KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtukoosseis Kohtunik Elle Kask Otsuse kuulutamise aeg ja koht 21.06.2006, Tallinn Haldusasja number 3-05-298 Haldusasi N.T.´i kaebus Kodak

§ 5

lg 2, mille kohaselt ei või kedagi Eestist välja saata riiki, kui on alus arvata, et isikut hakataks seal julmalt, ebainimlikult või inimväärikust alandavate kohtlema. Kaebaja on oma varjupaigataotlust põhjendanud ka niisuguste argumentidega. Loomulikult ei ole riik kohustatud igale vastavasisulise taotluse esitanud isikule andma varjupaika, kuid pädevale haldusorganile on antud küllaltki suur diskretsiooni kohaldamise võimalus. Ametiasutus on pädev määratlema, kas taotlus on põhjendatud ning kas riik kuhu pagulane tuleb saata on selline, kus isikut hakataks julmalt ja ebainimlikult kohtlema (

§ 5lg 2).

Haldusaktile, mis oma olemuselt on diskretsiooniotsus, kehtivad nagu hariliku haldusakti puhul faktilised ja õiguslikud motiveerimise nõuded. Käsitletaval juhtumil on KMA püüdnud tõendada Türgis inimväärikuse austamist ja ebainimliku kohtlemise puudumist erinevate interneti lehekülgedel sisalduva informatsiooniga. Kaebaja sooviks siinkohal märkida, et otsuses toodud informatsioon kujutab endast vaid kontekstist välja rebitud sõnu ja ta ei kajasta tegelikku olukorda Türgis, mistõttu ei saa seda infot pidada piisavaks. KMA on jätnud absoluutselt tähelepanuta kaebaja seletused, mis olid tema poolt edastatud KMA-le menetluse käigus. Türgi valitsus piirab nii liikumisvabadust kui ka erakondade tegevust, mis esindavad kurdi rahvusvähemust. Valitsus jätkab endiselt inimõiguste aktivistide, ajakirjanike, juristide ja teiste inimeste kimbutamist, süüdistamist ja vangistamist nende avaliku tegevuse eest. Riigis on jätkuvalt käimas terrorisõda, milles regulaarselt kannatavad tsiviilisikud. Nii Türgi julgeolekuvõimud kui ka Kurdi Töölispartei (PKK), mis muutis oma nime viimasel korral, kasutavad Kongra-Gel vastu jalaväemiine. Nii valitsus kui Kongra-Gel jätkavad inimõiguste rikkumiste toimepanemist Türgis. Türgi Inimõiguste Fond (Türkish Human Rights Foundation) teatab, et aastal 2003 on Türgis vähemalt 920 inimest langenud piinamise ohvriks. Ameerika Ühendriikide Riigiameti aruande 3 kohaselt julgeolekuorganid kimbutavad ja ründavad korduvalt külaelanikke, kes nende arvates on seotud või pooldavad DEHAP. Paljusid inimesi kiusatakse taga ja süüdistatakse „ebaseadusliku organisatsiooni toetamises“ või „separatismi õhutamises“ jne. Kaebaja on avalikult tunnistanud, et ta toetab kurdi vabadusliikumist, mille tõttu eksisteerib tema suhtes reaalne oht olla arreteeritud ning piinatud. Seoses sellega ei ole kaebajal võimalik lahkuda Eestist ja tagasi pöörduda Türki, mistõttu on tal õigus saada elamisluba Eestis ka Pagulaste seaduse § 5 lg 1 ja 2 alusel. Kaebuse esitaja palub tühistada KMA 29.04.205 varjupaigataotluse tagasilükkamise otsuse nr

