatamise kuupäev Kirjalik menetlus Menetlusosalised Apellant (kaebuse esitaja) – OÜ X, esindaja advokaat Tarvo Lindma Vastustaja (haldusorgan) – Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet, esindaja Anne Lepik RESOLUTSIOON Apellatsioonkaebus rahuldada. Tühistada Tartu Halduskohtu
  2. detsembri 2006 otsus ja teha asjas uus otsus. Rahuldada OÜ X kaebus ja tühistada Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti peadirektori 09.01.2006 käskkiri nr 1-3.12/
  3. Välja mõista Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ametilt OÜ X kasuks kantud menetluskulud 160 krooni (ükssada kuuskümmend krooni). Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse ärakirja kättesaamisest. MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
  4. OÜ X esitas Tartu Halduskohtule kaebuse Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti (edaspidi PRIA) peadirektori 09.01.2006 käskkirja nr 1-3.12/79 tühistamiseks. Kaebuse kohaselt esitas OÜ X PRIA-le taotluse investeeringutoetuse saamiseks. PRIA peadirektori 09.01.2006 käskkirjaga nr 1-3.12/79 jäeti kaebuse esitaja taotlus rahuldamata seoses rahaliste vahendite puudumisega. Kaebuse esitaja esitas 08.02.2006 PRIA käskkirja peale vaide. 17.08.2006 tegi Tartu Halduskohus otsuse, milles tegi PRIA-le ettekirjutuse viia OÜ X 08.02.2006 esitatud vaide osas läbi vaidemenetlus haldusmenetluse seaduses (HMS) sätestatud korras. 18.09.2006 tegi PRIA peadirektor vaideotsuse, millega jättis kaebuse esitaja vaide rahuldamata. Kaebuse esitaja leidis, et PRIA vaidlustatud käskkiri ei ole kooskõlas HMS §-is 56 lg 1 ja 2 sätestatud nõuetega, mis kohustavad haldusorganit haldusakti õiguslikult ja faktiliselt põhjendama. Vaidlustatud käskkirjas toodud põhjendus, et taotlust ei ole võimalik rahuldada seoses rahaliste vahendite puudusega, antud juhul vastavat eesmärki ei täida ning sellest ei selgu asjaolud ja põhjused, miks ei jätkunud rahalisi vahendeid kaebuse esitaja taotluse rahuldamiseks. Seega on vaidlustatud käskkiri vastuolus seadusega. Ka vaideotsusest ei selgu faktilist ja õiguslikku põhjendust taotluse rahuldamata jätmiseks. Seega ei kõrvalda ka vaideotsus käskkirja puudusi põhjendatuse osas.
  5. PRIA vaidles kaebusele vastu. Vastuväidete kohaselt on aastate 2004-2006 meetme 3.2 eelarve sätestatud Eesti Riikliku Arengukava 2004-2006 programmitäiendis ning see on 177 857 140 krooni. Suurem osa meetme 3.2 eelarve mahust taotleti ära 2004 ja seega oli 2005 eelarve jääk 57 972 644 krooni. Rahajaotuse sektorite kaupa edastas PRIA-le Põllumajandusministeerium kui meetme rakendusasutus. 14.12.2005 saatis PRIA Põllumajandusministeeriumile kirja nr 2-1/8651 palvega 2005 järelejäänud eelarve sektorite vahel ära jagada. Põllumajandusministeerium soovitas oma 22.12.2005 kirjas nr 6.1-3.2/14353-1 lähtuda 2005 taotluste rahuldamisel järgmisest jaotusest: piima ning piimasaaduste ja -toodete töötlemine 32,8%, lihasaaduste ja -toodete töötlemine 36,3%, teraviljasaaduste töötlemine ja puu- ja köögivilja ning marjade töötlemine 17,4% järelejäänud eelarvest. Seega on eelarve jäägist eraldatud raha kõikidele sektoritele. Ebaõiglane olnuks kogu eelarve jääk eraldada ainult lihasektori toetusteks, jättes teised valdkonnad toetusest ilma. Meetme eesmärgiks ei ole ainult lihasaaduste- ja toodete töötlemise toetamine. Põllumajandusministri 16.04.2004 määruse nr 39 “Eesti riikliku arengukava Euroopa Liidu struktuurifondide kasutuselevõtuks – ühtne programmdokument aastateks 