KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Tiia Mõtsnik Määruse tegemise aeg ja koht 20.märts 2007.a, Kentmanni kohtumaja, Tallinn Tsiviilasja number 2-06-37002 Tsiviilasi TL avaldus SM´ele eestkostja määramiseks Menetlusosalised ja nende avaldaja TL (MLV kaudu) esindajad avaldaja esindaja KK asjast puudutatud isikud: IM TM SS Kohtuistungi toimumise aeg
- märts 2007.a RESOLUTSIOON
- Rahuldada TL avaldus. Määrata SM´e eestkostjaks TM. Eestkostja TM ülesandeks on SM´e kõigi asjade ajamine. SM ei või teha tehinguid eestkostja TM nõusolekuta. Määrus jõustub päeval, kui see tehakse teatavaks isikutele, kelle kohta määrus vastavalt selle sisule tehti. Menetluskulude kindlaksmääramine Avaldaja menetluskulud jäävad avaldaja enda kanda. Muus osas jäävad menetluskulud riigi kanda. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Avaldaja taotlus ja põhjendused TL (MLV kaudu) avalduse kohaselt ei võta SM´e SS osa oma lapse kasvatamisest ja ei täida ülalpidamiskohustust alates . Alates alates on laps vanaema TM kasvatada ja hooldada. Enne vanaema juurde elama asumist viidi laps TKP töötajate poolt TI ja P laste varjupaika, kuna SS ning viidi kiirabiga haiglasse. Pärast haiglaravi näitas SS üles hoolimatut suhtumist, külastades last 1 vaid mõned korrad. SS andis SM´e tema IM´e kasvatusele jäämise osas. IM on ettekosteasutusele märkinud, et nõustub SM´e eestkostele andmisega TM, kuna ta ise viibib tihti oma töö iseloomu tõttu kodust eemal. SM käib alates TL. SMt iseloomustatakse kui last, kes võtab meelsasti tegevusest osa, mängus on heatahtlik ja positiivne. Sotsiaalsed oskused eakohased. Puudutatud isikute seisukohad Kohtuistungil avaldas IM, et on nõus, et lapse eestkostjaks määratakse tema TM. IM selgitas kohtuistungil, et tal ei ole takistusi lapse hooldamiseks, kuid kui ta peab välismaale tööle minema, saab lapse hoidmine takistuseks. Kui ta ka ei satu välismaale, on tema töökohaks olevad ehitusobjektid üle Eesti. Praegu tegeleb ta lapsega niipalju, kui tal aega on, see on mõned päevad nädalas. SS nägi viimati paar aastat tagasi. Puudutatud isik TM palus end määrata lapse eestkostjaks ning selgitas, et neil on ühtehoidev pere ja nad suudavad S üles kasvatada. Enne seda, kui viidi SM TI ja P laste varjupaika, toetasid nad pidevalt SMt ja tema SS. Lapsel on mingi seesmine hirmutunne, ei soovi üksi jääda. Puudutatud isik SS kohtusse ei ilmunud, tema asukoht on kohtule teadmata. SS on kohtukutse kätte toimetatud selle avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded. Avaldaja jäi kohtuistungil avalduse juurde. Kohtumääruse põhjendused Kohus leiab, et avaldus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Perekonnaseaduse (PKS) § 92 lg 3 kohaselt võidakse eestkoste seada ka lapse üle, kes on muudel põhjustel jäänud ilma vanemlikust hoolitsusest. SS ja IM sündis . SM (tl 12). Asjas on puudutatud isikute selgitustega tõendatud, et alates on SM´e eest hoolitsenud TM, kuivõrd lapse SS ei ole näidanud üles huvi lapse kasvatamise vastu ja andis nõusoleku selle kohta, et laps jääb kasvatada isale IM (tl 21) IM viibib sageli tööülesannetega seoses kodust eemal. Seega leiab kohus, et SM on jäänud ilma vanemlikust hoolitsusest ja tema üle tuleb seada eestkoste. SM´ele eestkoste seadmine on vajalik tema kasvatamiseks ja tema isiklike ning varaliste õiguste ja huvide kaitseks. PKS § 95 lg 3 kohaselt tuleb eestkostja valikul arvestada isiku omadusi ja võimeid eestkostja kohustuste täitmiseks ning tema suhteid isikuga, kelle üle eestkoste seatakse. Kohus leiab, arvestades eestkosteasutuse seisukohta, et TM on sobiv isik hakkama oma pojapoja eestkostjaks ning ta tuleb määrata SM´e eestkostjaks. TM on siiani lapse eestkostja ülesandeid hästi ja kohaselt täitnud ning kohus on seisukohal, et TM´e määramine SM´e eestkostjaks on lapse huvides. Kohus arvestab siinjuures ka seda, et TM´e eestkostjaks määramisega lapse senine elukorraldus ei muutu. TM on andnud nõusoleku tema määramiseks lapse eestkostjaks (tl 9) Ka lapse isa IM on nõustunud sellega, et tema poja eestkostjaks määrataks lapse vanaema TM (tl 10). Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 554 järgi kohaldatakse alaealisele isikule eestkostja määramise puhul piiratud teovõimega täisealisele isikule eestkostja määramise kohta sätestatut. TsMS § 526 lg 1 kohaselt määrab kohus piiratud teovõimega täisealisele isikule eestkostja määrusega. Vastavalt TsMS § 557 lg 2 p 3 märgitakse määruses eestkostja ülesanded. TsMS § 557 lg 2 p 4 kohaselt märgitakse määruses, kas ja milliseid tehinguid võib piiratud teovõimega isik teha eestkostja nõusolekuta. Kohus leiab, et eestkostja ülesandeks tuleb määrata SM´e kõigi asjade ajamine, kuna SM on 3 aastane. Samal põhjusel leiab kohus, et SM ei ole võimeline iseseisvalt tehinguid tegema. Seetõttu ei või eestkostetav teha tehinguid ilma eestkostja nõusolekuta. 2 Kohus märgib, et vastavalt PKS § 103 kui langevad ära eestkoste seadmise eeldused, peab eestkostja esitama kohtule avalduse eestkoste lõpetamiseks. Avalduse võib esitada ka eestkosteasutus. Tiia Mõtsnik kohtunik 3