) § 477 lg 1 järgi kohus vaatab hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. Kohus peab kontrollima avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui avalduse kohta ei ole esitatud vastuväiteid (
Hagita menetluse lahend on kohtumäärus.
lg 1 alusel kohus lahendab põlvnemise tuvastamise isikust, kes on surnud, ja sellise isiku kohta sünniakti tehtud vanema kande vaidlustamise üksnes avalduse alusel. Vastavalt
lg-le 1 kohus kuulab ära lapse teise vanema ning surnud isiku vanemad, abikaasa ja täisealised lapsed, samuti muud isikud, kelle ärakuulamist peab kohus vajalikuks. Põlvnemise tuvastamise määruses märgitakse selle isiku nimi, kelle põlvnemine on tuvastatud, ja tema teised registrisse kantavad isikuandmed, samuti selle isiku nimi ja teised registrisse kantavad isikuandmed, kellest põlvnemine on tuvastatud. Kuulanud ära avaldaja, puudutatud isikud, uurinud asjas kogutud tõendeid ja hinnanud neid kogumis, kohus leiab, et avaldus on põhjendatud ja rahuldab selle. Kohus tegi kindlaks, et avaldaja sündis Z K ja BA kooselust ., mille kohta koostati . sünniakt (sünniaktis avaldaja nimi BK). Avaldaja sünniakti kannet isa kohta tehtud ei ole. Avaldaja ema Z K ja isa B A ei olnud omavahel abielus. Avaldaja sünniakti kanti isa eesnimi ema ütluste järgi ja isa perekonnanimena kanti sünniakti avaldaja ema perekonnanimi. Vastavalt PKS § 43 lg-le 3 eelnimetatud alustel tehtud isa nime kanne ei tõenda lapse põlvnemist isast. Avaldaja taotlusel kohus määras tsiviilasjas DNA ekspertiisi. Molekulaargeneetilise ekspertiisi akti kohaselt viidi kohtukeemia ja –bioloogia laboratooriumi Tartu talituses läbi molekulaargeneetiline ekspertiis. Eksperdi arvamuse kohaselt tuvastati, et ühegi uuritud DNA piirkonna alusel ei saa eitada BA , uuritud mees) bioloogilist isadust BA , uuritud laps) suhtes. 2 2-06-9326 Antud uurimistulemuste kohaselt on isaduse indeks 7,7*107. Tõenäosus, mille kohaselt B A saab olla BA bioloogiline isa (isaduse tõenäosus), on 99,999964 %. Eeltoodud asjaolud võimaldavad pidada surnud B A avaldaja isaks. Perekonnaseaduse (PKS) § 42 lg 1 kohaselt juhul, kui lapse vanemad ei ole omavahel abielus ja lapse põlvnemist ei ole võimalik kindlaks teha, võib põlvnemist isast tuvastada kohtus ema, lapse eestkostja või isiku nõudel, kes end lapse isaks peab. Kui lapse põlvnemine ei ole tuvastatud enne tema täisealiseks saamist, võib lapse põlvnemist isast tuvastada üksnes täisealiseks saanud lapse nõudel. Põlvnemise isast tuvastab kohus asjaolude alusel, mis võimaldavad meest lapse isaks pidada (PKS § 42 lg 2). PKS § 42 lg 3 alusel põlvnemise tuvastamise kohtuotsuse ärakirja saadab kohus 10 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest perekonnaasutusele, kus asub lapse sünniakt.
lg 1 kohaselt hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse.
lg 1 järgi esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Heli Käpp Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.