1. VASTUSTAJA VASTUVÄITED : KMA leiab, et vaidlustatud otsus on õiguspärane, mistõttu puudub alus selle tühistamiseks. KMA vaidleb esitatud kaebusele vastu. KMA leiab, et kaebaja ei vasta pagulase määratlusele, tema tagakiusukartus on põhjendamatu. Pagulasseisundi konventsiooni järgi on isik pagulane niipea, kui tema seisund hakkab vastama pagulase määratluse tunnustele. See peab olema toimunud enne pagulaseseisundi ametlikku tuvastamist. Isik ei saa pagulaseks mitte seepärast, et ta selleks on tunnistatud, vaid et teda tunnustatakse pagulasena põhjusel, et ta see juba on. N.T.i suhtes ei ole tuvastatud asjaolusid, mis annaks alust arvata, et tegemist oleks pagulasega. Kaebaja väidetav tagakiusukartus tuleneb tema poliitilisest tegevusest ning vaadetest kodumaal, kaebaja oli Türgi Demokraatliku Rahvapartei (DEHAP) liige. Isik peab näitama, et ta kardab tagakiusu oma poliitiliste vaadete pärast. Tagakiusukartus peab olema põhjendatud. Kartust tuleb pidada põhjendatuks, kui taotleja suudab vajalikul määral tõendada, et viibimine oma päritoluriigis või asukohamaal on muutunud talle talumatuks konventsiooni määratluses nimetatud põhjustel või oleks samadel põhjustel talumatu, kui ta sinna tagasi läheks. Tagakiusukartusele on lisatud põhjendatusenõue. KMA lükkas varjupaigataotluse tagasi, sest muuhulgas tuvastati, et varjupaiga taotleja tagakiusukartus ei ole põhjendatud. Pagulasseisundi konventsiooni artikli 1 jaotise A lõike 2 kohaselt käsitletakse pagulasena isikut, kes enne
2. jaanuari 1951 toimunud sündmuste tagajärjel ning põhjendatult kartes tagakiusamist rassi, usu, rahvuse, sotsiaalsesse gruppi kuulumise või poliitiliste veendumuste pärast viibib väljaspool kodakondsusjärgset riiki ega suuda või kartuse tõttu ei taha saada sellelt riigilt kaitset või kes nimetatud sündmuste tagajärjel viibib kodakondsusetuna väljaspool oma endist asukohariiki ega suuda või kartuse tõttu ei taha sinna tagasi pöörduda.
3. jaanuari 1967 pagulasseisundi protokolli artikli 1 p 2 kohaselt käsitletakse pagulasena isikut, kelle kohta kehtib konventsiooni artikli 1 määratlus artikli 1 jaotise A lõike 2 lauseosadeta enne
4. jaanuari 1951 toimunud sündmuste tagajärjel. Pagulasseisundi konventsiooni mõistes peab tagakiusamine tulenema ametivõimude poolt, sest vastasel korral on tagakiusu ohvril alati võimalik pöörduda kaitse saamiseks politsei või muude riigivõimuorganite poole ning ta ei pea kaitset otsima väljaspool oma kodakondsusjärgset riiki. Reeglina tagakius ametivõimude poolt kujutab endast otsest rünnakut inimõiguste, näiteks elu, vabaduse või füüsilise puutumatuse vastu. Kuna ametivõimud on lubanud kaebajal maalt lahkuda seaduslikult, eelnimetatud meetmeid kasutamata, on alust arvata, et tagakiusamist ei esinenud (nimetatud on kaebaja kinnitanud ka 21.02.2005 taotlusankeedi 12 lahtris). N.T.ile ei ole Türgis osaks saanud ametivõimude 4 poolset kohtlemist, mis oleks võinud ohtu seada tema elu või tervise. Vastustaja on selgitanud asjas tähtsust omavad faktilised asjaolud ning objektiivse informatsioonile tuginedes otsuseid motiveerinud. Kaebaja N.T.i ei ole järginud

. N.T.i antud ütluste kohaselt on alust arvata, et kaebaja Eestisse saabumise eesmärk ei ole varjupaiga saamine kuivõrd äritegevuse arendamine.

§ 7

sätestab varjupaigataotleja õigused ning § 71 sätestab taotleja kohustused, mille kohaselt taotleja on kohustatud isiklikult ja igakülgselt kaasa aitama varjupaiga taotlemise asjaolude selgitamisele, sealhulgas esitama kõik andmed ja dokumendid ning muud tema valduses olevad tõendid, mis omavad tähtsust varjupaigataotluse menetlemisel, samuti aitama kaasa varjupaigataotluses esitatud asjaolusid tõendavate dokumentide muretsemisele. Sama seaduse § 92 reguleerib varjupaigataotleja vastuvõtukeskuses viibimist.

