lg 1 alusel on abielu kestel abikaasade omandatud vara abikaasade ühisvara.
lg 2 kohaselt kui ühisvara jagamise ajal abikaasade abielusuhted ei ole lõppenud, määratakse ühisvara kindlaks jagamise aja seisuga. Kui ühisvara jagatakse pärast abielusuhete lõppemist, määratakse ühisvara kindlaks abielusuhete lõppemise aja seisuga. Viidatud sättest tuleneb, et abielusuhete lõppemise aja seisuga määratakse kindlaks ühisvara koosseis, s.o milline vara kuulub abikaasade ühisvarasse ja milline mitte. Kuivõrd pooltel puudub vaidlus abielusuhete lõppemise ajas , siis kuulub jagamisele vaidlusalune korteriomand poolte ühisvarana.
lg 1 alusel loetakse abikaasade ühisvara jagamisel nende osad võrdseks.
lg 2 p 3 alusel võib kohus kõrvale kalduda abikaasade osade võrdsusest, kui ühisvara on omandatud ühe abikaasa lahusvara arvel. Kohus leiab, et kostja seisukoht, mille kohaselt peaks kohus kõrvale kalduma abikaasade osade võrdsusest ühisvara jagamisel seetõttu, et kostja isa on väidetavalt teinud pulmakingi kostjale, tasudes vaidlusaluse korteri eest, ei tulene seadusest. Poolte võrdsuse 2 printsiibist kõrvalekaldumise aluseks on asjaolu, et ühisvara on soetatud ühe abikaasa lahusvara arvel. Kostja isa rahalised vahendid ei ole käsitletavad kostja lahusvarana. Samas leiab kohus, et kostja seisukoht on ka vastuoluline, kuivõrd kinkelepinguga omandatud vara on abikaasa lahusvara ja ei muutu ühisvaraks seetõttu, et kinge on tehtud ajal, mil kinkesaaja on abielus.
lg 1 kohaselt on abikaasa lahusvara tema omandis enne abiellumist olnud vara, samuti tema poolt abielu kestel kinke või pärimise teel omandatud vara ning vara, mille abikaasa on omandanud pärast abielusuhete lõppemist. Kinkelepingu sõlmimine tõendatud ei ole. Lisaks eeltoodule leiab kohus, et pulmakingi näol on tegemist kinkega noorpaarile mitte ühele abikaasadest, sõltumata sellest, kummale abikaasadest see üle anti. Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et puudub alus kõrvale kalduda poolte võrdsuse printsiibist ühisvara jagamisel ning kohus leiab, et ühisvara tuleb jagada võrdsetes osades poolte vahel.
lg 3 alusel määratakse ühisvara jagamisel kummalegi abikaasale jääv vara kaasomandi osana, asjadena ning rahaliste õiguste ja kohustustena. Sama paragrahvi lõike 4 kohaselt, kui ühisvara jagamisel osutub ühele abikaasale jääva vara väärtus suuremaks tema osast ühisvaras, mõistab kohus temalt teisele abikaasale rahalise hüvituse. Ühisvara koosseisu kuuluva vara väärtus määratakse kindlaks ühisvara jagamise aja seisuga, kuivõrd omandi kaotanud abikaasale tuleb poolel, kellele jääb omand, välja maksta õiglane hüvitis omandi kaotamise aja seisuga. Eksperthinnangust nähtuvalt on ekspertiis toimunud ja vaidlusaluse korteriomandi turuväärtuseks on määratud 1 150 000 krooni. Kuivõrd pooled on nõus, et vaidlusalune korteriomand jääb kostja omandisse, siis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista hüvitis 575 000 krooni. Kostja taotluse alusel, millele hageja vastu ei vaielnud, tuleb TsMS § 445 lg 1 alusel määrata kohtuotsuse täitmise ajaks Menetluskulude jaotus TsMS § 138 lg 1 kohaselt menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 kohaselt kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. TsMS § 143 lg 4 kohaselt asja läbivaatamisekulud on menetlusdokumentide kohtutäituri vahendusel ning välisriigis ja eksterritoriaalsetele Eesti Vabariigi kodanikele kättetoimetamise ja edastamise ning menetlusdokumentide väljastamise kulud. Vastavalt TsMS § 144 p 1 kohtuvälised kulud on menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. Vastavalt TsMS § 162 lg-le 1 hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus leiab, et menetluskulud tuleb TsMS § 162 lg 2 alusel hüvitab pool, kelle kahjuks otsus tehti, teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. TsMS § 173 lg 1 alusel esitab kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 164 lg 1 alusel hagilises abieluasjas ja põlvnemisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Kohus leiab, et menetluskulud tuleb jätta poolte endi kanda. Tiia Mõtsnik Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.