2004-2006” meetme 3.2 “Põllumajandussaaduste töötlemise ja turustamise parandamise investeeringutoetus tingimused” § 14 lg 1 näeb ette, et PRIA peadirektor teeb hindamistulemusi arvestades taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse, milles määrab paremusjärjestused eraldi taotlejate osas, kes taotlesid toetust piima töötlemise ja turustamise parandamiseks, liha töötlemise ja turustamise parandamiseks, teravilja töötlemise ja turustamise parandamiseks ning puu- ja köögivilja ning marjade töötlemise ja turustamise parandamiseks. Otsuse tegemisel arvestatakse paremusjärjestust ja taotluste rahastamise eelarvet. Mõlemat tingimust on käesoleval juhul arvestatud. Kui lg-s 1 nimetatud korras määratud paremusjärjestuses eespool olevatele taotlejatele toetuse andmise järel puuduvad rahalised vahendid, jäetakse taotlus rahuldamata, kuigi taotleja vastab kõigile toetuse saamiseks 2 esitatud nõuetele. Nimetatud alusele on viidatud ka vaidlustatud käskkirjas. Faktiline ja õiguslik alus on vaidlusaluses haldusaktis olemas. Taotluse rahuldamata jätmine rahaliste vahendite puudumisel ei eelda pikka ja põhjalikku motivatsiooni. HALDUSKOHTU LAHEND
  6. Tartu Halduskohus jättis
  7. detsembri 2006 otsusega kaebuse rahuldamata. Otsuse põhjenduste kohaselt on vaidlustatud käskkiri koos vaideotsusega arusaadav ja üheselt mõistetav. PRIA on vaideotsuses esitanud täiendavad selgitused kaebuse esitaja taotluse ja vaide rahuldamata jätmise faktilise ja õigusliku aluse kohta. See on piisav, et tagada akti kontrollitavus ja kaebeõiguse reaalne teostamine, mis on haldusakti motiveerimise nõude eesmärk. Vaidlustatud käskkirja tühistamine ainuüksi selle puuduliku motiveerimise tõttu ei ole antud juhul põhjendatud. Struktuuritoetuste seaduse (STS) § 2 lg 2 kohaselt kehtestatakse toetuse kasutamise üldised tingimused EL Nõukogu määruse 1260/1999/EÜ artikli 9 p-le b ja artiklile 16 vastavas arengukavas ja EL Nõukogu määruse 1260/1999/EÜ artikli 9 p-le m ja artikli 18 lg-le 3 vastavas programmitäiendis. Põllumajandusministeerium soovitas 22.12.2005 kirjas nr 6.1-3.2/14353-1 lähtuda 2005 taotluste rahuldamisel järgmisest jaotusest: piima ning piimasaaduste ja -toodete töötlemine 32,8%, lihasaaduste ja -toodete töötlemine 36,3%, teraviljasaaduste töötlemine 13,5% , puu- ja köögivilja ning marjade töötlemine 17,4%. Põllumajandusministeeriumi kui meetme rakendusasutuse juhi õigus eelarvevahendite soovitatava jaotuse määramiseks toetatavate sektorite vahel tuleneb STS §-ist 131 lg 3 p 1, mille kohaselt on rakendusasutuse ülesandeks muuhulgas ka rakendusüksuste nõustamine meetmete rakendamisel. Vastavalt STS §-ile 16 lg 1 kehtestab kooskõlas programmitäiendis sätestatuga toetuse andmise ja kasutamise tingimused ja korra meetme või meetme osade kaupa meetme rakendusasutuse juht. Meetme rakendusasutuse juhina on põllumajandusminister kehtestanud 16.04.2004 määrusega nr 39 „Eesti riikliku arengukava Euroopa Liidu struktuurifondide kasutuselevõtuks - ühtne programmdokument aastateks 2004-2006“ meetme 3.2 „Põllumajandussaaduste töötlemise ja turustamise parandamise investeeringutoetus tingimused“. Meetme eesmärgiks on kõigi meetme raames toetatavate tegevuste: piima töötlemise ja turustamise, liha töötlemise ja turustamise, teravilja töötlemise ja turustamise, puu-ja köögivilja ning marjade töötlemise ja turustamise, toetamine. PRIA peadirektori 09.01.2006 käskkirjas, millega jäeti rahuldamata OÜ X investeeringutoetuse taotlus, on faktilise alusena märgitud rahaliste vahendite puudumine ning õigusliku alusena STS § 20 lg 3 ning põllumajandusministri 16.04.2004 määruse nr 39 „Eesti riikliku arengukava Euroopa Liidu struktuurifondide kasutuselevõtuks - ühtne programmdokument aastateks 20042006“ meetme 3.2 „Põllumajandussaaduste töötlemise ja turustamise parandamise investeeringutoetus tingimused“ § 14 lg