§ 92

lg 2 sätestab, millistel juhtudel võib varjupaigataotleja väljaspool vastuvõtukeskust elada, märkides ära, et selleks peab isikul olema KMA kirjalik luba. N.T.i taotles 21.02.2005 luba väljaspool vastuvõtukeskust elamiseks aadressil xxxxxxxx. Nimetatud aadressil elab M.M. , kes garanteeriks N.T.ile elukoha. Arvestades, et M.M. on töötu ning kahtlustatav kriminaalasjas seoses kaebaja ebaseadusliku piiriületusega, keeldus KMA kaebajat lubada taotletud kohas elada. 11.03.2005 taotluse kohaselt soovis N.T.i asuda elama aadressil zzzzzzzz, kus kaebajale elukoha ja rahalised vahendid garanteeris D. A.. 21.03.2005 andis KMA N.T.ile loa elada väljaspool vastuvõtukeskust aadressil zzzzzzzzz, M.M. abikaasa V. N. 29.03.2005 kirja kohaselt elab N.T.i M.M. juures aadressil xxxxxxxxxx. KMA kontrollis nimetatud asjaolu 01.04.2005 ning M.M. kinnitas temale tehtud küsitluse käigus, et kaebaja elab tema juures.

§ 92

lg 7 on sätestatud, et taotleja, kes varjupaigamenetluse ajal elab väljaspool vastuvõtukeskust, on kohustatud teavitama Kodakondsus- ja Migratsiooniametit oma elukohast ja selle muutumisest. N.T.i ei ole KMA-le oma elukoha muutumisest teatanud, seega eiranud seaduse sätteid. N.T.i on viibinud väljaspool vastuvõtukeskust ilma loata ajavahemikul 06.04.2005-11.04.

