KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Andra Pärsimägi, Egon Konsand, Üllar Roostoja Otsuse tegemise aeg ja koht 22. jaanuar 2007 Tartu Tsiviilasja number 2-06-10063

§ 61lg 6 p 1, 3 alusel ning kohustas M.K.

ut tasuma elatist alates 24. aprillist 2006 igakuiselt K.K. u (sünd X ülalpidamiseks 500 krooni ja K.K. u (sünd X) ülalpidamiseks 500 krooni. Elatis tuleb maksta L.K. u pangakontole. M.K. on tervisliku seisundi paranemisel kohustatud tasuma elatist

§-s 61 lg 4 ettenähtud määras. Poolte kantud menetluskulud jättis kohus nende endi kanda. Otsuse kohaselt on hageja materiaalne olukord tunduvalt parem kui kostjal. Hageja saab igakuiselt 2300 krooni riiklikku toetust, sh pensioni. Lisaks käib hageja juhutööl ning saab ka selle eest palka. Hageja elab koos emaga, kes teda hooldab, ema saab hooldusraha 400 krooni kuus. Ema käib ka tööl ning saab palga näol sissetulekut.

§ 60

lg 1 kohaselt on vanemad kohustatud ülal pidama oma alaealist last ja abi vajavat töövõimetut täisealiseks saanud last. Seega on hageja ema seaduse mõtte kohaselt kohustatud ülal pidama hagejat kui oma invaliidistunud poega. Arstlik ekspertiisiotsus

1. maist 2006 nr 26831 ja selle sisuline põhjendus kinnitavad hageja rasket puuet ja kõrvalabi vajadust seoses hügieenitoimingutega, riietumisega, liikumisega. Kohtuistungi toimumise ajal tuli hageja iseseisvalt kohtumajja, ta käib ka osalise tööajaga tööl. Hageja kinnitas fakti, et ta sõidab autoga. Seega saab eeldada, et hageja tervislik seisund on mõnevõrra paranenud, võrreldes 2006 aasta maikuuga. Liiklusvahendi kui suurema ohu allika juhtimine eeldab koordinatsioonivõime olemasolu ja vastavat tervislikku seisundit. Eeldatavasti hageja tervislik seisund paraneb, arvestades tema noorust. Tõenditest nähtub, et kostja peab üksinda ülal kaht alaealist last. Kostja saab vaid 600-kroonist lastetoetust ning 950-kroonist toimetulekutoetust. Töötu abiraha ta enam ei saa. Seega peab kostja 1550 krooniga kuus ülal pidama alaealisi K.K. ut ja K.K. ut ning ennast. Esitatud tõenditest nähtuvalt puuduvad asjaolud, mis tingiksid hageja seadusjärgse kohustuse oma lapsi materiaalselt toetada lõpetamise. Põhjendatud on vähendada elatise maksmise kohustust olulisel määral, tulenevalt hageja tervislikust seisundist, mitte aga teda täielikult vabastada laste ülapidamise kohustusest, sest see otsustus oleks vastuolus laste huvidega. 2 ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
2. M.K. taotleb apellatsioonkaebuses Tartu Maakohtu
3. oktoobri 2006 otsuse tühistamist. Kaebuse põhjenduste kohaselt on kohtuotsuses kirjas, et hooldaja K.K. saab hooldusraha 400 krooni kuus. Tartu Linnavalitsuse sotsiaalabi osakonna tõendi kohaselt on K.K. hooldajatoetust saanud 01.08.2005-30.09.2006 240 krooni kuus ja alates 01.10.2006 360 krooni. See raha kulub transpordile sõiduks Viljandi-Tartu, sest K.K. töötab Viljandis. Samuti on otsuses kirjas, et kostja sissetulek on 600 krooni lastetoetust ja 950 krooni toimetulekutoetust. Internetiaadressilt www.rate.ee leidis apellant pildid, mis näitavad, et kostjal on uus elukaaslane, kelle võimalik nimi on P.E. . Sellest saab järeldada, et kostjat toetab rahaliselt uus elukaaslane ja tema sissetulek on suurem kui ainult toetused. Tartu kohtutäitur Anne Böckler on saatnud hagejale maksekorraldused summas 8375 krooni ja 2618 krooni. Neid summasid hakatakse kinni pidama hageja töövõimetuspensionist, seega tema sissetulek väheneb veelgi.
4. L.K. vaidleb apellatsioonkaebusele vastu. Vastuväidete kohaselt on kostja sissetulek 600 krooni lastetoetust ja 950 krooni toimetulekutoetust. Kostja leiab, et kui internetist leitud pildid on asjas tõendusmaterjal, siis on samas internetiportaalis (www.rate.ee) peale puude määramist hagejast tehtud pildid, kus hageja kirjutab, kuidas ta pidutseb ja joob. Kostja praegune elukaaslane ei pea üleval pidama kostjat ega kostja ja hageja lapsi. Ka hagejal on uus elukaaslane, kes teda toetab. Samuti tunnistas hageja kohtus, et käib tööl ning sõidab autoga. Kostja on üksinda, ilma hageja abita, poolte lapsi kasvatanud 3,5 aastat, kuigi hageja ei ole nii kaua töövõimetu olnud. Esialgne elatise summa oli 1500 krooni lapse kohta kuus. Kostja tuli hagejale vastu ja vähendas seda summat 1000 kroonile kahele lapsele kokku kuus. Hageja sissetulek võimaldab seda summat maksta. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
5. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata ning Tartu Maakohtu
6. oktoobri 2006 otsus muutmata. Kuna vaidlustatud maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud, siis järgib ringkonnakohus vastavalt TsMS §-le 654 lg 6 esimese astme kohtu põhjendusi ega pea vajalikuks neid oma otsuses täies mahus korrata. Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus, et apellandi ükski väide ei anna põhjust vaidlustatud otsuse tühistamiseks või muutmiseks. Maakohus on poolte esitatud asjaoludest ja tõenditest lähtudes õigesti tuvastanud asjaolud, kohaldanud ja tõlgendanud seadust ning teinud põhjendatud järeldused, millistega ringkonnakohus nõustub.