  8. PRIA peadirektori 18.09.2006 vaideotsuses on investeeringutoetuse taotluse rahuldamata jätmist täiendavalt põhjendatud järgnevaga: meetme 3.
  9. eelarve kokku (liha, piim, teravili, marjad) oli 57 972 644 krooni, millest liha töötlemise ja turustamise parandamiseks oli ettenähtud 36,3 %. Liha töötlemise ja turustamise alajaotuses taotles toetust 18 taotlejat, millest rahuldati 5 taotlust, sest teiste jaoks vahendeid ei jätkunud. Kaebuse esitaja oli paremusjärjestuselt 9 kohal hindepunktidega 17,
  10. Määruse nr 39 § 14 lg 5 sätestab, et kui lg-s 1 nimetatud korras määratud paremusjärjestuses eespool olevatele taotlejatele toetuse andmise järel puuduvad rahalised vahendid, jäetakse taotlus rahuldamata, kuigi taotleja vastab kõigile toetuse saamiseks ettenähtud nõuetele. Antud juhul 3 tingis taotluse rahuldamata jätmise rahaliste vahendite puudumine, mitte see, et taotleja ei olnud toetuse saamiseks vastavaks tunnistatud. PRIA pädevusse ei kuulu meetme või meetme osa rahastamise küsimused. PRIA on vaidlustatud käskkirja tegemisel toiminud õiguspäraselt, s. t vastavalt STS §-ile 20 lg 3 ja põllumajandusministri 16.04.2004 määrusega nr 39 kehtestatud „Eesti riikliku arengukava Euroopa Liidu struktuurifondide kasutuselevõtuks - ühtne programmdokument aastateks 2004-2006“ meetme 3.2 „Põllumajandussaaduste töötlemise ja turustamise parandamise investeeringutoetus tingimused“ §-ile 14 lg 2 ja
  11. PRIA on arvestanud taotlejate paremusjärjestust ja taotluste rahastamise eelarvet. ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
  12. OÜ X esitas apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada Tartu Halduskohtu
  13. detsembri 2006 otsuse ning teha uue otsuse, millega tühistada PRIA peadirektori 09.01.2006 käskkiri nr 1-3.12/
  14. Apellatsioonkaebuse kohaselt: 1) ei ole vaidlustatud käskkiri kooskõlas HMS §-is 56 lg 1 ja 2 sätestatud nõuetega, mis kohustavad haldusorganit haldusakti õiguslikult ja faktiliselt põhjendama. Vaidlustatud käskkirjas on esitatud üksnes viide üldnormile, mis sätestab taotluse rahuldamata jätmise õigusliku aluse ning on toodud põhjendus, et taotlust ei ole võimalik rahuldada seoses rahaliste vahendite puudumisega. Nimetatud konstateerivaid ja lakooniliselt esitatud asjaolusid ei ole võimalik käsitleda haldusakti põhjendusena. Haldusaktis põhjenduse esitamise nõude eesmärgiks on tagada eelkõige haldusakti arusaadavus ning kontrollitavus. Vaidlustatud käskkirjas toodud põhjendus vastavat eesmärki ei täida ning sellest ei selgu asjaolud ja põhjused, miks ei jätkunud rahalisi vahendeid kaebuse esitaja taotluse rahuldamiseks. Seega on vaidlustatud käskkiri vastuolus seadusega; 2) ei asenda vaideotsuses haldusakti sisu kohta põhjenduste esitamine haldusakti enda põhjendusi ning ei muuda haldusakti seaduslikuks. Ka vaideotsuses ei sisaldu ammendavat faktilist ja õiguslikku põhjendust kaebuse esitaja taotluse rahuldamata jätmiseks. Vaideotsuses on küll esitatud vastavad numbrilised näitajad, kuid vastustaja ei ole põhjendanud, millisel õiguslikul alusel ja kelle poolt on määratud meetme 3.