1. N.T.i on varjupaigataotluse menetluse ajal korduvalt märkinud, et soovib läbi Eestis viibimise legaliseerimise alustada oma äritegevust, mis seisneks türgipäraste pagaritoodete valmistamises ja müümises. Kaebajal on äritegevuseks sobiv hoone Narvas välja valitud ning investeeringu maksumuseks on planeeritud üks miljon krooni. Seetõttu on haldusorganil alust arvata, et kaebaja riiki saabumise eesmärk ei ole kaitse saamine Eestis, vaid oma äritegevuse arendamine. KMA otsus on kaalutlusvigadeta ja objektiivsetele allikatele tuginev. KMA on oma otsustes, poliitilise olukorra selgitamiseks Türgis, tuginenud tunnustatud rahvusvaheliste organisatsioonide raportitele. Asjaolu, et rahvusvahelised organisatsioonid avaldavad oma raporteid ning kokkuvõtteid interneti lehekülgedel, ei vähenda nende usaldusväärsust ning objektiivsust. Kogutud informatsioon on sellisel viisil hõlpsamini leitav ning kiiremini edastatav. Varjupaigataotluste tagasilükkamise otsuses on kasutatud organisatsioonide seisukohti, kelle ülevaadetele ja raportitele toetuvad ka teised riigid varjupaigamenetluses. Nimetatud organisatsioonid on spetsialiseerunud kas inimõiguste kaitsele ja tagamisele või teostavad vaatlusi riikide poliitilise olukorra kohta. Oluline on, et organisatsioonid oleks sõltumatud ja erapooletud, ainult sellisel juhul on võimalik anda adekvaatne hinnang riigis toimuvale. Haldusorgan peab leitavast informatsioonist välja selekteerima olulisema ning oma otsust motiveerima rahvusvaheliselt tunnustatud organisatsioonide poolt koostatud ülevaadetele tuginedes. KMA poolt kogutud andmete põhjal on vaidlustatud otsuses selgitatud, et DEHAP saavutas
2. a märtsis Türgis toimunud kohalikel valmistel riigi kaguosa suuremates linnades võidu. Rahvusvaheliste allikate kohaselt Türgi võimud ei kiusa kurde nende rahvuste tõttu taga, samuti on märgitud, et ka kurdidel on samasugused tingimused saada olulistele ametikohtadele nagu türklastel. Türgi on muuhulgas ühinenud Euroopa piinamise ja muude 5 julmade, ebainimlike või inimväärikust alandavate kohtlemis- ja karistamisviiside vastase konventsiooniga ning Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooniga. Türgis on surmanuhtlus täielikult keelustatud. Ühestki inimõigusi puudutavast ülevaatest ei ilmne, et DEHAP liikmeid oleks vahistatud lühikese aja jooksul kümneid kordi ning ilma konkreetse põhjuseta. Muuhulgas tuleb arvestada asjaoluga, et 2004.a detsembris on Euroopa Liit võtnud vastu otsuse alustada Türgiga läbirääkimisi Euroopa Liiduga (EL) liitumiseks. Läbirääkimiste alustamise peamiseks eeltingimuseks seadis EL muuhulgas reformide läbiviimise ning inimõiguste parema tagamise Türgi võimude poolt. KMA on hinnanud kõiki asjaolusid kogumis ning vastastikuses seoses, tuues ära alused ja põhjendused, mis tingisid N.T.i varjupaigataotluse tagasilükkamise. KMA on seisukohal, et vaidlustatud otsus on põhjendatud nii faktiliselt kui ka õiguslikult. Haldusakti andmise motiivid peavad olema adressaadile sellisel määral teada ja mõistetavad, et ta saab neid kohtus vaidlustada ning kohtul on võimalik akti põhjendusi kaebuse alusel kontrollida ja hinnata. Asjaolu, et motiivid tunduvad kaebuse esitajale ebapiisavad või põhjendamata, ei tähenda, et tegemist oleks motiveerimata ning kaalutlusvigasid sisaldava haldusaktiga. Haldusakti motiveerimine tagab haldusakti kontrollitavuse. KMA leiab, et 29.04.2005 otsus nr 128 on õiguspärane. Vastustaja esindajad paluvad jätta esitatud kaebuse rahuldamata. KOHTU PÕHJENDUSED Kohus, kuulanud menetlusosaliste selgitusi, hinnanud haldusasjas kogutud tõendeid kogumis ja vastastikuses seoses, leiab, et kaebus ei ole põhjendatud ning seda järgnevatel motiividel: Pagulaste seadus (

) reguleerib Eestis varjupaigataotleja ja pagulase õiguslikku seisundit ja viibimise aluseid, lähtudes ÜRO pagulasseisundi konventsioonist ja

