2-06-36072/6

KOHTUMÄÄRUS Tsiviilasja number 2-06-36072 Kohus Tallinna Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. aprill
2. a, Tallinn Kohtukoosseis Ülle Jänes, Gaida Kivinurm, Margo Klaar Tsiviilasi * avaldus tunnistamiseks Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu 15.01.2007 määrus avalduse menetlusse võtmisest keeldumise kohta Kaebuse esitaja ja kaebuse liik * määruskaebus Menetluse liik Kirjalik menetlus välisriigi kohtulahendi täidetavaks RESOLUTSIOON Tühistada Harju Maakohtu 15.01.2007 määrus ning saata avaldus samale esimese astme kohtule menetlusse võtmise otsustamiseks. Määruskaebus rahuldada. Ringkonnakohtu määruse peale ei saa edasi kaevata. Asjaolud ja menetluse käik
3. * esitas 30.11.2006 Harju Maakohtule avalduse välisriigi kohtulahendi täidetavaks tunnistamiseks. Avaldaja soovis tunnistada täidetavaks Saksamaal asuva Norderstedt´i linnakohtu 13.07.2004 otsuse kohtuasjas nr 47 C 247/
4. Nimetatud otsusega rahuldati avaldaja nõue ning mõisteti M. S (varem M.S) välja 1147,84 eurot koos intressidega.
5. 06.12.2006 määrusega jättis maakohus avalduse käiguta ja andis avaldajale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. Kohus leidis, et kohtule esitatud dokumentidest ei selgu, millal ja kas otsus on jõustunud ning nõudis vastavate tõendite esitamist. Kohus tugines TsMS § 620 lg-le 2, mille kohaselt tunnustatakse välisriigi kohtulahendit Eestis üksnes juhul, kui lahend on lahendi teinud riigi õiguse järgi jõustunud. Kohus hoiatas, et juhul, kui avaldaja jätab kohtu nõudmise tähtpäevaks täitmata, keeldub kohus avaldust menetlusse võtmast.
6. 15.01.2007 määrusega keeldus kohus avaldust menetlusse võtmast ja tagastas selle. Määruse kohaselt ei ole avaldaja puudusi tähtajaks kõrvaldanud. Kohtumääruse, millega anti 20 päevane tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks, sai avaldaja kätte 13.12.
7. Määrusekaebuse sisu ning menetluse edasine käik
8. * palub määruskaebuses 15.01.2007 määruse tühistada ning võtta avaldus välisriigi kohtulahendi täidetavaks tunnistamiseks menetlusse. Kuna avaldaja arvates ei olnud avaldus TsMS § 372 lg-s 2 tähenduses puudulik ning avaldajal puudus reaalne võimalus Saksa Liitvabariigi kohtu lahendile jõustumismärke lisamiseks, edastas määruskaebuse esitaja 17.01.2007 maakohtule vastavasisulise kirjaliku seisukoha. Maakohus jättis selle tähelepanuta ja keeldus 15.01.2007 määrusega (mille avaldaja sai kätte 22.01.2007) avaldust menetlusse võtmast. Apellant sellega ei nõustu.
9. Avaldus on esitatud Euroopa Liidu liikmesriigis langetatud kohtuotsuse täidetavaks tunnistamiseks. Kohtule esitatud avaldusel ei esinenud puudust, mis takistaks selle menetlusse võtmist. Tunnustamisele esitatud kohtuotsus on jõustunud tulenevalt Saksamaa tsiviilkohtumenetluse seadustiku (ZPO) §-dest 724 ja 725, samuti kuulub Saksa Liitvabariigis kui Euroopa Liidu liikmesriigis täitmisele pööratud otsus Eestis täidetavaks tunnistamisele sõltumata selle jõustumisest. Norderstedt´i linnakohtu 13.07.2004 otsus on kuulutatud täidetavaks vastava täitepealdisega kooskõlas ZPO sätetele. Vastavalt ZPO § 704 lg-le 1 kuuluvad täitmisele ja vastava täitepealdisega varustamisele üksnes jõustunud või koheselt täidetavaks tunnistatud kohtuotsused. Seega on Norderstedt´i linnakohtu 13.07.2004 otsus vormistatud täitmisele kuuluva otsusena. Eelnevast tulenevalt on kõnealune kohtuotsus jõustunud, sest vastasel korral ei oleks seda õigustatud isikule Saksa Liitvabariigi justiitsvõimude poolt koos täitepealdisega üldse väljastatud. Tunnustamiseks esitatud kohtulahend on jõustunud ja täidetav Saksa õiguse kohaselt ja see tuleb EL Nõukogu määruse 44/2001/EÜ art 38 lg 1, art 40 lg 3, art 41, art 53 ja art 56 kohaselt täidetavaks tunnistada ka Eestis. Isegi kui asuda seisukohale, et nimetatud kohtuotsus on jõustumata, ei ole see avalduse käiguta jätmise, menetlusse võtmisest keeldumise ega rahuldamata jätmise aluseks. Euroopa Liidu liikmesriigi kohtulahendi ja muu täitedokumendi tunnustamist reguleeriva TsMS § 619 ja EL Nõukogu määruse 44/2001/EÜ art 38 lg 1, art 41 ja art 53 kohaselt kuulub Euroopa Liidu liikmesriigis tehtud kohtulahend teises liikmesriigis täidetavaks tunnistamisele juba siis, kui see on päritoluriigis täidetav. Kohtulahendi jõustumise küsimus ei ole käesolevas menetluses asjakohane. Määruses on õigesti märgitud, et kohtulahendi täidetavaks tunnistamisel tuleb lähtuda TsMS §-s 619 sätestatud menetlusreeglitest, kuid nõustuda ei saa sellega, et rakendamisele kuulub TsMS § 620 lg 2, kuna see on vastuolus mainitud EL-i määruse sätetega. Nimetatud säte reguleerib muu välisriigi kohtulahendi tunnustamist.
