← Eesti

2-07-5488/2

Obsah (4)§ 386§ 382§ 377§ 378

KOHTUMÄÄRUS Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Külli Mõlder Määruse tegemise aeg ja koht 14. veebruaril 2007.a. Kuressaare Tsiviilasja number 2-07-5488 Tsiviilasi Lääne Maavalitsuse taotlus hagi tagamiseks

§ 386lg.

1). Hagi tagamisega tekitatud kahju hüvitamist on võimalik taotleda vastavalt

§-le

  1. Asjaolud
  2. veebruaril 2007 esitas Lääne Maavalitsus Pärnu Maakohtule avalduse hagi tagamiseks enne hagi esitamist T M’i vastu. Vastavalt esitatud avaldusele on T M (ik 34804154715, elukoht: K 3-1/4, 90201 K küla, L. vald) Lääne Maakonnas L. vallas K külas asuva 2266 m2 suuruse K 3 kinnistu omanik, registriosa nr
  3. Registriosa III ja IV jaos kanded puuduvad. Hagi esemeks on Eesti Vabariigi ja hr T Mi (M) vahel sõlmitud müügi- ja asjaõiguslepingu tühisuse ja algusest peale kehtetuse tuvastamine ja taotlus kohustada kostjat andma nõusolek enda kustutamiseks Pärnu Maakohtu kinnistusosakonna Lääne jaoskonna kinnistusraamatu registriosast nr. 2183932 ja Eesti Vabariigi kandmiseks registriossa nr. omanikuna. Hagi hind on 3 121 krooni, kui arvestada hr T Mi poolt erastatud maaüksuse müügihinnaga. Maavanema
  4. veebruari 2007.a. korraldusega nr. 24 "Maavanema 14.11.2005.a. korralduse nr. 543-M "Maa ostueesõigusega erastamine" kehtetuks tunnistamine" tunnistati kehtetuks korraldus, millega otsustati T Mile erastada K 3 maa-üksus. Seega on erastamise õiguslik alus ära langenud. Eelnevalt on L. Vallavalitsus tunnistanud kehtetuks oma
  5. juuli 2003.a. korralduse nr. 361 "Maa ostueesõigusega erastamine", millise haldusaktiga lõpetas vallavalitsus erastamise eeltoimingud ja pidas võimalikuks maareformi seaduse § 221 alusel ostueesõigusega erastada elamu omanikule T Mile L. valla K külas asuv 2266 m2 suuruse K 3 maaüksus. Samuti jättis L. Vallavalitsus
  6. veebruari 2007.a. korraldusega nr 66 "Vaideotsuse tegemine" rahuldamata T Mi vastuväite, mis esitati L. Vallavalitsuse
  7. oktoobri 2006.a. korralduse nr. 530 "L. Vallavalitsuse 21.07.2003.a. korralduse nr. 361 "Maa ostueesõigusega erastamine" kehtetuks tunnistamine peale. Maavanema
  8. veebruari 2007.a. kirjaga nr 1.3-2/545 "Ettepaneku tegemine" tehti T Mile ettepanek poolte kokkuleppel kinnisasja omand Eesti Vabariigile üle anda ja kanda Asjaõigusseaduse rakendamise seaduse § 11 lõike 5 alusel kinnistusraamatu registriossa nr. 2183932 kinnistu K 3 omanikuna sisse Eesti Vabariik.

§ 382lõike 1 järgi võib kohus avalduse alusel tagada hagi ka enne hagi esitamist.

Avalduses tuleb põhistada, miks hagi kohe ei esitata. Avaldus esitatakse kohtule, kellele kohtualluvuse sätete kohaselt tuleks esitada hagi.

§ 377

lõige 1 sätestab, et kohus võib hageja taotlusel hagi tagada, kui tagamata jätmine võib kohtuotsuse täitmise võimatuks teha.

§ 378

lõike 1 punkti 2 järgi on üheks hagi tagamise abinõuks kostja või teise isiku valduses oleva kostjale kuuluva vara arestimine, muu hulgas vara käsutamise keelumärke tegemine vararegistris. Kinnistusraamatu registriosa nr 2183932 väljatrüki järgi võib T M teha temale kuuluva kinnisasjaga mistahes seadusega lubatud tehinguid, kas kinnisaja võõrandada või koormata. Seda kokkuleppel kolmandate isikutega, viimaste kasuks piiratud asjaõigustega või kanda registriossa märke võlaõigusliku lepingu kohta. Sellisel juhul ei osutu ilmselt maareformi eelse olukorra ennistamine enam võimalikuks. Maavanem erastamise korraldajana põhistab hetkel hagi tagamise abinõu kohaldamise vajalikkust enne hagi esitamist sellega, et soovib enne hagi esitamist T Miga saavutada kohtuvälise 2 kokkuleppe