1. aasta
2. jaanuari pagulasseisundi protokollist (§ 1 lg 1). Varjupaigataotleja (edaspidi taotleja) on välismaalane, kes Eestis viibides või Eesti piiril palub kirjalikult, suuliselt või muul arusaadaval viisil Eesti Vabariigilt kaitset konventsiooni artiklis 1 nimetatud tagakiusamise eest või Eesti territooriumilt välja- või tagasisaatmise eest konventsiooni artikli 33 alusel (§ 3 lg 1). Seega välismaalane võib taotleda Eestis varjupaika kahel juhul, st kui leiab aset tagakiusamine või välja-või tagasisaatmise oht. Varjupaigataotleja peab taotluses arusaadavalt taotluse esitamise põhjuse lahti kirjutama, et oleks üheselt mõistetav, milline nimetatud alustest on tema suhtes kohaldatav. Sellekohase põhjenduse võib märkida taotluse lahtris nr 16 või 19 vm või esitada need eraldi lehel. Kaebuse esitaja lahtris nr 19 märgib, et tema kurdina, kellel ei ole mingeid õigusi, on jäänud oma maal (Türgis) surve alla ning uskudes Eesti demokraatiasse, tundes austust Eesti seaduste vastu, soovib Eestis varjupaika. Taotluse lahtris nr 16 kaebaja märgib, et tema lahkumine Türgist on seotud kurdi iseseisvusliikumisega. Kaebuse esitaja arvab end kuuluvat kurdi intellektuaalide hulka, keda eriti palju Türgis ei ole. Ühe põhjusena on välja toodud ka korduvad kinnipidamised, samuti psühholoogiline surve, mida võimude poolt temale avaldati. N.T.´i väitel probleemiks oli ka tema parteilisus. Lahtris nr 8 on märgitud, et kaebaja kuulub alates 1991 Türgi kurdi-meelsesse Rahvademokraatlikkusse Parteisse HADEP (hiljem 6 Demokraatlik Rahvapartei DEHAP). Lahtris nr 9 märgitakse, et pikki vangistusi ei ole kaebajal olnud, kuid lühiajalisi vangistusi küll. N.T. väidab, et teda hoiti kinni Istanbulis Nezareti kinnipidamiskohas. Selliseid kinnipidamisi on kaebaja väitel olnud tal umbes sada. Nimetatud asjaolud jäid kaebaja poolt tõendamata, seega paljasõnalisteks väideteks. Lahtris nr 4 N.T. märgib, et Eestis tal perekonnaliikmeid ei ole. Iga varjupaigataotleja peab olema seaduskuulekas ja täpselt järgima seaduse nõudeid ning käituma vastavalt nendes sätestatud õigusnormidele. Varjupaigataotleja kohustused on sätestatud

§-is 71. Taotleja on kohustatud järgima Eesti põhiseaduslikku korda ning Eesti õigusakte (lg 1). Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt taotleja on kohustatud isiklikult ja igakülgselt kaasa aitama varjupaiga taotlemise asjaolude selgitamisele, sealhulgas: 1) esitama piirivalveametniku või kodakondsus- ja migratsiooniametniku nõudmisel vormikohase varjupaigataotluse; 2) andma toimingut sooritavatele valitsusasutustele suulisi ja kirjalikke andmeid ja seletusi; 3) esitama kõik andmed ja dokumendid ning muud tema valduses olevad tõendid, mis omavad tähtsust varjupaigataotluse menetlemisel; 4) võimaldama asjade ja isiku läbivaatust, röntgeniülesvõtte tegemist, vanuse kindlakstegemise testi läbiviimist ning asjade ja dokumentide hoiulevõtmist; 5) aitama kaasa varjupaigataotluses esitatud asjaolusid tõendavate dokumentide muretsemisele; 6) lubama teostada tervisliku seisundi kontrollimist; 7) lubama teostada fotografeerimist, daktüloskopeerimist ja DNA proovide võtmist; 8) aitama kaasa isiku tuvastamiseks ja kontrollimiseks vajalike andmete kogumisele; 9) järgima käesolevas seaduses sätestatud järelevalvemeetmeid; 10) ilmuma Kodakondsus- ja Migratsiooniametisse menetlustoimingu sooritamisele. Käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 3 nimetatud kaasaaitamiskohustus laieneb varjupaigamenetluses ka taotleja esindajale (lg 3). Haldusasja materjalist nähtub ning seda kinnitas ka N.T. ise, et Illuka Varjupaigataotlejate Vastuvõtukeskuses ta pidevalt ei elanud, vaid elas ka väljaspool keskust. Vastuvõtukeskuse 13.03.2005 teatise nr 1-11/14 kohaselt alates 08.03.2005 on N.T. viibinud ilma loata väljaspool vastuvõtukeskust. Kaebaja on avaldanud soovi M.M. (xxxxxxxxx) ja D. A. juures (zzzzzzzzzz) elamiseks. Avalduse M.M. juures elamiseks esitas N.T. 21.02.2005, D.A. juures elamiseks 11.03.2005 (mõnenädalase intervalliga). 29.03.2005 kirjaga teatas M. N. abikaasa V. N., et N.T. elab tegelikult tema abikaasa juures aadressil xxxxxxx, mida kinnitas KMA-le ka M.N. ise. V. N. ütluste kohaselt elas N.T. tema korteris asukohaga xxxxxxx ajavahemikul 17.02.-21.02.2005, siis sõitis ära ning tagasi enam ei tulnud. N.T. elukoha muutmisest KMAle ei teatanud. KMA kohustas N.T.´i alates 05.04.2005 asuma elama vastuvõtukeskusesse. 06.04.-11.04.2005 N.T. viibis ilma loata väljaspool vastuvõtukeskust, millega rikkus

§ 92lg 1 ja 5 nõudeid.

