lg-le 1, 2 ja 3 võib hageja hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kui hageja loobub hagist kohtuistungil, hagist loobumine protokollitakse. Kui hagist loobumine on esitatud kohtule kirjalikus avalduses, võetakse avaldus toimikusse. Kui hagist loobumise avaldus esitatakse väljaspool kohtuistungit, teatab kohus enne menetluse lõpetamise otsustamist kostjale avalduse esitamisest, määrates kostjale vastamise tähtaja. Kui kostja soovib menetluskulude väljamõistmist hagejalt, peab ta seda vastuses märkima. Kui kohus ei võta hagist loobumist vastu, teeb ta selle kohta põhjendatud määruse. Sel juhul asja menetlus jätkub (
Kohus olles tutvunud asja materjalidega leiab, et hageja loobumine hagist kuulub vastuvõtmisele, kuna selle vastuvõtmist välistavaid asjaolusid ei esine. Hagist loobumine on poole õigus (
). Ene Kl ei ole T T avaldusele menetluse lõpetamise osas vastuväiteid esitanud /t.l 54/. Seega seoses avaldaja loobumisega hagist, kuulub menetlus asjas lõpetamisele.
2 p. 2 kohaselt tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui hageja loobub hagist. Sama paragrahvi lg 3 kohaselt tagastatakse riigilõivu tasunud isiku nõudel riigilõiv määruse alusel. T T tasus 18.05.2006.a. Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 221023778606, viitenumber 2900072369 hagiavalduselt riigilõivu 1000 krooni. 27.02.2007.a. esitas T T kohtule avalduse hagist loobumiseks ja menetluse lõpetamiseks /t.l 50/ ning poole tasutud riigilõivu tagastamiseks /t.l 51/. Käesolevas asjas asja läbivaatamise kulusid vastavalt
§-le 143 tekkinud ei ole. Lähtuvalt eeltoodust ja
§-st 150 lg 2 p 2 kuulub T Tle tagastamisele pool tema poolt hagiavalduselt tasutud riigilõivust s.o 500 krooni. Kristel Pedassaar kohtunik 2
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.