  1. aasta
  2. mail sõlmitud riigimaa müügi- ja asjaõiguslepingu lõpetamiseks ja Eesti Vabariigi kinnisasja omanikuna kinnistusraamatusse kandmiseks. Sellisel moel koormab haldusmenetlusega olemuslikult seotud tsiviilõigusliku vaidluse lahendamine kinnisasja omanikku kõige vähemal määral. Samas tuleb suhteliselt ebatõenäoliseks pidada T Mi nõustumist temale tehtud ettepanekuga, kuna ta on eelnevalt vaidlustanud haldusmenetluses K 3 maaüksusega puutumuses oleva L. Vallavalitsuse haldusakti. Avaldaja peab mõistlikuks määrata

§ 382lõikes 2 sätestatud hagi esitamise tähtajaks üks

(1)kuu, kuna kinnisasja omaniku kohta tehtud kannet saab registriosas muuta vaid notariaalselt tõestatud dokumendi alusel. Tehingu jaoks on notari aeg reserveeritud
  1. märtsiks 2007.a. Leiame, et läbirääkimiste pidamiseks ja notariaalselt tõestatud dokumendi sõlmimiseks ühekuulisest tähtajast piisab. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 377 lõike I, § 378 lõike I punkti 2 ja § 382 lõigete
  2. ja 2 alusel taotleb Lääne Maavalitsus hagi tagamist enne hagi esitamist ja palub teha Pärnu Maakohtu kinnistusosakonna Lääne jaoskonna kinnistusraamatu registriossa nr 2183932 keelumärge kinnisasja käsutamiseks enne hagi esitamist ja määrata hagi esitamiseks ühekuuline tähtaeg. Kohtu seisukoht Kohus olles tutvunud asja materjalidega ja esitatud taotlusega leiab, et hagi tagamise taotlus enne hagi esitamist on piisavalt põhjendatud ja hagi tuleb kohtu määruse alusel tagada, kuna on alust arvata, et tagamata jätmine võib raskendada kohtuotsuse täitmist või selle võimatuks teha. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi

) § 377 lg. 1 kohaselt võib kohus hageja taotlusel hagi tagada, kui on alust arvata, et tagamata jätmine võib raskendada kohtuotsuse täitmist või selle võimatuks teha.

§ 382lg.

1 sätestab, et kohus võib avalduse alusel tagada hagi ka enne hagi esitamist. Avalduses tuleb põhistada, miks hagi kohe ei esitata. Avaldus esitatakse kohtule, kellele kohtualluvuse sätete kohaselt tuleks esitada hagi.

§ 382lg.

2 sätestab, et kui kohus tagab hagi käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhul, määrab kohus tähtaja, mille jooksul peab avaldaja hagi esitama. Tähtaeg ei või olla pikem kui üks kuu. Kui hagi määratud tähtaja jooksul ei esitata, tühistab kohus hagi tagamise.

§ 378

on nimetatud hagi tagamise abinõud.

§ 378lg.

4 kohaselt hagi tagava abinõu valikul tuleb arvestada, et kohaldatav abinõu koormaks kostjat üksnes niivõrd, kuivõrd seda võib pidada hageja õigustatud huvisid ja asjaolusid arvestades põhjendatuks.

§ 378lg.

5 kohaselt võib kohus hagi tagamiseks rakendada üheaegselt mitut abinõu. Hageja on kohtule esitanud taotluse hagi tagamiseks enne hagi esitamist kostja vastu ja on hagi tagamise asjaolusid põhjendanud. Hagiavalduse esitamise eesmärgiks on vaidlusaluse kinnistu K 3 suhtes maareformieelse olukorra taastamine kinnistusregistris ja Eesti Vabariigi kandmine kinnistu omanikuna registrisse. Hageja arvates on olemas reaalne oht, et vastaspool koormab või võõrandab kinnistu. Sellisel juhul võib hageja poolt taotletava eesmärgi saavutamine osutuda võimatuks. Eeltoodu alusel kohus leiab, et hagi tagamise taotlus enne hagi esitamist tuleb rahuldada. Ainsa võimaliku hagi tagamise abinõuna peab kohus võimalikuks käsutamise keelumärke tegemist vaidlusalusele Pärnu Maakohtu Lääne kinnistusjaoskonna registriosas nr registreeritud kinnistule K 3 asukohaga L. vald, K küla, Läänemaa. Hagejale tuleb määrata hagi esitamise tähtajaks T M’i vastu 20. märts 2007.a. Kui hagi määratud tähtaja jooksul ei esitata, tühistab kohus hagi tagamise. Hagi nõude tagamine on kooskõlas hagi tagamise eesmärgiga, et kindlustada antud asjas tehtava otsuse täitmise võimalus. 3 Kohus juhindub määruse tegemisel

§-st 377 lg. 1, 3 § 378 lg. 1 p. 2, 3, §-st 378 lg. 5, 381, 382, 384, 387, 390 ja 463 – 466. Külli Mõlder kohtunik 4

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.