Taotleja ei ole ka järgnevalt oma eemalviibimise kohta mingeid seletusi andnud. Käesoleval ajal viibib N.T. kinnipidamiskohas- Tartu vangla vangistusosakonna eelvangistushoones alates 15.08.2005. N.T. vastates kohtu küsimusele teatas, et teda kahtlustatakse kuriteo toimepanemises, mis on seotud narkootikumidega ning tema suhtes on alustatud kriminaalmenetlust KarS § 188 järgi (unimaguna, kanepi ja kokapõõsa ebaseaduslik kasvatamine). 25.03.2005 lubas taotleja esitada KMA-le vajalikud dokumendid, mis pidid saabuma posti teel Türgist. Neid dokumente KMA-le ei esitatud ning ei selgitatud, miks need jäid esitamata. Kaebaja ei põhjendanud KMA-le, miks Türgisse naasmise korral oleks tema elu ja vabadus ohus. 7 Seega juba ainuüksi eelkirjeldatud tegevusest tulenevalt ei saa väita, et N.T. austaks Eesti seadusi ja seeläbi järgiks Eestis kehtivat õiguskorda ning käituks seaduskuulekalt. Kohtus ei osanud kaebaja kohtule selgitada, milles seisneb oht tema elule ja vabadusele, kui ta naaseb Türgi Vabariiki. Kaebaja väitel seda parteid, kuhu ta kuulus, enam Türgis ei eksisteeri, selle asemel on moodustatud uus partei, mille liikmeks ei ole kaebaja astunud. Sellest võib järeldada, et käesoleval ajal on N.T. parteitu isik, seda kinnitas ta ka ise kohtuistungil. Kaebaja pool esitas kohtule täiendavate tõenditena väljavõtted internetist, milles räägitakse kurdi mässulistest ning Kurdistani Tööpartei (PKK) tegevusest, mille liige kaebaja ei ole, mida ta kinnitas kohtuistungil. Pressiteates märgitakse, et EL ja USA on kandnud PKK terroriorganisatsioonide nimekirja. Ankara samuti peab PKK-d terroriorganisatsiooniks, mis vastustab rohkem kui 30 000 inimese surma eest 1984 alanud võitluses iseseisva kurdi riigi moodustamiseks Türgi kaguosas. Võitlus terrorismiga on vajalik ning vältimatu tõkestamaks vägivalla levikut maailmas. Kohus esitatud teabe põhjal ei saa järeldada, et N.T.´i elu või vabadus oleksid ohus seonduvalt Türgi võimude võitlusega terroriorganisatsiooni PKK vastu, kuna mingit seost kaebajal selle terrorirühmitusega (sissidega) eeldatavasti ei ole, igal juhul sellekohaseid tõendeid ei ole kohtule käesolevas kohtuvaidluses esitatud. N.T. parteitu isikuna Türgi võimudele enam huvi ei peaks pakkuma ning puudub kaalukas põhjus tema poliitiliseks tagakiusamiseks.