10. Harju Maakohus jättis 02.02.2007 määrusega määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ja lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Maakohus tugines asjaolule, et otsuse tempel ei ole loetav, mistõttu ei ole kohtul võimalik tuvastada, kas nimetatud tempel tõendab, et lahendi tegemise riigi õiguse järgi on lahend jõustunud ja täidetav. Ringkonnakohtu seisukoht
11. Tsiviilkolleegium, tutvunud asja materjaliga, leidis, et Harju Maakohtu kaevatav määrus tuleb tühistada ning avaldus välisriigi kohtulahendi täidetavaks tunnistamiseks saata samale maakohtule menetlusse võtmise otsustamiseks.
12. Kuna TsMS §-st 621 tulenevalt kuulub välisriigi kohtulahend Eestis täitmisele üksnes siis, kui lahend on Eesti kohtu poolt tunnistatud täidetavaks, siis lasus kohtul vastava avalduse saamisel kohustus kontrollida, kas esitatud materjali põhjal on võimalik antud küsimuse üle otsustada. Kolleegium ei nõustu maakohtu seisukohaga, et kohtule esitatud avaldus oli puudustega, mis takistas seda menetlusse võtmast. Euroopa Liidu liikmesriigi kohtulahendi ja muu täitedokumendi tunnustamist reguleerib TsMS § 619, mille lg 1 kohaselt kohaldatakse tsiviilasjas tehtud Euroopa Liidu liikmesriigi kohtulahendite ja muude 2 täitedokumentide tunnustamisele ja täitmisele käesolevas seadustikus sätestatut üksnes ulatuses, milles EL Nõukogu määruses 44/2001/EÜ kohtualluvuse ja kohtuotsuste täitmise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades ning muudes EL Nõukogus määrustes ei ole ette nähtud teisiti. Nimetatud määruse kohaselt kuulub Euroopa Liidu liikmesriigis tehtud kohtulahend teises liikmesriigis täidetavaks tunnistamisele, kui see on päritoluriigis täidetav. Avaldaja esitas maakohtule Norderstedt´i linnakohtu tagaseljaotsuse ärakirja (tõlke kohaselt „täidesaatmisele kuuluva kohtuotsuse koopia“ ), mille puhul ei ole võimalik teha järeldust, et see otsus ei ole asukohariigis täidetav. Kohtul ei olnud alust kohaldada Saksa Liitvabariigi kohtuotsuse täidetavaks tunnistamise üle otsustamisel TsMS § 620 (s.h lg-t 2), sest nimetatud säte reguleerib tsiviilasjas tehtud muu välisriigi kohtulahendi tunnustamist. Pealegi kuulub avaldus välisriigi kohtulahendi täidetavaks tunnistamiseks läbivaatamisele hagita menetluses, milles kohus võib koguda tõendeid TsMS § 230 lg-st 3 tulenevalt ka omal algatusel. Kui templijäljend dokumendil oli halvasti loetav ja selle sisu ei olnud seetõttu tuvastatav, oli kohtul õigus nõuda avalduse esitajalt vajalikke andmeid. Nimetatud asjaolu ei anna alust avalduse menetlusse võtmisest keelduda. Asja materjalist nähtuvalt olid kohtule esitatud dokumentide ärakirjad (valguskoopiad), mille puhul on kohtul õigus nõuda avaldajalt algdokumentide (või loetavate ärakirjade) esitamist (TsMS § 273 lg 5). Ü.Jänes G.Kivinurm M.Klaar 3