lg 3, § 492 ja PKS § 60 lg 2, § 61 ning § 63 lg 1 palub hageja mõista kostjalt S.. E..ilt välja hageja ülalpidamiseks elatis summas 1500 krooni igakuiselt alates hagi esitamisest kuni hageja õpingute lõpetamiseni. Samuti Palub hageja mõista kostjalt välja õigusabikulud summas 1000 krooni. Kostja vastus Kohtule ei ole õnnestunud hagimaterjalid kostjale kätte toimetada posti kaudu ja kohtukordniku abil. Kostjale oli hagimaterjalid ja kohtukutse avalikult kättetoimetatud väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu 19.12.2006.a ja 26.12.2006.a. Kirjalikku vastust ei ole kostja kohtule esitanud. 12.02.2007.a kohtuistungile kostja ei ole ilmunud ning mitteilmumise põhjusest ei teavitanud kohtule. Kohtu seisukoht Kohtuistungil palus hageja vaadata asi sisuliselt läbi ilma kostja kohalolekuta.
kohaselt kui kostja ei ilmu asja arutamiseks määratud kohtuistungile, teeb kohus kohale ilmunud hageja taotlusel kas tagaseljaotsuse, lahendab asja sisuliselt või lükkab asja arutamise edasi.
kohaselt kui puudub pooled või üks pool kohtuistungilt, võib kohus lahendada asja sisuliselt, kui hagi aluseks olevad asjaolud on kohtu arvates sellise otsuse tegemiseks piisavalt välja selgitatud. Kohus hoiatas kostjat, et kui ta ei ilmu asja arutamiseks määratud kohtuistungile, võib kohus lahendada asja sisuliselt. Kohus, kuulanud ära hageja seletused ja tutvunud toimiku kirjalike materjalidega, leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.
lg 1 kumbki pool peab tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited.
Kohtuistungil jäi hageja oma nõude juurde ning palus mõista kostjalt S.. E…´ilt välja hageja ülalpidamiseks elatis summas 1500 krooni igakuiselt alates hagi esitamisest kuni hageja õpingute lõpetamiseni. Vastavalt PKS § 60 lg 1 vanem on kohustatud ülal pidama oma alaealist last ning PKS § 60 lg 2 kui laps õpib põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses ja jätkab neis õppimist täisealiseks saamisel, on vanem kohustatud teda õppimise ajal ülal pidama. PKS § 61 lg 2 kohaselt elatis lapsele määratakse kindlaks igakuise elatusrahana lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest. PKS § 61 lg 4 kohaselt ei või igakuine elatisraha ühele lapsele väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäärast. Lähtuvalt 2006 aastal kehtinud Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast (3000 krooni) ei või väljamõistetav elatis ühele lapsele olla väiksem kui 1500 krooni. Käesoleval aastal moodustab Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäär 3600 krooni, seega ei või väljamõistetud elatis ühele lapsele olla väiksem kui 1800 krooni. Riigikohus on oma 09.03.2005.a lahendis 3-2-1-7-05 leidnud, et PKS § 61 lg 4 sätestatud elatise suurus, milleks on pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast, ei ole ülemäära suur ja arvestab lapse huvisid saada ülalpidamist piisavas ulatuses ka siis, kui vanemad elavad lahus. Hageja esitatud tõendi kohaselt /tl. 7/ õpib ta Soldino Gümnaasiumis. Hageja ei ole dokumentaalseid tõendeid esitanud endale tehtavate kulutuste osas. Kostja poolt esitatud tõendi /tl 53/ kohaselt töötab ta Krenhoolmi Valduse AS-s ning tema kuu keskmine sissetulek on 3939,80 krooni. Hageja ema saab pension invalidsusele. Lapsele tehtavate ülalpidamiskulutuste suuruse osas on sotsiaalministeeriumi tellimusel
; § 442; § 445 lg 1; § 452 lg 1; § 467 lg 1; § 632 lg 1; § 633 lg 1, Perekonnaseaduse § 49, § 50 lg 1, § 60 lg 1, § 61 lg 2, 3, 4, § 70, rahuldab kohus hagi. Kohtukulud Riigilõivu (RLS) § 16 lg 1 p 2 kohaselt on hageja vabastatud riigilõivu tasumisest elatise nõudmise hagis. Kohus leidis, et kostja kannab menetluskulud riigilõivu tasumises riigituludesse. Natalja Losevtsova Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.