  15. eelarve summas 57 972 644 krooni ja millisel õiguslikul alusel ja kelle poolt on selle meetme raames eelarve jaotatud selliselt, et liha töötlemise ja turustamise parandamiseks nähti ette üksnes 36,3%. Seega ei kõrvalda ka vaideotsus käskkirja puudusi põhjendatuse osas. Vastustaja ei ole viidanud õigusaktile, mille kohaselt tuleks lähtuda meetme 3.
  16. puhul summast 57 972 644 krooni. Õiguslik alus lähtuda meetme 3.
  17. raames jaotusest, mille kohaselt on liha töötlemise ja turustamise parandamiseks ette nähtud 36,3% vahenditest, puudus. Otsustus, millega määratakse isikute õigusi ja kohustusi, peab olema vormistatud haldusaktina ja vastama haldusakti tunnustele. Kuna 22.12.2005 Põllumajandusministeeriumi kiri ei vasta haldusakti tunnustele, siis ei saa haldusorgan oma tegevuses (toetuste jagamisel) lähtuda taolisest kirjast. Põllumajandusministril puudus pädevus vastava otsustuse tegemiseks. Struktuuritoetuse seadusest ei tulene ministrile pädevust vastava jaotuse tegemiseks.
  18. Vastustaja PRIA vaidleb apellatsioonkaebusele vastu. Vastuväidete kohaselt: 1) ei ole vaidlustatud käskkiri vastuolus seadusega. Apellandile on teatavaks tehtud olulised faktilised ja õiguslikud asjaolud, mis mõjutasid otsuse tegemist. Põhjendamiskohustus nõuab üksnes oluliste põhjuste esiletoomist, seega puudus vajadus viidata asjaoludele, mida võimaliku lahenduse valikul ei kaalutud. Eelarve jaotuse märkimata jätmine ei muuda käskkirja 4 seadusevastaseks. Vastustaja ei pea eelarve jaotust oma haldusaktis põhjendama. Haldusmenetluse läbivaks põhimõtteks on vormivabaduse printsiip (HMS § 5). Kirjaliku vormi nõudest ei tulene kohustust vormistada haldusakt teatud tüüpi dokumendina. Vaideotsusest tulenevalt peaksid taotlejale olema selged taotluse rahuldamata jätmise asjaolud. Otsust ei ole võimalik teha nii, et raha vähesuse korral rahuldatakse ainult ühe sektori taotlejate taotlused. Rahajaotuse sektorite kaupa edastas PRIA-le Põllumajandusministeerium. Eelarve jäägist on eraldatud raha kõikidele sektoritele. Meetme eesmärgiks ei ole ainult lihasaaduste ja -toodete töötlemise toetamine; 2) ei muuda asjaolu, et taotluse rahuldamata jätmise otsuses ei ole märgitud, kelle poolt ja millisel õiguslikul alusel on meetme raames jaotatud eelarves lihatöötlejatele ja -turustajatele nähtud ette 36,3% eelarve jäägist, vaidlustatud käskkirja ja vaideotsust õigusvastaseks. Samuti pole kusagil öeldud, millises vormis peaks eelarve jäägi jagamine toimuma. Põllumajandusministeerium ei pea soovitust vormistama haldusaktina, seda võib teha kirja vormis. Põhjendus, miks otsustati ministeeriumi poolt just selline eelarvejäägi jaotus, on olemas ka taotlejale esitatud ministeeriumi 22.12.2005 kirjas nr 6.1-3.2/14353-
  19. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
  20. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb rahuldada ning Tartu Halduskohtu
