Obsah (7)

§ 291§ 13§ 217§ 292§ 76§ 100§ 101

2-06-4987 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Kohtukoosseis Tartu Maakohtu kohtunik Margit Jõgeva Otsuse tegemise aeg ja koht 07. märts 2007. a Tartu Tsiviilasja number 2-06-4987 Tsi

) § 271 kohaselt üürilepinguga kohustub üks isik (üürileandja) andma teisele isikule (üürnikule) kasutamiseks asja ja üürnik kohustub maksma üürileandjale selle eest tasu (üüri). Kohtule on esitatud

1. septembril 2005.a K.V. ja V.H. vahel sõlmitud üürileping, millega andis K.V. V.H. le alates
2. septembrist 2005.a kuni
3. septembrini 2006.a üürile eluruumi asukohaga X , Tartu. Kokku lepiti, et üürnik tasub igakuiselt üüri 1000 krooni ja kommunaalmakse vastavalt üürikviitungile sularahas iga kuu
4. kuupäevaks. Tulenevalt

§ 291

lg 1 kui üürileandja võõrandab kinnisasja pärast kinnisasja üürniku valdusesse andmist, lähevad üürilepingust tulenevad üürileandja õigused ja kohustused üle asja omandajale. Asja materjalidest nähtub, et 06.02.2006.a kinkelepinguga kinkis K.V. temale kuuluva 23/256 mõttelise osa kinnistust asukohaga X, Tartu oma pojale J.V.. Hageja seletuste kohaselt vastab 23/256 mõttelise osa kinnistust asukohaga X mida kasutas üürilepingu alusel kostja. I. Hageja nõudeks on kostja välja tõsta korterist asukohaga X , Tartu.

§ 13

lg 1 kohaselt lepingu võib lõpetada lepingupoolte kokkuleppel või lepingus või seadusega ettenähtud muul alusel. Kohtule on esitatud kokkuleppe, milles kostja V.H. avaldab, et ta on nõus 01.03.2006.a välja minema üürikorterist X . Teise poolena on hageja J.V. avaldanud, et ta on nõus lepingu lõpetamisega 01.03.2006.a (tl. 10). Tulenevalt tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 75 lg 1 kindlale isikule tehtud tahteavaldus tuleb tõlgendada vastavalt tahteavalduse tegija tahtele, kui tahteavalduse saaja seda tahet teadis või pidi teadma. Kohus on seisukohal, et nimetatud pooltevahelisest kokkuleppest nähtub poolte poolt avaldatust, et nende tahe oli üürileping eluruumile X , Tartu lõpetada. Seega loeb kohus nimetatud kokkuleppe sõlmimisega poolte vahel

1. septembril 2005.a sõlmitud üürilepingu eluruumile X , Tartu lõppenuks. TsMS § 210 lg 4 kohaselt kui eseme võõrandab hageja ja ese omandatakse tsiviilõiguse sätete järgi heauskselt, võib kostja esitada hagejale vastuväite, et hageja on tema vastu nõudeõiguse kaotanud. Asjaõigusseaduse (AÕS) § 80 kohaselt on omanikul nõudeõigus igaühe vastu, kes õigusliku aluseta tema asja valdab. Omaniku nõue on suunatud omandiõiguse tunnustamisele ja asja nõudmisele ebaseaduslikust valduses oma valdusesse. Kohus on antud asjas tuvastanud, et 06.09.2006.a on hageja J.V. võõrandanud talle kuulunud 23/256 mõttelise osa kinnistust X, Tartu, millele vastab korter X. Seega
2. septembrist 2006.a ei ole hagejal õigus nõuda kostja väljatõstmist nimetatud eluruumist, kuna ta ei ole enam vaidlusaluse eluruumi omanik. Kohus jätab rahuldamata hageja nõude kostja väljatõstmiseks eluruumist asukohaga X , Tartu. II. Hageja nõudeks on välja mõista kostjalt tasumata üür 4000 krooni, elektri tarbimise tasu 864 krooni, küttepuude 3 rummi tarbimise eest 1050 krooni, tarbitud gaasi eest 350 krooni ja lõhutud lukkude eest 219 krooni, kokku 6 483 krooni. 3 Tulenevalt

§ 217

kohustub üürilepinguga üks isik (üürileandja) andma teisele isikule (üürnikule) kasutamiseks asja ja üürnik kohustub maksma üürileandjale selle eest tasu (üüri).

