← Eesti

2-07-4878/1

Obsah (8)§ 440§ 444§ 448§ 468§ 138§ 139§ 122§ 129

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL ÕIGEKSVÕTUL PÕHINEV OTSUS Kohtu nimetus Harju Maakohus Kohtuniku nimi Ene Tsefels Määruse tegemise aeg ja koht 09.03.2007.a. Tallinn, Kentmanni Kohtumaja Tsiviilasja n

§ 440

lg 3 kohaselt, kui kostja avaldab hagi õigeksvõtmise kohtule eelmenetluses, lahendab kohus asja kohtuistungit pidamata. Kohus leiab, et hagi kuulub rahuldamisele vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 440 lg-le 1, mille kohaselt rahuldab kohus hagi, kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks. Kooskõlas

§ 444

lg-ga 1 võib tagaseljaotsusest ja kostja õigeksvõtul põhinevast otsusest kirjeldava osa välja jätta. Põhjendavas osas märgitakse üksnes õiguslik põhjendus. Kohus märgib, et vastavalt

§ 448

lg 3 kui kirjeldava või põhjendava osata otsust soovitakse täita väljaspool Eesti Vabariiki, võib pool nõuda kohtult otsuse täiendamist kirjeldava ja põhjendava osaga ka pärast käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud tähtaja möödumist. Materiaalõiguslikuks aluseks hagi rahuldamisel on PkS § 60 lg 2, mille kohaselt, kui laps õpib põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses ja jätkab neis õppimist täisealiseks saamisel, on vanem kohustatud teda õppimise ajal ülal pidama. Juhindudes PkS § 70 lg 2 võib kohus hageja nõudel mõista elatise välja tagasiulatuvalt kuni ühe aasta enne elatisehagi kohtule esitamist, kui kohustatud isik ei täitnud selle aja vältel ülalpidamise kohustust ning ei esinenud PkS §-s 61 lg-s 6 nimetatud asjaolusid. Kuivõrd hageja VSsai täisealiseks , siis on tal õigus nõuda elatist . Eeltoodu alusel asub kohus seisukohale, et hagi on õiguslikult põhjendatud ja kuivõrd kostja on hagi õigeks võtnud, kuulub hagi rahuldamisele. Vastavalt

§ 468

lg 1 p 1 tunnistab kohus hagi õigeksvõtul põhineva otsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Kooskõlas

§ 138

lg 2, § 162 lg 1, § 129 lg 2 ja RLS § 56 lg 1 ja lisa 1 jätab kohus menetluskulu riigilõiv kostja ASkanda.

§ 139

lg 1, lg 2 ja lg 3 kohaselt tuleb riigilõiv tasuda hagilt ja riigilõivu suurus sõltub hagihinnast, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti. Vastavalt

§ 122

lg 1 on tsiviilasja hinnaks hagihind.

§ 129

lg 2 kohaselt seadusest tuleneva ülalpidamiskohustuse täitmise üle peetava vaidluse korral on hagihinnaks nõutavate maksete kogusumma, kuid mitte suurem kui hagi esitamisele järgneva üheks kuu eest saadav summa.

§ 129

lg 2 alusel mõistab kohus kostjalt välja riigilõivu riigituludesse (9 x 3000 = 27 000 ), mis on vastavalt riigilõivuseaduse lisa 1 järgi 1750 krooni. Ene Tsefels Kohtunik

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.