§ 61

lg 6p 1 kohaselt võib kohus jätta elatise välja mõistmata või selle suurust vähendada alla käesoleva paragrahvi

1. lõikes nimetatud suuruse või elatise maksmise lõpetada, kui vanem kellelt elatist nõutakse, on töövõimetu. Pooltel ei ole vaidlust selles, et apellant on kaotanud üldhaigestumise tõttu 80 % töövõimest ning tema töövõime kaotuse ulatus vaadatakse uuesti läbi 01.04.2007-15.04.
2. Samuti nähtub arstliku ekspertiisi otsuse nr 266831 sisulisest põhjendusest, et apellandi haiguse kulg on olnud paranemise suunas. 3 Apellandi sissetuleku moodustavad töövõimetuspension 1965 krooni kuus ja sotsiaaltoetus 420 krooni kuus, kokku 2385 krooni kuus. Vastustaja sissetuleku moodustavad lastetoetus 600 krooni kuus ja toimetulekutoetus 950 krooni kuus, kokku 1550 krooni kuus. Lähtudes laste vajadustest ja vanemate varanduslikust seisundist on maakohus põhjendatult leidnud, et puuduvad alused apellandilt väljamõistetud elatise maksmise lõpetamiseks, kuid hagi tuleb rahuldada osaliselt ning apellandilt väljamõistetud elatist tuleb vähendada 500 kroonini kuus lapse kohta. Maakohtu nimetatud järeldus on kooskõlas apellandi seletusega maakohtu istungil (t.l 27, 47), mille kohaselt saab ta maksta lastele niipalju, kui pension võimaldab. Samas on apellant kinnitanud ka seda, et ta käib sõpradel abis ja teeb juhutöid ning ema maksab arveid. Apellandi seisukoht, et tema praegune sissetulek on ainult 1402 krooni kuus, on ebaõige ning ümber lükatud pensioniameti Tartu osakonna teatisega 11.01.2007, millest nähtuvalt on apellandi sissetulek jätkuvalt 2385 krooni kuus (töövõimetuspension 1965 krooni kuus ja sotsiaaltoetus 420 krooni kuus). Iseenesest õige on apellandi väide, et tema ema saab hooldajatoetust mitte 400 krooni kuus, vaid 360 krooni kuus. Nimetatud asjaolu ei ole aga vaidlustatud kohtuotsuse tühistamise või muutmise aluseks, kuna maakohus on elatise vähendamisel 500 kroonini kuus lapse kohta võtnud aluseks apellandi enda sissetuleku. Samuti ei ole vaidlustatud maakohtu otsuse tühistamise aluseks asjaolu, kas vastustajal on uus elukaaslane või mitte ning kas vastustaja väidetav elukaaslane vastustajat toetab või mitte. Apellandi kui vanema kohustus pidada ülal oma alaealisi lapsi tuleneb

§-st 60 lg 1 ning maakohus on õigesti leidnud, et apellandi varanduslik seisund võimaldab ülal pidada oma alaealisi lapsi 500 krooni ulatuses lapse kohta kuus. Apellant on leidnud, et tema sissetulek väheneb veelgi, kuna Tartu tööpiirkonna kohtutäitur Anne Böckler on saatnud talle maksekorraldused summas 8375 krooni ja 2618 krooni ning tal on tasumata Soome haigla arve 209.23 euro suuruses summas. Ringkonnakohus leiab, et apellandi nimetatud seisukoht ei ole põhjendatud. TMS § 131 lg 1 p-de 3 ja 10 kohaselt ei saa sissenõuet pöörata puudega inimese sotsiaaltoetusele ja riiklikule pensionile seaduses sätestatud ulatuses. TMS § 132 lg 1 järgi sissetulekut ei arestita, kui see ei ületa ühe kuu eest ettenähtud palga alammäära suurust või vastavat osa nädala või palga sissetulekust. Sama paragrahvi 2. lõike kohaselt kui võlgnik peab seadusest tulenevalt üleval teist isikut või maksab talle elatist, suureneb mittearestitav summa iga ülalpeetava kohta ühe kolmandiku võrra palga alammäärast kuus. Seega tuleneb seadusest, et apellandile määratud sotsiaaltoetusele ja riiklikule töövõimetuspensionile ei saa sissenõuet pöörata ning ainuüksi maksekorralduste ja arve saatmine ei saa kaasa tuua apellandi varanduslikku seisundi halvenemist. Andra Pärsimägi Egon Konsand 4 Üllar Roostoja