2-06-36367/5

2-06-36367 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Kai Härmand Otsuse tegemise aeg ja koht 21.03.2007, Tallinnas, Kentmanni kohtumajas Tsiviilasja number 2-06-36367 Tsiviilasi Ltd hagi AS vastu kaubamärgiomaniku õiguste rikkumise lõpetamise nõudes Menetlusosalised ja nende Hageja: ltd hageja esindajad vandeadvokaadid TT ja CG Kostja: AS kostja esindajad patendivolinik MT vandeadvokaat ML esindajad Kohtuistungi toimumise aeg ja osalejad 28.02.2007 hageja esindajad patendivolinik MT ja vandeadvokaat ML kostja esindajad vandeadvokaadid TT ja CG RESOLUTSIOON Hagi rahuldada. Kohustada AS-i esitama Eesti Hariduse- ja Teaduse Andmesidevõrgule EENet taotlus domeeninimest loobumiseks AS (registrikood ) kasuks kahe nädala jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Menetluskulude jaotus Jätta kõik menetluskulud kostja kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättesaamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu jooksul alates kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest. Ringkonnakohus võib asja menetleda kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei esitata taotlust kohtuistungi pidamiseks. ASJAOLUD, HAGEJA NÕUE JA PÕHJENDUSED Hagejale kuuluvad kaubamärgid „ + kuju” (reg ) ja „ + kuju” (reg nr ) ning ametlikuks edasimüüjaks Eestis on AS , kes kasutab kaubamärke oma äritegevuses kaubamärgiomaniku 2-06-36367 nõusolekul ja juhindudes ettevõtete grupi poolt kinnitatud kaubamärkide kasutamise reeglite kogumikust „ Kostja kasutab oma ärinimes hageja kaubamärkide sõnalist osa ja kostja nimele on Eesti Hariduse ja Teaduse Andmesisevõrgustikus EENet registreeritud ka tipptaseme .ee teise taseme alamdoomen Hageja on seisukohal, et kostja registreeritud doomeninimi rikub kaubamärgiomaniku ainuõigusi, sest mõlemad hageja kaubamärgid on kombineeritud märgid, mis koosnevad sõnast ja teatud kujust. Kostja kasutab hageja kaubamärki (selle sõnalist osa ) oma doomeninimes ilma hageja nõusolekuta ja pahauskselt sooviga jätta muljet nagu kuuluks kostja ettevõtete gruppi. Hageja palub kohtul kohustada kostjat loobuma doomeninimest AS kasuks. KOSTJA VASTUVÄITED Kostja hagiga ei nõustu ja vaidleb sellele vastu. Kostja ei tegele nafta ja naftaproduktide tootmisega ning ei tegutse tegevusalal, mille suhtes omab hageja kaubamärk õiguskaitset, vaid kostja müüb hageja poolt (või hageja volitatud tootjate poolt) toodetud tooteid, mis kannavad hageja kaubamärki. Kostja ei kasuta hageja kaubamärki enda toodete märgistamiseks. Kostja palub jätta hagi rahuldamata. KOHTU PÕHJENDUSED Kohus, kuulanud kohtuistungil ära hageja ja kostja ning uurinud kohtule esitatud dokumentaalseid tõendeid, leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Poolte vahel on vaidlus selle üle, kas kostja poolt hageja kaubamärgi kasutamine kostjale kuuluvas domeeninimes on lubatud tegevus. Vaidluse lahendamise seisukohalt on oluline tuvastada, kas kostja tegevus langeb kaubamärgiomaniku absoluutse õiguse seadusega sätestatud piirangute alla, seega kas hagejal on kohustus taluda tema nimele registreeritud kaubamärkide kasutamist tulenevalt KaMS § 16. Kohus leiab, et käesolev vaidlus tuleb lahendada eelkõige KaMS § 14 sätete alusel, mis reguleerib kaubamärgi ainuõiguse sisu. KaMS § 14 lg 1 p 2 järgi on kaubamärgiomanikul õigus keelata kolmandatel isikutel kasutada äritegevuses õiguskaitse saanud kaubamärgiga identseid või sarnaseid tähiseid kaupade või teenuste puhul, mis on identsed või samaliigilised kaupade või teenustega, mille suhtes on kaubamärk kaitstud, kui on tõenäoline tähise ja kaubamärgi äravahetamine tarbija poolt, sealhulgas tähise assotsieerumine õiguskaitse saanud kaubamärgiga. Kohus leiab, et KaMS § 14 lg 1 sätestatud terminit äritegevus, tuleb tõlgendada laiendavalt. KaMS § 14 lg 2 loetletud tegevusi tuleb pidada äritegevuseks, kuid seadus sätestab loetelu avatuna. Äritegevuseks võib pidada muu hulgas ka kaubamärgi kasutamist domeeninimena või domeeninime osana internetis. Kostja väide selle kohta, et kohtul puudub õigus „luua“ seaduse sätete ja seda siis rahvusvaheliste ja Euroopa Komisjoni poolt vastu võetud õigusaktide valduses tõlgendada, ei ole õige. Kohus leiab, et seaduse lünga olemasolul on just kohtul õigus tõlgendamise teel seaduse lünk ületada. Eesti õiguses puudub sõnaselge viide selle kohta, et domeeninimi on käsitletav intellektuaalse omandina ja seda tuleks kaitsta sarnaselt kaubamärgile. Kohus leiab, et domeeninimi kannab endas samasuguseid funktsioone kui kaubamärk, domeeninime saamiseks on vajalik selle registreerimine ning registreerimise reeglid on sarnased Lk 2