Tsiviilasi nr 2-06-26560 KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kohtukoosseis kohtunik Hannes Olev Määruse tegemise aeg ja koht 25. jaanuar 2007. a., Tallinn Tartu mnt kohtumaja Tsiviilasja number 2-06-2656

) § 428 lg 1 p 4 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle.

§ 430

lg 3 kohaselt ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Pooled on esitanud kohtule kompromissilepingu, mille paluvad kinnitada ja asja menetluse lõpetada. Kohus leiab, et puuduvad alused kompromissilepingu kinnitamata jätmiseks

§ 430lg 3 alusel.

Seega tuleb kompromissileping kinnitada ja sellega seoses asja menetlus lõpetada. Vastavalt

§-le 432 juhul, kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise või kompromissi kinnitamise tõttu, on lõpetamisel samad 2

§ 150

lg 2 p 1 kohaselt tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui pooled sõlmivad kompromissi. Sama paragrahvi

1. lõike järgi tagastatakse riigilõiv määruse alusel riigilõivu tasunud isiku nõudel. Hagejad on esitanud taotluse tagastada pool hagi esitamisel tasutud riigilõivust. Hageja on tasunud riigilõivu summas 104.250 krooni. Eeltoodust tulenevalt tuleb hagejale tagastada pool riigilõivusummast, s.o 52.125 krooni. Harju Maakohtu
4. a. kohtumääruse alusel on kostjale kuuluvatele kinnisasjadele asukohaga Harju maakond, Harku vald, Muraste küla, Kolmiku 11 (registriosa nr 7908502) ja Harju maakond, Harku vald, Muraste küla, Kolmiku 11 (registriosa nr 7908502) seatud eelmärked hagejate kasuks. Kohtule esitatud kompromissi järgi sõlmivad pooled kompromissilepingu sõlmimise päeval notaribüroos eelmärke kustutamise avalduse. Kohus märgib siinkohal, et hagi tagamise kohtumääruse alusel kinnistusraamatusse seatud eelmärke kustutamine on võimalik üksnes kohtu poolt hagi tagamise määruse tühistamisega. Asjaõigusseaduse (AÕS) § 631 lg 2 järgi võib eelmärke kinnistusraamatusse kanda ka hagi tagamise määruse alusel. Hagi tagamise määruse alusel eelmärke kinnistusraamatusse kandmiseks ei ole nõutav, et eelmärke kinnistusraamatusse kandmist nõudev isik tõendaks eelmärkega tagatava nõude täitmise raskendamise või võimatuks muutumise ohtu. AÕS § 642 järgi on kinnisasja koormava asjaõiguse lõpetamiseks nõutav õigustatud isiku notariaalselt kinnitatud avaldus õiguse lõpetamise kohta ja õiguse kustutamine kinnistusraamatust, kui seadus ei sätesta teisiti. Avaldus tuleb anda kinnistusosakonda või isikule, kelle kasuks õigus lõpetatakse. Kinnistusraamatuseaduse (KRS) § 496 kohaselt ei ole kohtumääruse alusel tehtud märke kustutamiseks vaja õigustatud isiku nõusolekut, kui määrus, mille alusel märge tehti, on tühistatud jõustunud kohtumäärusega. KRS § 1 lg 11 järgi juhindutakse KRS-is sätestamata küsimustes tsiviilkohtumenetluse kohta käivast seadusest.

§ 386

lg 2 järgi võib kohus asjaolude muutumise korral, eelkõige hagi tagamise aluse äralangemisel või tagatise pakkumisel, või muul seadusega sätestatud alusel poole taotlusel hagi tagamise tühistada. Sama paragrahvi lg 4 järgi tühistab kohus hagi tagamise kohtuotsusega, kui hagi jääb rahuldamata, ja määrusega, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui asjas menetlus lõpetatakse. AÕS § 621 lg 2 kohaselt tehakse jõustunud kohtuotsuse või -määruse alusel kinnistusraamatu kanne jõustunud kohtulahendi ärakirja alusel. Kuigi AÕS ja KRS ei sätesta otseselt, et hagi tagamise kohtumääruse alusel kinnistusraamtusse tehtud kanded tuleb kinnistusraamatust kustutada kohtumääruse alusel. Lähtudes aga

§-st 386 lg-test 2 ja 4 leiab kohus, et hagi tagamise korras seatud asjaõiguste piirangute kustutamiseks on vajalik hagi tagamist kohaldanud kohtu hagi tagamist tühistava määruse olemasolu, mille alusel hagi tagamise korras seatud piirangud kinnistusraamatust kustutakse. Seega tühistab kohus hagejate kasuks hagi tagamise korras kostjale kuuluvatele kinnistusele seatud eelmärked käeoleva kompromissi kinnitava määruse jõustumisel. 3

§ 173

lg 1 järgi esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

§ 168

lg 3 järgi kannavad pooled kompromissi sõlmimise korral oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti.

§ 138lg 1 järgi on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud.

Sama paragrahvi 2. lõike järgi on kohtukulud riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Pooled on kompromissis kokku leppinud, et kohtuvälised kulud jäävad poolte endi kanda. Lähtudes

§ 168lg-st 3 tuleb ka poolte kohtukulud jätta nende endi kanda. Hannes Olev kohtunik 4