Obsah (4)

§ 60§ 61§ 70§ 72

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Kohtu koosseis Kohtunik Indrek Saar, kohtuistungi sekretär Aivi Meister Otsuse tegemise aeg ja koht 19.märts 2007 a. Rapla Tsiviilasja number 2-06

§ 60lg.

1 kohaselt on vanem kohustatud oma alaealist last ülal pidama. Kui üks vanem seda ei täida, siis võib kohus teise vanema nõudel temalt välja mõista elatise.

§ 61lg.

2 kohaselt tuleb elatise suuruse määramisel arvestada nii lapse vajadusi kui ka kummagi vanema varalist seisundit. Hagejal on xxx.a. sündinud laps ja tema sissetulekuteks on riiklikud toetused, kostjaga ühiste laste kohta on toetuste summa 600 krooni kuus. Kohtul ei ole alust kahelda ka kostja seletustes sissetulekute ja rahaliste kohustuste kohta. Kostja töötasu (bruto) 2006.a. juunikuust kuni novembrikuuni oli tööandja teatise kohaselt 5216 kuni 16186 krooni, Hageja soovib elatist alla

§ 61lg.

4 ette nähtud alammäära, milleks alates 01.jaanuarist 2007.a. on 1800.- krooni kuus. Milliseid kulutusi kooliskäivate laste jaoks teha tuleb, on üldteada ega vaja tõendamist. Kuna hageja on nõustunud kostja poolt pakutava 850 krooniga lapse kohta, siis ei ole ka kohtul alust määrata elatist teistsuguses summas.

§ 70lg.

1 kohaselt mõistab kohus elatise välja alates hagi esitamisest. Seepärast tuleb elatis välja mõista alates 13.novembrist 2006.a. ja kohus ei saa otsuse tegemisel arvestada kostja väitega kokkuleppe kohta hagejaga elatise ettemaksu osas.

§ 72lg. 1 mõtte kohaselt ei ole elatise nõude tasaarvestamine võlgniku nõuete katteks lubatud. Ts

MS § 162 lg. 1 kohaselt kannab hagimenetlusega seotud kohtukulud pool, kelle kahjus otsus tehakse. Kohtukuludeks on riigilõiv vastavalt hagi hinnale, kohtudokumentide ja kutsete kättetoimetamiseks tehtud kulud ja hageja poolt kantud menetluskulud. Hagi hinnaks on antud juhul TsMS § 129 lg. 2 kohaselt elatise suurendatud osa üheksa kuu eest. Rapla Maakohtu 3 05.oktoobri 2005.a. määruse kohaselt oli elatise lapse kohta 750 krooni, mida antud juhul hageja nõudel suurendatakse 100 krooni võrra s.o. 850 kroonini. Seega on hagi hind 9 x 200= 1800 krooni. Riigilõivuseaduse Lisa 2 kohaselt on riigilõivu määr sellelt 250 krooni. TsMS § 190 lg. 2 kohaselt mõistab kohus kohtukulud, mille tasumisest hageja on vabastatud või mida hageja võis tasuda osamaksetena, hagi rahuldamise korral riigi tuludesse kostjalt võrdeliselt hagi rahuldatud osaga, sõltumata sellest, kas ka kostja sai menetlusabi kohtukulude kandmisel. Lõiv riigi tuludesse tuleb tasuda vastavalt hagi hinnale. Indrek Saar Kohtunik