Edasikaebamise kord Kostja võib esitada Tartu Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui: 1) hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale toimetatud kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega; 2) kohtuistungile ilmumata jäämise puhul oli kohtukutse toimetatud kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või kohtuistungil; 3) tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 14 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus tuleb kätte toimetada väljaspool Eesti Vabariiki või avaliku teatavakstegemisega, võib kaja esitada otsuse kättetoimetamisest alates 28 päeva jooksul (
§-d 415, § 416 lg 1, § 420 lg 1). Kui tagaseljaotsus tehti eelmenetluses seetõttu, et kostja ei vastanud tähtaegselt kohtule või ei ilmunud eelistungile, tuleb kajale lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik ning ärakirjad vastavalt menetlusosaliste arvule. Kajalt tasutakse kautsjon, välja arvatud juhul, kui vastavalt seadusele kuulub avaldus rahuldamisele, sõltumata sellest, kas kohtuistungile ilmumata jätmiseks või menetlustoimingu õigeaegseks tegemata jätmiseks oli mõjuv põhjus või mitte. Kautsjonina tasutakse summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 200 krooni ja mitte rohkem kui 100 000 krooni (
Hagejal edasikaebe õigust ettenähtud ei ole. HAGEJA NÕUE JA PÕHJENDUSED Pooled sõlmisid 27.11.2002.a liitumislepingu, mille alusel osutas hageja kostjale teleteenust ning kostja kohustus osutatud teenuste eest õigeaegselt vastavalt igakuiselt esitatud arvetele tasuma. Kostja ei ole osutatud teenuse eest nõuetekohaselt tasunud ning võlgneb hagejale vastavalt esitatud arvetele kokku põhivõlgnevuse 1 018,32 krooni. Hageja on arvestanud viivist alates viimase arve maksetähtpäevale järgnevast päevast kuni hagi esitamise kuupäevani, kostja viivisevõlg hageja ees on 1 389,24 krooni. Tulenevalt sellest, et viivis ületab põhivõlga ning lähtuvalt hea usus ja mõistlikkuse põhimõtetest, vähendab hageja viivise summat põhivõlast väiksema summani, so. 1 018,31 krooni. Hageja palub mõista kostjalt enda kasuks välja võla koos viivistega kokku summas 2 036,63 krooni ja kohtukulud. KOHTU PÕHJENDUSED Tsiviilkohtumenetluse seadustik (
) § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja taotlusel või omal algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus tegi kostjale ülesandeks hiljemalt 14 päeva jooksul hagi kättetoimetamisest kohtule kirjalikult teatada, kas ta tunnistab hagi, millised on vastuväited hagile ja neid vastuväiteid kinnitavad tõendid. Kostjat hoiatati, et kohtule tähtaegselt vastamata jätmise korral on kohtul õigus teha hageja kasuks tagaseljaotsus. Toimiku materjalidest nähtub, et kohtu teade on kostjale isiklikult allkirja vastu kätte toimetatud 26. veebruaril 2007.a. Määratud tähtajaks kostja kohtule kirjalikult vastanud ei ole. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 82 lg 1 sätestab, et kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. VÕS § 108 lg 1 tulenevalt, kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Kohus leiab, et hagi on piisavalt tõendatud hagiavalduses tooduga ja toimikusse lisatud liitumislepinguga, arvetega ja väljavõttega EMT teenuste kasutamise üldtingimustega. Arvestades eeltoodut, rahuldab kohus tagaseljaotsusega AS EMT hagi X vastu võlgnevuse välja mõistmiseks. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 468 lg 1 p 2 tunnistab kohus omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks tagaseljaotsuse. Seega kuulub käesolev otsus viivitamatult täitmisele. MENETLUSKULUDE JAOTUS
lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.
lg 3 sätestab, et menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Tulenevalt
lg 1 kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.
Kohtunik 2
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.