) §-ist 23 lg 11 ostueesõigusega erastamise õigust omav isik kohustatud erastatava maa nõuetekohase piiride kulgemise ettepaneku saamisel tellima kolme kuu jooksul selle alusel katastriüksuse moodustamise tööd, tähtaja mõjuva põhjuseta järgimata jätmine aga toob kaasa maa erastamise õiguse kaotamise. Avinurme Vallavalitsus tegi Z.H. ile ligikaudu 20 ha suuruse ostueesõigusega erastatava maaüksuse piiride kulgemise ettepaneku 03.01.2006 korraldusega nr 6. Z.H. seda korraldust vastu ei võtnud. Haldusmenetluse seaduse (HMS) § 30 kohaselt loetakse dokument menetlusosalisele kätte toimetatuks ka siis, kui ta keeldub seda vastu võtmast. Ettepanekut sisaldav korraldus saadeti kaebuse esitajale ka 10.03.2006 Ida-Viru Maavalitsuse poolt ning seejuures selgitati nii vastuväidete esitamise korda kui seaduses sätestatud tähtaegade mittejärgimise tagajärgi. Maa ostueesõigusega erastamise kohta kehtestatud seadusesätteid ning maa suuruse ja piiride määramise korda selgitas Ida-Viru Maavalitsus Z.H. ile põhjalikult juba oma 13.06.2003 kirjaga. Kaebuse esitaja väidete kohaselt sai ta maavalitsuse selgitused kätte. Ühtegi mõjuvat põhjust seaduses katastriüksuse moodustamise tellimiseks antud tähtaja järgimata jätmisel kaebuse esitaja ei esitanud. Katastriüksuse moodustamist ei ole Z.H. Avinurme Vallavalitsuses koostatud ettepaneku alusel tellinud ning seetõttu on Avinurme Vallavalitsus toiminud seadusekohaselt, andes välja korralduse, millega tunnistati kaebuse esitaja erastamise õiguse kaotanuks. Kaebaja sai Avinurme vallas K külas asuvate ehitiste omanikuks 12.01.1999.
lg 3 kohustab maa ostueesõigusega erastamise avalduse lahendama kolme kuu jooksul avalduse esitamisest. Avinurme Vallavalitsus on teinud maa suuruse ja piiride kulgemise ettepaneku esimest korda septembris
§-ile 23 lg 3 tehakse ostueesõigusega erastamise avalduse kohta otsus kolme kuu jooksul, arvates avalduse esitamisest. Seega oleks pidanud tehtama otsuse kaebaja poolt 16.02.1999 esitatud ostueesõigusega erastamise avalduse kohta 16.05.1999, kuid selleks ajaks nimetatud otsust tehtud ei olnud. Asja materjalide kohaselt on Avinurme Vallavalitsus teinud maa suuruse ja piiride kulgemise ettepaneku esimest korda septembris 2000 (köide I tl 48). Kaebaja eitab selle ettepaneku saamist ja ka vallavalitsus möönab oma kirjalikus vastuses (köide I tl 39), et ei ole fikseeritud Z.H. i keeldumine võtta vastu piiride kulgemise ettepanekut. Seega ei ole tõendatud, et kaebaja enda tegevus takistas vallavalitsust tegemast otsust ostueesõigusega erastamise avalduse kohta. Toimikust ei nähtu, et enne 03.01.2006 korralduse nr 6 andmist oleks tehtud veel mingeid maa erastamise toiminguid. Z.H. pöördumine 2003 ja 2005 kirjalike avaldustega Ida-Viru Maavanema poole ei ole samuti käsitletav ostueesõigusega erastamise avalduse kohta otsuse tegemist takistava asjaoluna. Seega on Avinurme Vallavalitsus olnud kaebajale maa ostueesõigusega erastamisel tegevusetu ja rikkunud seadusega talle pandud kohustusi, 4 s. o toiming on olnud õigusvastane.
