Obsah (4)
§ 101§ 108§ 76§ 1002-06-36890 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Hagi õigeksvõtul põhinev Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Reena Undrest Otsuse tegemise aeg ja koht 12.märts 2007.a. Kuressaare Tsiviilasja number 2-06-36890 T
§ 101
lg 1 lubab võlausaldajal võlgniku poolse kohustuse rikkumise (§ 100) korral nõuda muuhulgas kohustuse täitmist, kahju hüvitamist, viivist. Kostja tegevusetus võlgnevuse tähtaegseks likvideerimiseks on otseselt seaduse ja lepinguga vastuolus. Hageja on nõus asja kirjaliku menetlemisega. Juhul, kui määratakse kohtuistung, soovib hageja sellest osa võtta. Lähtudes ülaltoodust ja juhindudes võlaõigusseaduse §§ 76 lg 1; 82 lg 1; 100; 101 ning tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 162 palub hageja:
- Välja mõista kostjalt M Mnilt ASi EMT kasuks liitumislepingu alusel esitatud arvete tasumata jätmisest tekkinud võlgnevus 4683.98 krooni ja viivised summas 4683.98 krooni;
- Välja mõista kostjalt M Mnilt ASi EMT kasuks kohtukulud, sealhulgas riigilõiv 250,00 krooni ja ASi EMT poolt esindajale makstud tasu õigusabi eest summas 2500,00 krooni (kohtukulude nimekiri ja kuludokumendid hagile lisatud). KOSTJA SEISUKOHT Kostja võtab eelmenetluses hagi õigeks ega vaidle sellele vastu. Kostja soovib võlga tasuda osade kaupa so igas kuus 1000 krooni /t.l. 29/. KOHTU SEISUKOHT Kohus olles tutvunud asjas esitatud dokumentaalsete tõendite ja kostja poolt eelmenetluses kohtule esitatud hagi õigeksvõtmise avaldusega leiab, et hagi kuulub rahuldamisele, kuna võimalikku kompromissi ei ole kohtule esitatud. Kohus peab võimalikuks asja lahendamist kohtuistungit pidamata. TsMS § 440 lg 1 ja 3 kohaselt kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Kui hagi õigeksvõtmine on esitatud kohtule avalduses, võetakse avaldus toimikusse. Kui kostja avaldab hagi õigeksvõtmise kohtule eelmenetluses, lahendab kohus asja kohtuistungit pidamata.
§ 108
lg 1 annab võlausaldajale õiguse nõuda rahalise kohustuse täitmist selle rikkumisel. Vastavalt võlaõigusseaduse (
) § 8 lg-le 2 on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik.
§ 76
lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele.
§ 100
sätestab, et kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine sh täitmisega viivitamine.
§ 101lg 1 lubab võlausaldajal võlgniku poolse kohustuse rikkumise (§ 100) korral nõuda muuhulgas kohustuse täitmist, kahju hüvitamist, viivist. 2
(3)2-06-36890 17.06.2002.a. poolte vahel sõlmitud lepinguga võttis kostja kohustuse maksta hagejale vastavalt esitatud arvetele raha, kuid ei ole seda kohustust täitnud, võlgnedes hagejale 31.08.2002 seisuga osutatud teenuste eest 4683.98 krooni. Kuivõrd kostja on kohtule esitatud avalduses hageja võla ja viivise nõude õigeks võtnud, siis kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele võlg summas 4683.98 krooni ja viivised 4683.98 krooni. Hageja palub kostjalt välja mõista kohtukulud, sealhulgas riigilõiv 250,00 krooni ja AS EMT poolt esindajale makstud tasu õigusabi eest summas 2500 krooni. Selle taotluse osas märgib kohus järgmist: TsMS § 162 lg-te 1,2 ja 4 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Kohtuvälised kulud, mis hüvitataks tunnistajale, kaasa arvatud hüvitis saamata jäänud töötasu või muu püsiva sissetuleku eest, hüvitatakse poolele samadel alustel ja samas ulatuses, nagu hüvitatakse tunnistajakulud. Kohus võib jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 ja 3 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Asja järgmisena menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. Kuivõrd antud asjas on otsus tehtud hageja kasuks, siis eeltoodule tuginedes peab kostja kandma ka hageja menetluskulud. R.Undrest kohtunik 3
(3)