§ 292

lg 1 kohaselt lisaks üüri maksmisele peab üürnik kandma muid üüritud asjaga seotud kulusid (kõrvalkulud) üksnes juhul, kui selles on kokku lepitud. Kõrvalkuludeks on tasu üürileandja või kolmanda isiku teenuste ja tegude eest, mis on seotud asja kasutamisega. Pooltevahelise üürilepingu p 7.1 kohaselt tasub üürnik igakuiselt üüri 1000 krooni ja kommunaalmakse vastavalt üürikviitungile sularahas iga kuu 15. kuupäevaks. Hageja nõudeks on kostjalt välja mõista nelja kuu üür alates 01.11.1005.a summas 4000 krooni. TsMS § 230 lg 1 sätestab, et kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisti.

§ 76

lg 1 kohaselt kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele.

§ 100

kohaselt kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine.

§ 101

lg 1 p 1 sätestab, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. Tulenevalt

§ 291

lg 1 kui üürileandja võõrandab kinnisasja pärast kinnisasja üürniku valdusesse andmist, lähevad üürilepingust tulenevad üürileandja õigused ja kohustused üle aja omandajale. Seega läksid alates 06.02.2006.a K.V. ja J.V. vahel sõlmitud kinkelepinguga üle J V

1. septembri 2005.a üürilepingust eluruumi X , Tartu osas tulenevad õigused ja kohustused. Samuti on kohtule esitatud K.V. poolt koostatud volikiri, milles ta avaldab, et annab J.V. üle kõik õigused, mis on seotud üürilepinguga, mille esemeks on eluruum X , Tartu. Asjas ei ole vaidlust selle üle, et kostja on elanud alates
2. septembrist 2005.a kuni 01.märtsini 2006.a üürnikuna eluruumis X , Tartu. Hageja on kohtus avaldanud, et kostjal on tasumata üür alates 01.11.2005.a nelja kuu eest summas 1000 krooni. Kostja ei ole enda poolt tõendanud üüri tasumise kohustust selle perioodi eest. Seega kuna kostja ei ole tõendanud hageja poolt nõutud üüri võlgnevuse tasumist ning kostja on jätnud sellega oma lepingulised kohustused täitmata, siis on hagejal õigus nõuda kohustuse täitmist, s.o. üüri maksmist vastavalt lepingule. Seega tuleb kostjalt välja mõista hageja kasuks üüri võlgnevus perioodi eest 01.11.2005.a kuni 29.02.2006.a. summas 4000 krooni. Kohus peab siinkohal vajalikuks märkima, et ka hageja poolt üürikviitungite esitamata jätmisel, ei vabane kostja kokkulepitud üüri tasumise kohustusest, kui see on jäänud tal tasumata, kuna selline kohustus tuleb
3. septembri 2005.a pooltevahelisest üürilepingust. Samuti ei ole kostja vastu vaielnud asjaoludele, et ta on jätnud tasumata üüritud korteri kõrvalkulud, küttepuude eest ja, et ta on hageja poolt korterile X , Tartu paigaldatud ukselukud lõhkunud. Kostja ei ole esitanud vastuväited hageja nõudele välja mõista kostjalt elektri tarbimise tasu 864 krooni, küttepuude 3 rummi tarbimise eest 1050 krooni, tarbitud gaasi eest 350 krooni ja lõhutud lukkude eest 219 krooni. TsMS § 231 lg 4 kohaselt omaksvõttu eeldatakse, kuni vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest.

§ 101

lg 1 p 1 ja 3 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja kahju hüvitamist. Kohus, lähtudes TsMS § 231 lg 4 on seisukohal, et kostja on võtnud omaks, et võlgneb hagejale elektri tarbimise eest 864 krooni, küttepuude tarbimise eest 1050 krooni, tarbitud gaasi eest 350 krooni ja lõhutud lukkude eest 219 krooni, kokku 2483 krooni. Arvestades eeltoodut kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele 6483 krooni. KOHTUKULUDE JAOTUS TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 173 lg 3 sätestab, et menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei 4 jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kui poolte osad kohtukuludes on võrdsed, jäävad kohtuvälised kulud kummagi poole enda kanda. Kohus on seisukohal, et kuna antud juhul rahuldas kohus hagi osaliselt ning hageja poolt esitatud hagi koosnes kahest nõudes, millest kohus jättis ühe rahuldamata ja teise rahuldas täies ulatuses, siis on põhjendatud jätta menetluskulud võrdsetes osades poolte kanda, st. hageja kannab menetluskuludest 50% ja kostja kannab 50%. Kohtunik 5