  21. detsembri 2006 otsus tühistada. Ringkonnakohus teeb asjas uue otsuse, millega rahuldab OÜ X kaebuse ja tühistab Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti peadirektori 09.01.2006 käskkirja nr 1-3.12/
  22. PRIA vaidlustatud käskkirja kohaselt on kaebaja taotlus jäetud rahuldamata seoses rahaliste vahendite puudumisega (tl 8). Õige on apellandi seisukoht, et PRIA vaidlustatud käskkirjas esitatud põhjendused on ebapiisavad ning seetõttu on käskkiri õigusvastane. Ringkonnakohus leiab, et PRIA peadirektori
  23. jaanuari
  24. a käskkirjas nr 1-3.12/79 põhjendusena toodud rahaliste vahendite puudumine ei anna kaebajale selgitust selle kohta, miks just tema taotlus rahuldamata jäi. OÜ X taotlus vastas taotlustele esitatud nõuetele ning selle üle menetlusosalised ka ei vaidle. Kuna viis nõuetele vastanud taotlust on rahuldatud, siis ei saa rahaliste vahendite puudumine olla põhjenduseks taotluse rahuldamata jätmisel. Vastavalt HMS §-ile 56 lg 1 ja 2 peavad kirjalik haldusakt ja soodustava haldusakti andmisest keeldumine olema kirjalikult põhjendatud. Haldusakti põhjenduses tuleb märkida haldusakti andmise faktiline ja õiguslik alus. Nii Riigikohus kui ka Euroopa Kohus peavad väljakujunenud kohtupraktikas haldusakti põhjendamiskohustust oluliseks ja ning on leidnud, et soovitavalt tuleb otsuses endas esitada põhjendused ja olulised asjaolud. Haldusakti põhjendamine peab tagama õige ja õiglase otsuse ning olema seotud akti kontrollitavusega. Haldusakti motiveerimisel tuleb lähtuda otstarbekusest, kuid kui põhjendust ei ole ratsionaalne tuua ära haldusaktis endas, siis peab seda vastavalt HMS § 56 lg 1 teisele lausele tegema menetlusosalisele kättesaadavas dokumendis, millele on haldusaktis viidatud. Seega, kui vaidlusaluses käskkirjas motivatsiooni esitamine tervikuna oleks olnudki ebaproportsionaalne, tulnuks haldusaktis vähemalt ära tuua põhimotiivid ja teha viide dokumendile, mis sisaldab täpsemat motivatsiooni. Analoogilises haldusasjas (Riigikohtu halduskolleegiumi
  25. veebruari 2007 otsus asjas nr 3-3-1-93-06) on Riigikohtu halduskolleegium leidnud, et „lisaks haldusakti üldisele põhjendamiskohustusele tuleneb praegusel juhul toetuse määramisel paremusjärjestuse äranäitamise kohustus toetuse rahuldamata jätmise käskkirjas ka põllumajandusministri määruse 5 nr 39 §-ist 14 lg
  26. PRIA käskkiri on seda nõuet eiranud. PRIA oleks pidanud lisaks rahaliste vahendite puudumisele märkima põhjusena taotluse analüüsi tulemusena määratud punktide summa, koha paremusjärjestuses ja mitu taotlust paremusjärjestuses rahuldati“. Käesolevas asjas ei ole PRIA vaidlustatud käskkirjas samuti märkinud OÜ X taotluse analüüsi tulemusena määratud punktide summat, kohta paremusjärjestuses ja mitu taotlust paremusjärjestuses rahuldati. Ebaõige on halduskohtu seisukoht, et vaidlustatud käskkiri koos