§-ist 23 lg 3 tulenev kohustus lahendada ostueesõigusega erastamise avaldus otsus kolme kuu jooksul, arvates avalduse esitamisest, ei tähenda seda, et tuleb võimaldada ostueesõigusega erastamist avalduses soovitud ulatuses. Avaldust on võimalik rahuldada siiski ainult ulatuses, mida võimaldab seadus ning seetõttu see asjaolu, et ringkonnakohus tunnistab Avinurme Vallavalitsuse toimingud (tegevusetuse vormis) Z.H. ile maa erastamisel ajavahemikul 16.05.1999 - 03.01.2006 õigusvastaseks, ei tähenda seda, et automaatselt kaasneb kahju hüvitamise kohustus. Samas aga võib kaasneda mingis osas kahju hüvitamise kohustus ja kuna antud haldusasjas ei ole kahju hüvitamise nõuet esitatud, siis ei saa ringkonnakohus hinnata, kas õigusvastaseks tunnistatud toimingutega kaasnes kahju või mitte. Halduskohus on õigesti jätnud rahuldamata kaebuse Avinurme Vallavalitsuse 22.05.2006 korralduse nr 94 tühistamiseks ja selles osas ringkonnakohus nõustub halduskohtu põhjendustega ning ei pea HKMS § 47 lg 3 ja TsMS § 654 lg 6 alusel vajalikuks korrata esimese astme kohtu põhjendusi. Avinurme Vallavalitsuse vaidlustatud korraldusega lõpetati
ile kuuluvate ehitiste ja rajatiste juurde. Vastavalt
§-ile 23 lg 11 kui maa ostueesõigusega erastamise õigust omav isik on saanud selleks pädevalt isikult Vabariigi Valitsuse kehtestatud korras koostatud ostueesõigusega erastatava maa piiride kulgemise ettepaneku, on erastamise õigust omav isik kohustatud nimetatud ettepaneku alusel tellima katastriüksuse moodustamise tööd vastavat litsentsi omavalt isikult kolme kuu jooksul ettepaneku kättesaamisest arvates ja teavitama kirjalikult 10 päeva jooksul kohalikku omavalitsust tellimuse esitamisest. Kui erastamise õigust omav isik mõjuva põhjuseta ei esita tellimust katastriüksuse moodustamiseks nimetatud tähtaja jooksul, kaotab ta maa erastamise õiguse. Sellisel juhul jäetakse ehitise teenindamiseks vajalik maa riigi omandisse ja ehitise omaniku kasuks seatakse hoonestusõigus Vabariigi Valitsuse kehtestatud korras. Avinurme Vallavalitsuse 03.01.2006 korraldusega nr 6 esitati Z.H. ile maaüksuse ostueesõigusega erastamiseks piiride kulgemise ettepaneku ja selgitati, et tal on õigus esitada vastuväiteid 15 päeva jooksul. Samuti selgitati viidatud korralduses Z.H. ile
Z.H. ile saadeti nimetatud korraldus tähtkirjana väljastusteatega, kuid ta keeldus seda vastu võtmast (tl 60). HMS § 30 kohaselt kui menetlusosaline keeldub dokumenti vastu võtmast, loetakse dokument menetlusosalisele kätte toimetatuks. Avinurme Vallavalitsuse 03.01.2006 korraldus nr 6 saadeti kaebajale ka Ida-Viru Maavalitsuse poolt 10.03.2006 (köide I tl 65-66). Seega oli Z.H. kätte saanud Avinurme Vallavalitsuse poolt saadetud ostueesõigusega erastatava maa piiride kulgemise ettepaneku. Vastuväiteid ta selle ei esitanud, samuti ei käitunud Z.H.
