Alates 1.01.2007 on kuupalga alammäär 3600,00 krooni. 4. Käesolev kohtuotsus on viivitamata täidetav. Menetluskulude jaotus Poolte menetluskulud jätta poolte endi kanda (TsMS § 164 lg 3). Edasikaebamise kord Pooltel on õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest TsMS § 632 lg 1 alusel. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Hagiavalduses esitatud nõue ja põhjendused esitas TB Harju Maakohtule hagi oma isa AB vastu, milles palus välja mõista kostjalt elatis summas 3 000,00 krooni kuus alates hageja täisealiseks saamisest kuni hageja kooli lõpetamiseni. TB klassis ning ei saa hagiavalduse põhjenduste kohaselt ise piisavalt raha teenida. Hageja on kostja tütar, kes elab koos oma emaga, AB . Kostja on maksnud hagejale elatist kuni . (so. hageja täisealiseks saamiseni) 1 700,00 krooni kuus, mille mõistis temalt välja Harju Maakohus kohtuotsusega . Praegu sellest rahast enam ei piisa. Kostja vastuväited Kohus võttis asja menetlusse ning saatis kostjale hagimaterjalid, mille kättesaamist tõendab kostja allkiri . väljastusteatel. Kostja esitas hagile omapoolsed seisukohad . Kostja on nõus, et temalt mõistetakse välja elatis alates ajani, mil tütar õpingud keskhariduse omandamiseks lõpetab. Kostja leiab, et temalt hagiavalduses nõutav summa 3 000,00 krooni kuus on võrreldes tema igakuiste sissetulekute ja väljaminekutega liiga suur. Kostja kinnitas, et ta ei oma kinnisvara, kuid omab ühte sõiduautot, samuti maksab tagasi Ühispangalt võetud laenu igakuiselt summas 3 100,00 krooni, lisaks maksab elatist oma pojale, J B , 1 500,00 krooni kuus, korteri üürile kulub igakuuliselt 2 500,00 krooni ning mobiilioperaatorile 375,00 krooni kuus. Kohtule esitatud vastuses TB hagile on kostja kinnitanud oma nõusolekut elatise maksmisega alates kuni tütre põhikooli lõpetamiseni summas 2 000,00 krooni kuus. Menetluse käik Harju Maakohtu toimunud istungil osalesid hageja T B , hageja esindaja A L ning kostja A B . Hageja kinnitas, et käib kooli kõrvalt vabal ajal tööl kaupluses , kus on pakendaja. Töö eest saab ta 23 krooni tunnis palka. Hageja esindaja jäi kohtuistungil hagi juurde ning taotles hagejale elatist summas 3 000,00 krooni kuus ajast, mil hageja saab täisealiseks, kuni ajani, mil hageja lõpetab kooli. Kohtuistungi lõpuks oli hageja esindaja nõus elatise suurust vähendama summa 2 500,00 kroonini kuus. Hageja esindaja kinnitas, et lapsel on diagnoositud tõsiste haiguste olemasolu, nimelt rauavaegust ja aneemiat, milliste ravi on kallis. Hageja ravimitele ühes kuus kulub ca 450 krooni. Kostja oli nõus 2 000,00 krooni maksmisega kuus, kuid lisas, et siiski ka selle summa maksmine käib tal üle jõu. saatis kostja kohtule täiendava teate, milles teatab, et on nõus maksma T B elatist summas 1 700,00 krooni kuus. toimunud kohtuistungist võtsid osa hageja esindaja K Š ning kostja A B . Hageja esindaja kinnitas istungi alguses, et on nõus ka elatisega summas 2 000,00 krooni kuus, kui pooled sõlmiksid kompromissi. Istungi lõpus pärast seda, kui kostja kompromissist keeldus, teatas hageja esindaja aga, et jääb hagiavalduse juurde ja nõuab elatist summas 3 000,00 krooni kuus. Kostja teatas kohtuistungil, et tema on nõus elatise maksmisega summas 1 800,00 krooni kuus, so pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast. Kohtuotsuse põhjendused Perekonnaseaduse (
) § 60 lg 1 kohaselt on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last ja abi vajavat töövõimetut täisealiseks saanud last. Sama paragrahvi lg 2 järgi, kui laps õpib põhikoolis, 2 gümnaasiumis või kutseõppeasutuses ja jätkab neis õppimist täisealiseks saamisel, on vanem kohustatud teda õppimise ajal ülal pidama. Hageja on kohtule esitanud hagiavalduse lisana väljastatud tõendi, millest nähtub, et hageja õpib . Seega jätkas hageja sujuvalt õpinguid gümnaasiumis pärast täisealiseks saamist .
lg 1 kohaselt mõistab kohus elatise käesoleva seaduse paragrahvis 60 nimetatud täisealisele isikule vanemalt välja selle isiku nõudel, lähtudes
sätestatust.
lg 4 sätestab, et igakuine elatusraha ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast. Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäär alates 1.01.2007 on 3 600,00 krooni. Seega ei tohi olla igakuine elatusraha olla nõude kohta otsuse tegemise ajal väiksem kui 1 800,00 krooni. Menetluse käigus on nii hageja kui ka kostja kinnitanud, et on nõus elatise määramisega summas 2 000,00 krooni kuus, kuigi hageja on seadnud selle sõltuvusse võimalikust kompromissi sõlmimisest. Kompromiss aga saab olla vaid poolte vabale tahtele allutatud. Seepärast kohus leiab, et 2 000,00 krooni kuus elatusraha väljamõistmine isalt oma täisealiseks saanud, kuid gümnaasiumis õpinguid jätkava lapse ülalpidamiseks on mõistliku suurusega, ületades vaid 200,00 krooni võrra seadusega lubatud elatusraha miinimumi. Nii on kohus arvesse võtnudki kostjas muid maksekohustusi. Kostja argument selle kohta, et hageja käib ise ka tööl, ei ole kohtu jaoks aluseks elatusraha suuruse vähendamiseks. Kostja töökohast saadud õiendist nähtub, et on ta keskmiselt saanud igas kuus ca 12000 krooni. Tema senised väljaminekud lastele igakuise elatusrahana ei ole ületanud miinimumi. Kohus leiab, et kostja töötasu võimaldab tal maksta elatusraha kohtu poolt käesolevas otsuses väljendatud suuruses. Menetluskulude jaotus TsMS § 164 lg 1 alusel kannab hagilises abieluasjas ja põlvnemisasjas kumbki pool oma menetluskulud ise. Käesolevas tsiviilasjas, TB hagiavaldus AB vastu elatise nõudes, jätab kohus TsMS § 164 lg 3 kohaselt poolte menetluskulud nende endi kanda. Raivo Einula kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.