lg 1 kohus lõpetab määrusega pankrotimenetluse, pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu, vaatamata võlgniku maksejõuetusele, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ja puudub vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalus. Ajutise pankrotihalduri aruande kohaselt puudub võlgnikul igasugune vara. AS SEB Eesti Ühispangas on võlgniku kontol seisuga 52,16 krooni. Kohustus Eesti Ühispanga ees väljavõtete ja teatiste eest on 80 krooni. AS Hansapank teatel on seal oleva võlgniku konto seis null. Teiste pankade ja registrite andmetel võlgnikul vara ei ole. Vastavalt võlgniku poolt pankrotiavaldusele lisatud võlanimekirja järgi on võlgnik võlgu maksu –ja tolliametile 68 850 ja AS-le 25 462 krooni. Vastavalt Põhja Maksu– ja Tollikeskuse kirjale on võlgnevus sama kuupäeva seisuga 69 532 krooni, milles põhivõlg on 44 641 krooni ja intress 24 891 krooni. AS võlg on tagatud võlgniku esindaja MM käendusega. Ajutisele haldurile teadaolevalt on võlgniku kohustuste suurus seega 93 994 krooni (AS-le 24 462 krooni ja Eesti Vabariigile Maksu- ja Tolliameti kaudu 69 532 krooni). Võttes aluseks ülaltoodud andmeid, on võlgniku maksejõuetus ajutise halduri arvates ilmne. Võlgniku majandustegevus on lõppenud. Võlgnik ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Kuna võlgnikul puudub vara pankrotimenetluse kulude katteks, samuti vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalus, on ajutine haldur arvamusel, et vaatamata võlgniku maksejõuetusele tuleb võlgniku pankrotimenetlus lõpetada määrusega pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. Ajutise halduri arvates on antud juhul toime pandud kuriteo tunnustega tegu. Karistusseadustiku § 380 sätestab, et osanike või aktsionäride üldkoosoleku ettenähtud korras kokku kutsumata jätmise eest, kui bilansist on selgunud, et netovara on vähem kui pool osa -või aktsiakapitalist või vara on olnud alla seadusega kehtestatud osa –või aktsiakapitali alammäära, või seaduses sätestatud pankrotiavalduse esitamise kohustuse täitmata jätmise eest– karistatakse rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistusega. Ülaltoodud paragrahv annab ammendava loetelu 2 juhtudest, mil koosolek tuleb kokku kutsuda. Seega tuli koosolek kokku kutsuda kui võlgnikul oli netovara järel vähem kui pool osakapitalist ja võtta vastu üks äriseadustiku §-s 176 ettenähtud otsustest – viia netovara suurus vastavusse seaduse nõuetega või teha ühingu lõpetamise, ühinemise, jagunemise või ümberkujundamise otsus või esitada pankrotiavaldus. Ajutise halduri andmetel võlgnik seda ei teinud. Pankrotiavalduse esitamata jätmise korral on kaitstav õigushüve eelkõige võlausaldajate ja ta teiste isikute huvid, kes on äriühinguga majanduslikult või õiguslikult seotud. Nagu nähtub võlgniku majandusaasta aruande bilansist, st. viimasest ametlikust dokumendist, millega fikseeriti võlgniku vara ja kohustused, oli võlgniku kahjum märkimisväärne. Igal juhul tekkis aga võlgniku kohustus esitada pankrotiavaldus viivitamatult kohtule pärast firmaga lepingu lõppemist ., mil võlgnik ei saanud oma müügitegevust jätkata ja pidi hävitama laos oleva müügikeeluga kaubajäägi. Võlgnik esitas pankrotiavalduse alles . PankrS § 28 lg 2 kohaselt kui pankrotimenetluses ilmneb, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on raske juhtimisviga, märgib kohus seda lahendis. Raskeks juhtimisveaks loetakse füüsilisest isikust võlgniku või juriidilisest isikust võlgniku juhtorgani liikme poolt oma kohustuste rikkumist tahtlikult või raske hooletuse tõttu. Kohus leiab, et OÜ juhatus ei astunud seadusega ettenähtud samme (ei tõstnud omakapitali ja ei esitanud pankrotiavaldust) vaatamata negatiivsele omakapitalile. Äriseadustiku § 171 lg 2 p 1 paneb osaühingu juhatusele osanike koosoleku kokkukutsumise kohustuse juhul, kui osaühingul on netovara (bilansi aktiva üldsumma miinus passivas näidatud kohustuste üldsumma) järel vähem kui pool osakapitalist või vähem kui sama seadustiku paragrahvis 136 nimetatud osakapitali suurus või muu seaduses sätestatud osakapitali minimaalne suurus ja majandusaasta aruande kinnitamist otsustava osanike koosoleku toimumiseni jääb rohkem kui kaks kuud. Äriseadustiku § 180 lõike 51 kohaselt peab juhatus esitama viivitamatult kohtule osaühingu pankrotiavalduse, kui osaühing on maksejõuetu ning maksejõuetus ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Kohus on seisukohal, et OÜ juhatuse liikme MM poolt ÄS § 171 lõikes 2 p 1 ja § 180 lõikes 51 sätestatud kohustuse täitmata jätmist tuleb käsitada raske juhtimisveana. Isegi juhul kui Meeli Matsalu ei olnud teadlik äriühingu tegelikust olukorrast, pidi pärast äriühinguga lepingu lõppemist juhatuse liige äriühingu olukorrast ülevaadet omama. MM esitas pankrotiavalduse Kohus leiab, et MM on juhatuse liikme kohustust rikkunud raskelt hooletult. PankrS § 30 lg 1 kohaselt kohus ei lõpeta käesoleva seaduse § 29 lg 1 alusel pankrotimenetlust, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu määratud rahasumma. Käesolevaks ajaks ei ole võlausaldajad oma nõusolekut avaldanud. Toodud asjaoludel lõpetab kohus pankrotimenetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu.
lg 4 likvideerib ajutine haldur juriidilisest isikust võlgniku, kui pankrotimenetlus lõpetatakse raugemise tõttu pankrotti välja kuulutamata.
lg 1 on ajutisel pankrotihalduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus töö mahtu, keerukust ja ajutise pankrotihalduri kutseoskusi. PankrS § 150 lg 4 järgi pankrotimenetluse raugemise korral otsustab kohus pankrotimenetluse kulude jagamise asjaolude kohaselt. Ajutise pankrotihalduri töö aruande kohaselt on ajutine pankrotihaldur kulutanud oma ülesannete täitmiseks 5 tundi. Ajutine haldur on taotlenud ajutise halduri tasu 4 000 krooni ja tehtud vajalike kulutuste katteks 800 krooni, kokku brutosumma 4 800 krooni. Võlgniku esindaja nõustus kohtuistungil pankrotimenetluse kulude kandmisega. Kohus leiab, et kulutused on põhjendatud. Pankrotihalduri ja ajutise pankrotihalduri tasude piirmäärad ja hüvitamisele kuuluvate kulutuste arvestamise korra (RTL 2003, 131, 2107 ja 2006, 15, 248) § 1 lg 7 alusel kuulub võlgnikult välja mõistmisele ajutise halduri tasu summas 4 800 krooni RK kasuks. TsÜS § 46 lg 1 kohaselt tuleb juriidilise isiku dokumentatsioon anda 10 aastaks vastutavale 3 hoiule MM. Karin Sonntak Kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.