o ei tellinud katastriüksuse moodustamise tööd vastavat litsentsi omavalt isikult kolme kuu jooksul ettepaneku kättesaamisest arvates. Ringkonnakohtu istungil kinnitas Z.H. , et ta ei telli katastriüksuse moodustamist, sest ei ole nõus ostueesõigusega erastatava maa piiride kulgemise ettepanekuga. Samas aga ei ole ta esitanud vallavalitsusele vastuväiteid piiride kulgemise ettepanekule ega ka vaidlustanud kohtus Avinurme Vallavalitsuse 03.01.2006 korraldust nr 6. Õige on halduskohtu seisukoht, et kuna käesoleva kaebuse esemeks ei ole vallavalitsuse 03.01.2006 korraldus nr 6, siis ei saa kohus hinnata, kas selles kajastatud erastatava maa suurus ja piirid vastavad seaduses sätestatud nõuetele. Apellatsioonkaebuse rahuldamise või mitterahuldamise seisukohalt ei oma tähtsust see asjaolu, kas apellant on saanud (ja millisel perioodil) Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ametilt toetust põllumaade hooldamise eest, sest toetuse saamine ei ole seotud vaidlustatud korraldusega. Samuti ei sõltu halduskohtu vaidlustatud otsuse seaduslikkus ja põhjendatus sellest, kas halduskohtu istungil protokolliti või ei protokollitud kõik kaebaja poolt esitatud seletused. Kohtuistungi protokoll (köide I tl 92-96) on koostatud seaduse nõuete kohaselt, kaebaja on ise selle allkirjastanud ning ei ole protokollitule vastuväiteid esitanud. 5 Kuna apellatsioonkaebus rahuldatakse osaliselt, siis tuleb vastavalt sellele jagada protsessiosaliste vahel menetluskulud. Kaebuses halduskohtule oli esitatud kaks taotlus (toimingute õigusvastaseks tunnistamiseks ja haldusakti tühistamiseks), üks neist rahuldatakse ja seetõttu tuleb lugeda, et kaebus ja apellatsioonkaebus rahuldatakse pooles ulatuses. Apellant on tasunud apellatsioonkaebuse esitamisel riigilõivu 80 krooni ja kuna kaebus rahuldatakse pooles ulatuses, siis tuleb vastustajalt välja mõista 40 krooni apellandi kasuks. Apellant oli vabastatud riigilõivu 10 krooni tasumisest kaebuse esitamisel halduskohtule (köide I tl 12). Vastavalt HKMS §-ile 95 lg 1 kui kaebuse esitaja oli riigilõivu tasumisest vabastatud, mõistab kohus kaebuse rahuldamise korral teiselt poolelt tasumisele kuulunud riigilõivu riigituludesse. Seega tuleb vastustajalt välja mõista riigilõiv 5 krooni riigituludesse. Apellandile on antud riigi õigusabi ilma kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud (tl 12). Vastavalt HKMS §-ile 95 lg 2 kui kaebuse esitajale anti riigi õigusabi, mõistab kohus kaebuse rahuldamise korral vastavalt asutuselt riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud riigituludesse. Esimese astme kohtus on olnud riigi õigusabi tasu suuruseks 3301.05 krooni ning pool sellest, s. o 1650.50 krooni, tuleb välja mõista vastustajalt riigituludesse. Apellatsiooniastmes on advokaat K. Kooga esitanud taotluse riigi õigusabi tasu suuruses 1708.05 krooni hüvitamiseks. Ringkonnakohus juhindub riigi õigusabi tasu suuruse ja kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramisel riigi õigusabi seaduse §-ist 22 lg 1 ning Justiitsministri 26.01.2005 määrusest nr 2 „Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord ja tasumäärad ning riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatus ja kord“. Vastavalt riigi õigusabi seaduse §-ile 22 lg 1 määrab riigi õigusabi andmise otsustanud kohus riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaks pärast õigusteenuse osutamise lõpetamist advokaadi esitatava taotluse alusel. Ringkonnakohus leiab, et esitatud taotlus õigusabi tasu hüvitamiseks on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Vastavalt HKMS §-ile 95 lg 2 tuleb vastustajalt välja mõista riigituludesse apellatsiooniastmes osutatud riigi õigusabi tasu 854 krooni. Seega kokku kuulub vastustajalt väljamõistmisele riigituludesse riigi õigusabi tasu 2504.50 krooni. Agu Timmi Maili Lokk 6 Viivi Tomson
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.