lg 1 kohus lõpetab määrusega pankrotimenetluse, pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu, vaatamata võlgniku maksejõuetusele, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ja puudub vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalus. Ajutise pankrotihalduri aruande kohaselt on võlgniku arvelduskontol - 20.00 kroon (negatiivne) ja AS – 108 krooni (negatiivne), kontol olevast miinusest on tekkinud viivis 21.79 krooni, SEB 2.14 krooni. Võlgniku juhatuse liige VS on maksnud võlgniku kassasse pärast pankrotiavalduse esitamist 15 000 krooni. Vastavalt võlgniku poolt esitatud andmetele ei oma võlgnik ettemakseid, varusid ega nõudeid teiste isikute vastu. Võlgniku käibevara on 15 000 krooni. Vastavalt võlgniku poolt esitaud bilansile ja võlanimekirjale ning ajutise halduri kogutud andmetele võlgnik põhivara ei oma. Autoregistrikeskuses ja kinnistusregistri elektroonilises andmebaasis võlgnik hetkel registreeritud vara ei oma. Kokku on võlgniku vara 15 000 krooni. Ajutise halduri poolt andmete kontrollimisel selgus, et lisaks pankrotiavalduses toodud võlgadele on võlgnik võtnud AS-ist investeerimislaenu, mille laenujääk käesoleval ajal on 230 250, 93 krooni, põhiosa viivis on 24 578, 47 krooni ja intressi võlg 9 526 krooni. Andmete kontrollimisel selgus, et pärast pankrotiavalduse esitamist on võlgnik maksuvõlga vähendanud, maksuvõla suurus on 18 443 krooni, sellest 16 522 põhivõlg ja 1 921 krooni intressid. Võlgnikul on järgmised kohustused: ……………… Võlad kokku 321 884,08 krooni. Võlgadest suurim, laenukohustus AS käendusega, sealhulgas võlgniku juhatuse liikmete käendusega. ees on tagatud 3 isiku Võlgnikul puudub vara kohustuste katteks, võlgniku majandustegevus on seiskunud . Ajutine haldur on seisukohal, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu ning võlgnikul puuduvad vahendid 2 pankrotimenetluse kulude katteks. Võlgnik on seisukohal, et maksejõuetuse põhjustas juhatuse liikme RA tegevus, kes sõlmis reklaamilepinguid kokku maksumusega 220 881, 00 krooni, mille eest tasumiseks tuli võtta laenu AS-ist RA on võtnud võlgniku pangakontolt välja sularaha 15 000 krooni, mille kasutamise kohta ta ei ole võlgnikule dokumente esitanud ning temaga enam ühendust ei saadud. Ajutine haldur nõustub võlgniku seisukohaga, kuid lisaks peab ajutine haldur vajalikuks märkida, et oluline osa võlgniku maksejõuetuse tekkimisel oli liiga suurtel kulutustel väikese kinnisvarabüroo kohta: üürimaksed 8 968 krooni kuus, millel lisandusid valve- ja kommunaalteenuste kulud, telefonikulud, kulutused transpordile, töötasud, väga suured kulutused reklaamile: reklaamilepingud sõlmiti AS-iga paljudes ärikataloogides reklaami avaldamiseks kokku summas 181 720 krooni, samuti AS-iga , lisaks avaldati kuulutusi ajalehtedes. halvenesid võlgniku juhtkonna omavahelised suhted, juhatuse liige RA ei osalenud enam äriühingu juhtimises, mille tõttu kannatas äritegevus. Sellest tulenevalt ei olnud võlgnik suuteline täitma võetud laenukohustust. PankrS § 28 lg 2 kohaselt kui pankrotimenetluses ilmneb, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on raske juhtimisviga, märgib kohus seda lahendis. Raskeks juhtimisveaks loetakse füüsilisest isikust võlgniku või juriidilisest isikust võlgniku juhtorgani liikme poolt oma kohustuste rikkumist tahtlikult või raske hooletuse tõttu. Kohus leiab, et võlgniku juhatus ei astunud seadusega ettenähtud samme (ei tõstnud omakapitali ja ei esitanud pankrotiavaldust) vaatamata negatiivsele omakapitalile. Äriseadustiku § 171 lg 2 p 1 paneb osaühingu juhatusele osanike koosoleku kokkukutsumise kohustuse juhul, kui osaühingul on netovara (bilansi aktiva üldsumma miinus passivas näidatud kohustuste üldsumma) järel vähem kui pool osakapitalist või vähem kui sama seadustiku paragrahvis 136 nimetatud osakapitali suurus või muu seaduses sätestatud osakapitali minimaalne suurus ja majandusaasta aruande kinnitamist otsustava osanike koosoleku toimumiseni jääb rohkem kui kaks kuud. Äriseadustiku § 180 lõike 51 kohaselt peab juhatus esitama viivitamatult kohtule osaühingu pankrotiavalduse, kui osaühing on maksejõuetu ning maksejõuetus ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Kohus on seisukohal, et võlgniku juhatuse liikmete poolt ÄS § 171 lõikes 2 p 1 ja § 180 lõikes 51 sätestatud kohustuse täitmata jätmist tuleb käsitada raske juhtimisveana. Võlgniku majandustegevus lõppes , võlgnevused tekkisid , kuigi juhatuse liige VS tegi ainuisikuliselt täiendavaid investeeringuid võlgnikule selleks, et saaks võlgnevusi osaliselt tasuda, sellest ei piisanud, võlgnik oli maksejõuetu . Võlgniku juhatuse liige VS esitas võlgniku pankrotiavalduse Kohus leiab, et VS on juhatuse liikme kohustust rikkunud raskelt hooletult ning RA tahtlikult. Ajutine pankrotihaldur ei ole tuvastanud tagasivõitmise võimalusi, kontol nähtuvatest laekumistest on peamiselt tasutud reklaamikulusid, töötajate töötasusid ning jooksvate teenuste eest. Äriühingu kohustused ületavad vara 306 884,08 krooni suuruses summas. Eeltoodud asjaoludel lõpetab kohus pankrotimenetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu.
lg 4 likvideerib ajutine haldur juriidilisest isikust võlgniku, kui pankrotimenetlus lõpetatakse raugemise tõttu pankrotti välja kuulutamata.
lg 1 on ajutisel pankrotihalduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus töö mahtu, keerukust ja ajutise pankrotihalduri kutseoskusi. PankrS § 150 lg 4 järgi pankrotimenetluse raugemise korral otsustab kohus pankrotimenetluse kulude jagamise asjaolude kohaselt. Ajutise pankrotihalduri töö aruande kohaselt on ajutine pankrotihaldur kulutanud oma ülesannete täitmiseks 11 tundi. Ajutine haldur on taotlenud ajutise halduri tasu ja tehtud vajalike kulutuste katteks kokku brutosumma 14 630 krooni. Võlgniku esindaja nõustus kohtuistungil pankrotimenetluse kulude kandmisega. Kohus leiab, et kulutused on põhjendatud. Pankrotihalduri ja ajutise pankrotihalduri tasude piirmäärad ja hüvitamisele kuuluvate kulutuste arvestamise korra (RTL 2003, 131, 2107 ja 2006, 15, 248) § 1 lg 7 alusel kuulub võlgnikult välja mõistmisele ajutise halduri tasu summas 14 630 krooni ES kasuks. 3 TsÜS § 46 lg 1 kohaselt tuleb juriidilise isiku dokumentatsioon anda 10 aastaks vastutavale hoiule VS. Karin Sonntak Kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.