§ 8

lg 4 kohaselt taotleja on kohustatud esitama viivitamata pärast varjupaigataotluse esitamist: 1) isikut ja kodakondsust tõendavad dokumendid ning muud dokumendid, mis võivad aidata kaasa isikusamasuse ja kodakondsuse tuvastamisele; 2) viisad ja elamisload; 3) piiriületusi tõendavad dokumendid; 4) dokumendid, mis tõendavad Eestisse saabumise asjaolusid ning viibimist teistes riikides pärast kodakondsusriigist või alalisest asukohariigist lahkumist (reisi-, transpordi-, majutusjms teenuseid tõendavad dokumendid); 5) dokumendid ja muud tõendid, mis kinnitavad varjupaigataotluse põhjendatust. N.T.´i esindaja kohtuistungil soovis esitada tõendi, mis väidetavalt võib tõendada asjaolu, et kaebuse esitaja on Türgis tagaotsitav. Kuna esitatud tõend oli türgikeelne, siis kohus selgitas kaebaja poolele, et kui nad soovivad nimetatud tõendi esitamist, siis peab selle esitama koos tõlkega, et kohtul oleks võimalik aru saada dokumendi sisust. Kaebaja pool otsustas selle dokumendi esitamisest loobuda ning võttis selle tagasi. Kohtu küsimustele vastates kaebaja väitis, et see dokument oli tal juba varem olemas ning asus teiste dokumentide hulgas, kuid kaebuse esitaja ei pidanud vajalikuks seda KMA-le esitada. Kaebaja väitis kohtus, et dokumentide seast ta valis välja ja esitas KMA-le need dokumendid, mida pidas vajalikuks esitada. Kaebaja poolt jäi tõendamata asjaolu, et ta oleks Türgis tagaotsitav. Samas ei tahetud seda ka tõendada. Sellest tõendist oleks selgunud, kas isik on tõepoolest tagaotsitavaks kuulutatud ning kõige olulisem, milliste tegude toimepanemise eest. Tähelepanu väärib ka asjaolu, et Türgi riigipiiri ületas N.T. legaalselt ning takistusi selleks temale riigi poolt ei tehtud (tagaotsitavaid isikuid üle riigipiiri ei lubata). Taotluses N.T. märgib lahtris nr 12, et 10.01.2005 lendas ta Istambulist Moskvasse ja sealt edasi St-Peterburi ning hiljem Ivangorodi, tal oli Vene viisa olemas. Illegaalselt saabus isik vaid Eestisse ja seda Venemaa kaudu. Igal juhul kohus jätab kõnealuse asjaolu tagaotsitavaks kuulutamise osas tähelepanuta, kuna sellekohane väide jääb vaid oletuseks ning paljasõnaliseks väiteks. 8 Kohus sarnaselt vastustajaga leiab, et kaebaja ei vasta pagulase määratlusele, tema tagakiusamiskartus, samuti ohu olemasolu tema elule ja vabadusele, on põhjendamatu.

§-is 84 on sätestatud varjupaigataotluse tagasilükkamise alused. Vaidlustatud otsuse õigusliku alusena on toodud sama paragrahvi lõike 1 punktid 7, 9 ja 10, mille kohaselt varjupaigamenetlus lõpetatakse varjupaigataotluse tagasilükkamise otsusega, kui: 7) taotleja on esitanud varjupaigataotluse menetlemisel teadvalt ebaõigeid andmeid või seletusi või on teadvalt jätnud esitamata andmeid või seletusi, mis on tema varjupaigataotluse menetlemisel olulise tähtsusega; 9) taotleja on teadvalt eiranud käesolevas seaduses sätestatud kohustusi, keeldunud või keeldub fotografeerimisest, daktüloskopeerimisest või DNA proovide andmisest või ei järgi järelevalvemeetmeid; 10) taotleja tegelik eesmärk on asuda Eestisse muul põhjusel, sealhulgas leida tööd või parandada oma elutingimusi;

