Eeltoodust tulenevalt hageja palub kohtul lahutada abielu, mis sõlmiti 16.08.1997 Ida-Virumaa Perekonnaseisuametis (kanne nr 245), tema ja kostja vahel ning palub kohtul välja mõista kostjalt tema kasuks elatis lapse M. D.i, sünd ., ülalpidamiseks 2000 krooni kuus alates 01.07.2005.a. Kostja vastus Kostja A. D. kirjalikult hagile ei vastanud. Kohtuistung 08.03.2007 kohtuistungil hageja leidis, et ta ei saa tõendada oma kulutusi lapse ülalpidamiseks dokumentaalselt sellises määras nagu hagi oli esitatud, vähendades seetõttu oma nõuet ja jäi muus osas hagi juurde juurde. Antud elatise nõude järgi palus kohtul välja mõista seadusega ette nähtud miinimumi. Hageja ei pea võimalikuks jätkata kooselu kostjaga ja kostja ei osuta talle ka abi. Kostja oli nõus lahutama abielu ja nõus miinimum elatise summa määramisega. Kostja väitel on tal veel 1 laps, aga ta ei ole registreeritud tema isana. Kooselu hagejaga lõppes 2006 aasta suvel. Enne seda kostja täitis kõik kohtusused lapse ülalpidamiseks, perekonnas töötas ainult tema, hageja õppis ning terve perekond oli kostja ülalpidamisel. Kohtu põhjendused Kohus, kuulanud ära poolte seletused ning tutvunud toimiku kirjalike materjalidega, leiab, et hagi on põhjendatud ning kuulub rahuldamisele osaliselt. Perekonnaseaduse (
) § 50 lg 1 järgi on vanematel õigus ja kohustus lapse eest hoolitseda ning vanemate õigused ja kohustused lapse suhtes võrdsed (
). Vanemad on kohustatud ülal pidama oma alaealist last (
Elatise suurus sõltub lapse vajadustest ning mõlema 2 vanema varalisest seisundist (
lg 2).
lg 3 sätestab, et vanema varalise seisundi või lapse vajaduse muutumisel võib kohus huvitatud isiku nõudel elatise suurust muuta. Hageja ei esitanud kohtule dokumentaalseid tõendeid lapse M. D. vajaduste suurendamise kohta suuremas määras kui pool Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud miinimum kuupalga alammäära. Hageja konstateeris oma hagiavalduses ja kohtuistungil, et kulutused on suurenenud seoses lapse vanemaks saamisega, koolis käimisega ja huvialadega tegelemisega. Kostja väide selle kohta, et tal on veel üks laps, kes ei ole tema nimel, on kohtu jaoks paljasõnaline ja ei kuulu asja otsustamisel arvessevõtmisele. Samuti teiste laste olemasolu fakt iseenesest ei oleks kohtule veel kohusteks, et elatist alati peaks vähendama alla minimaalse, mille võimalus on sätestatud
Sealjuures on ka oluline kohtule, et kostja on töövõimeline isik, kes peaks suutma ise hinnata enda poolt võetud kohustusi.
lg 4 järgi igakuine elatusraha ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära, s.o. 2007 aasta seisuga 1800 krooni.
lg 1 järgi kui isik ei täida ülalpidamiskohustust, mõistab kohus elatise välja alates elatisehagi esitamisest. Hagi esitati 06.07.
lg 2 võib kohus hageja nõudel mõista elatise välja tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist, kui kohustatud isik ei ole täitnud selle aja vältel ülalpidamiskohustust ning ei esinenud käesoleva seaduse § 61 6. lõikes nimetatud asjaolud. Kostja kinnitas kohtule, et kuni 2006 suveni elas ta koos perekonnaga ning perekond oli ainult tema ülalpidamisel. Poolte vahel ei ole vaidlust, et abielusuhted lõppesid faktiliselt 2006 suvel, seejuures hageja ei ole kohtule piisavalt tõendanud, et kostja ei oleks täitnud oma kohustusi lapse ülalpidamiseks juba enne hagi esitamist kohtule, seega kohtul puudub alus
Kohus nõustub hageja seisukohaga, et lapse vajadused on muutunud suuremaks ning arvestades mõlema vanema varalist seisundit, mõistab kostjalt hageja kasuks lapse elatiseks välja pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Kohus tuvastas, et abielulahutuse nõue on tõendatud, sest abielulised suhted on katkenud. Mõlemad pooled on veendumusel, et abielu säilitamine ja taastamine on võimatu. Kooskõlas
lg 2 abielu lahutatakse, kui kohus teeb kindlaks, et abielu jätkamine on võimatu. Vastavalt
lg 1 sõlmitakse abielu abiellujate ühisel soovil ning seega võib väita, et ka abielu jätkamiseks peab pooltel olema ühine soov kooseluks. Hageja on väljendanud tahet abielu lahutada, kostja aga on aga andud seletuse kohtule, et on nõus abielu lahutama. Seega võib lugeda, et abielu jätkamine on võimatu ning abielu hageja ja kostja vahel tuleb lahutada. Kuna kohus on veendunud, et pooled ei soovi kooselu taastamist, siis kuulub hagi rahuldamisele abielulahutuse nõudes. Hagi on tõendatud abielutunnistusega nr AL 0112707. Menetluskulude jaotus Vastavalt TsMS § 164 lg 1 hagilises abieluasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Elatiseasjad on mõlemale poolele riigilõivuvabad. 3 Kohtunik Pavel Gontšarov 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.