KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Pärnu Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Indrek Saar Otsuse tegemise aeg ja koht 21.veebruar 2007 a Rapla Tsiviilasja number 2-05-16955 Tsiviilasi A P hagi A P vastu lapse elukoha määramiseks. Menetlusosalised ja nende Hageja A P esindajad Kostja A P Kohtuistungi toimumise aeg Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON Määrata K P elama isa A P juurde. Välja mõista A Plt A P kasuks 60.- krooni hagi esitamisel tasutud riigilõivu ja 200.- krooni Ametlikes Teadaannetes kohtuteadete avaldamiseks tasutud riigilõivu katteks. Otuse teatavakstegemine ja edasikaebamise kord Tagaseljaotsuse resolutsioon avaldada väljaandes Ametlikud Teadaanded. kohtuotsus kätte posti teel. Hagejale toimetada Tagaseljaotsus loetakse avalikult kättetoimetatuks 30 päeva möödumisel otsuse väljavõtte teistkordse ilmumise päevast väljaandes Ametlikud Teadaanded. Kostjal on õigus pärast seda 28 päeva jooksul esitada otsuse teinud kohtule kaja s.o. avaldus menetluse taastamiseks. Kaja mitteesitamsel tagaseljaotsus jõustub. Hageja nõue Hagist nähtub, et hageja ja kostja elasid koos alates
- aastast ja neil on ühine laps- xxx a. sündinud poeg K P. Poolte kooselust on sündinud poeg K P Poolte abielu registreeriti Hageja 19.septembril 2003.a. xxx Maavalitsuse Perekonnaseisuosakonnas ja lahutati 18.07.
- Poolte ühine elukoht oli xxx.
- aasta juuni algul lahkus kostja igasuguste põhjendusteta xxxle, jättes hageja ja poja maha.
- juulil 2005 saabus kostja Eestisse, et lahutada abielu.
- juulil 2005 sõitis ta taas xxxle ja asus sinna elama ning pärast seda ei ole kostja poolte ühise poja vastu erilist huvi tundnud. Ta nn xxxlt vaid paar korda selle aja jooksul helistanud. Seoses ärasõitudega algasid
- aasta juuni algul kostjal tõsised raskused lapse eest hoolitsemisel. Kui kostja esimest korda xxxle sõitis, jättis ta lapse mitmeks päevaks oma sõbranna hoolde, kus üks perepoeg last pidevalt kiusas. Kostja ei hoolitsenud viimasel ajal lapse heaolu eest, ei koristanud ega valmistanud süüa. Kui hageja töölt koju läks, ütles poeg, et oli jälle näljas. Lapsel tekkis pidevast külapeale hoida viimisest ja üksijätmisest mahajätmise hirm. See muutis lapse närviliseks ning tõi kaasa jonni, karjumise, voodi märgamise jne. Kostja xxxle kolimisest on last kasvatanud, teda hooldanud ja ülal pidanud hageja, kelle ema M P on vajadusel aidanud last hoida. Seoses sellega on paranenud ka lapse närvisüsteem, ta on rahulikum ja ei teki enam hirmu üksijäämise ees. Hagejal on kindel töökoht ja töötasu, samuti kindel elukoht, kus elab koos lapsega, kellel on seal oma tuba. Hageja leiab, et tema poolt on lapse normaalseks kasvatamiseks ja ülalpidamiseks kõik vajalikud tingimused. Poeg käib lasteaias. Hageja leiab, et lapse elukoha määramisel tuleks lähtuda eeskätt lapse huvidest. Sellest põhimõttest lähtub ka Eesti Vabariigi Lastekaitseseaduse § 3, mille alusel lastekaitse põhimõtteks on alati ja igal pool seada esikohale lapse huvid. Hageja arvates on oluline tagada stabiilsus lapse elukorralduses ja arvestada väljakujunenud eakaaslastest sõprusringkonda lasteaias, tema kasvatajaid ja kindlat elukeskkonda, millega laps on harjunud. Hageja on arvamusel, et lapse elukoha määramisel kostja juurde jääks eelnimetatud alustel põhinev stabiilsus tagamata ning see oleks vastuolus lapse soovide ja huvidega. Kindel ei saa olla lapse ema käitumises, kes on võimeline last maha jätma ja põhjendamatult päeva pealt välismaale kolima. Hageja andmetel ei ole kostjal Eestis kindlat elu ega töökohta ja sissetulekut. Hagejal on olemas kõik võimalused last hästi kasvatada ja ta on sellega ka edukalt toime tulnud. Poeg on temasse kiindunud ega soovi elada ema juures. Eeltoodust lähtudes palub hageja määrata poja K P elukoht tema juurde. Kostja seisukoht Kostjale ei ole xxx pädeval kohtul õnnestunud hagiavaldust ega kohtukutset kahel korral kätte toimetada. Dokumendid on kohtule tagastatud märkega, et kostja ei ela kummalgi hageja poolt teatatud aadressil. Seepärast on hagiavaldus toimetatud kostjatele kätte avalikult s.o. avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded xxx.a. Kostja ei ole hagile vastanud. Kohtu seisukoht Kohus peab otstarbekaks rahuldada hagi tagaseljaotsusega vastavalt TsMS § 407 lg.
- Hageja nõue põhineb PkS § 51, mille kohaselt määrab lapse elukoha vanema nõudel kohus, kui vanemad ei ole kokku leppinud, kumma vanema juurde laps vanemate lahuselu korral jääb. Antud juhul ei ole küll teada, kas vanematel on lapse elukoha üle vaidlus, sest kostja seisukoht puudub. Kuna üks kostja on asunud elama välismaale ja jätnud lapse Eestisse hageja juurde, siis on lapse huvides vajalik määrata tema elukoht ka hageja juurde. Hagejal on küllaldane alus arvata, et kostja võib lapse endaga kaasa viia, mis ei ole aga antud olukorras lapse huvides. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse § 3 kohaselt toimub enne 01.jaanuari 2006.a. menetlusse võetud asjades kohtukulude jaotamine eelmise TsMS sätete alusel. Indrek Saar Kohtunik