§ 7

lg 2 kohaselt varjupaigataotluse tagasilükkamise otsuses tehakse välismaalasele ettekirjutus viivitamatult Eestist lahkumiseks. 13.02.2005 N.T. ületas ebaseaduslikult Narva jõel Eesti Vabariigi riigipiiri, kuid ta peeti kinni Ida-Viru Piirivalvepiirkonna poolt Kuningakülas. 15.02.2005 N.T. esitas Ida-Viru Piirivalvepiirkonnas suuliselt varjupaigataotluse ning samal päeval toimetati ta Illuka Varjupaigataotlejate Vastuvõtukeskusesse. N.T.´i sõnul loodab ta väga, et saab võimaluse Eestisse legaalselt jääda, sest siis ta saaks alustada siin oma äritegevust, mis seisneks türgipäraste pagaritoodete valmistamises ja müümises Narva linnas, milleks tal on väidetavalt olemas algkapitalina 1 miljon krooni. Kohtuistungil kaebuse esitaja väitis, et tema Eestisse saabumise eesmärk oli ainult poliitilise varjupaiga taotlemine. Kohus nõustub vastustaja järeldusega, et N.T.´i varjupaiga taotlemise tegelik eesmärk on asuda Eestisse muul põhjusel, sh leida tööd (alustada äritegevust) ja parandada elutingimusi. Samuti kohus nõustub vastustaja seisukohaga, et isik on eiranud Pagulaste seaduses kehtestatud kohustusi. Täiesti alusetu ja asjakohatu on kaebaja väide, mille ta esitas kohtuistungil, et temale pagulase staatuse andmisest keeldumine näitab suhtumist kurdidesse mitteaustusega. Sellekohane kaebaja väide on spekulatiivne ning oma olemuselt populistlik. N.T.´i varjupaigataotluse lahendamise tulemus mitte mingil määral ei puuduta kurde tervikuna ning mingil juhul ei mõjuta suhtumist kurdi rahvasse.

§ 811

lg1 alusel KMA kontrollib varjupaigataotluse läbivaatamise käigus esitatud tõendite ja andmete õigsust, taotleja ja väidete usutavust ning vastavust

§-is 5 sätestatud tingimustele, teostades selleks vajalikke menetlustoiminguid.

§-is 84 lg 1 nimetatud aluste esinemisel lõpetatakse varjupaigamenetlus varjupaigataotluse tagasilükkamise otsusega. KMA on põhjalikult kontrollinud N.T.´i varjupaigataotlusega seotud asjaolusid ning leidnud, et taotlus on ilmselgelt põhjendamatu. Kohus sellega nõustub. Varjupaigataotluse lahendamisel teostab haldusorgan temale seadusega antud diskretsiooni. Kohtul puudub pädevus sekkuda haldusorgani poolt oma kaalutlusõiguse teostamisesse. Kohus võib vaid kontrollida teostatud diskretsiooni piiride ületamist ning proportsionaalsuse 9 põhimõtte järgimist. Kohus käesolevas haldusasjas ei ole täheldanud diskretsiooni piiride ületamist ja proportsionaalsuse põhimõtte eiramist KMA poolt. Kohus ühtib vastustaja seisukohaga, et käesoleval juhul ei ole alust arvata, et tagasipöördumisel Türgi Vabariiki oleks taotlejal põhjust karta tagakiusamist Türgi võimude poolt või muud VSS §-is 171 lg 1 nimetatud väärkohtlemist. Vastavalt VSS §-ile 171 lg 2 peab välismaalase väljasaatmine olema kooskõlas ÜRO pagulasseisundi konventsiooni artiklitega 32 ja

1. Kohus sarnaselt vastustajaga leiab, et N.T.´i väljasaatmine on kooskõlas nimetatud konventsiooni artiklitega 32 ja
2. Kohus on seisukohal, et N.T.´i suhtes ei ole tuvastatud asjaolusid, mille põhjal kohus võiks jõuda veendumusele, et tegemist on pagulasega. Kohus nõustub vastustaja seisukohtadega, mille ülekordamist ei pea vajalikuks. Kohus leiab, et kaevatav varjupaigataotluse tagasilükkamise otsus nr 128 on motiveeritud, üheselt mõistetav ja seeläbi kontrollitav, mis võimaldas selle sisulist vaidlustamist kohtus. Kohus käesolevas haldusasjas ei ole tuvastanud haldusmenetlusnormide rikkumist, samuti haldusorgani poolt teostatud diskretsiooni piiride ületamist ning proportsionaalsuse põhimõtte eiramist vaidlusaluse haldusakti väljaandmisel, millega põhjendatult otsustati lükata tagasi N.T.´i varjupaigataotlus. Kohus ülalöeldut kokku võttes on jõudnud järeldusele, et puudub alus vaidlustatud haldusakti tühistamiseks. Elle Kask Kohtunik 10