vaideotsusega on arusaadav ning piisav, et tagada akti kontrollitavus ja kaebeõiguse reaalne teostamine ning käskkirja tühistamine ainuüksi selle puuduliku motiveerimise tõttu ei ole antud juhul põhjendatud. Asjas tehtud vaideotsuses on küll märgitud OÜ X taotluse analüüsi tulemusena määratud koht paremusjärjestuses ja mitu taotlust paremusjärjestuses rahuldati ning punktide summa, kuid vaideotsus ei muuda ega täienda vaidlustatud käskkirja ja seetõttu ei muuda vaideotsus ka vaidlustatud käskkirja motiveerituks. Asjaolu, et PRIA on vaideotsuses haldusakti andmist põhjendanud, ei anna alust väita, et vaidlustatud haldusakti õigusvastasus on ära langenud. PRIA peadirektori
  27. jaanuari
  28. a käskkiri nr 1-3.12/79 on ise sisuliselt motiveerimata ja haldusakt pole kontrollitav. PRIA on asunud haldusakti põhjendama vaideotsuse tegemisel ning ka hilisemas kohtumenetluses. Ta on esitanud OÜ-le X koos vaideotsusega hindepunktide kujunemise finantsmajanduslike kriteeriumide alusel, hindepunktide kujunemise investeeringu hindamise kriteeriumi alusel ning meetme analüüsi metoodilise juhendi. Kohtumenetluse käigus on esitatud Põllumajandusministeeriumi 22.12.2005 kiri põllumajandussaaduste töötlemise ja turustamise parandamise investeeringutoetuse taotluse rahastamise kohta. Riigikohtu halduskolleegium on oma
  29. oktoobri 2003 otsuses asjas nr 3-3-1-66-03 ja
  30. veebruari 2007 otsuses asjas nr 3-3-193-06 asunud seisukohale, et haldusakti põhjendamist kohtumenetluses ei saa üldjuhul pidada piisavaks. Ringkonnakohus leiab, et ka vaidemenetluses esitatud põhjendusi juhul, kui õigusvastast haldusakti ennast ei tühistata või ei muudeta, ei saa lugeda automaatselt haldusakti põhjendusteks ning seega ei muutu haldusakt õiguspäraseks. Kuivõrd taotluste paremusjärjestus koostatakse PRIA-s taotluste hindamise tulemusel, siis on asjas kohaldatav ka HMS § 56 lg 3, mille järgi tuleb kaalutlusõiguse alusel antud haldusakti põhjenduses märkida kaalutlused, millest haldusorgan on haldusakti andmisel lähtunud. Põllumajandusministri määruse nr 39 § 13 lg 1 kohaselt hinnatakse vastavaks tunnistatud taotlusi, arvestades analüüsi tulemusi, investeeringu sisu eesmärki ja taotleja õiguslikku vormi. Lähtudes eeltoodust, leiab ringkonnakohus, et on rikutud apellandi õigust seaduspärasele ja kontrollitavale haldusmenetlusele. Kuna apellatsioonkaebus ja kaebus halduskohtule rahuldatakse, siis tuleb HKMS § 92 lg 1 alusel vastustajalt välja mõista apellandi kasuks tema poolt esimese astme kohtus ja apellatsioonikohtus kantud kohtukulud. Nähtuvalt esitatud dokumentidest, on apellandi menetluskuludeks olnud esimese astme kohtus riigilõiv kaebuse esitamisel 80 krooni ning teise astme kohtus riigilõiv apellatsioonkaebuse esitamisel 80 krooni, seega kokku 160 krooni. Agu Timmi Maili Lokk 6 Viivi Tomson

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.