5. Lõpetada menetlus TL hagis TD vastu elatise väljamõistmiseks. Määrus jõustub päeval, kui see tehakse teatavaks isikutele, kelle kohta määrus vastavalt selle sisule tehti. Menetluskulude kindlaksmääramine Avaldaja menetluskulud jäävad avaldaja enda kanda. Muus osas jäävad menetluskulud riigi kanda. Edasikaebamise kord Vanema õiguste ära võtmise osas võib määruse peale esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. 1 Elatise nõudes menetluse lõpetamise osas võib määruse peale esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 30 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest Avaldaja taotlus ja põhjendused TL (PTV kaudu) esitas kohtule avalduse TD’lt vanema õiguste äravõtmiseks laste V Š ja AD ja AD suhtes. Avalduse kohaselt on puudutatud isikul kolm alaealist last, sündinud A D , sündinud AD ja sündinud V Š . sai avaldaja turvafirmalt info selle kohta, et on lapsed ilma järelvalveta ning käivad turvatöötaja juures süüa palumas, kuna kõhud on tühjad. Teate peale läksid lastekaitsetöötajad kodu kontrollima. Kodus olid kaks nooremat last ja ema elukaaslane, kes väitis, et ei tule laste eest hoolitsemisega toime ning oli nõus laste ajutise paigutamisega turvakodusse. Elukaaslase väitel oli ema kodunt lahkunud ja tema asukoht oli teadmata. Samalaadseid kodunt lahkumisi olevat ka varasemalt ette tulnud, kuid mitte nii pikaks ajaks. Peale info saamise selle kohta, et ema on kodus tagasi, proovisid lastekaitsetöötajad TDga korduvalt ühendust saada (kodukülastused, kutsed ukse vahel ja postiga). Huvi olukorda lahendada oli ainult avaldajapoolne, kuna ema kutsetele ei reageerinud. järjekordsel kodukülastusel õnnestus lastekaitsjatel korterisse sisse saada. Kodus olid ema, tema elukaaslane ja vanem laps A. Vestlusest A selgus, et kodus ei ole kõik korras ja ta soovib elama asuda oma õe ja venna juurde turvakodusse. Ema suhtub väga passiivselt olukorra lahendamisse. Hoiab eemale turvakodust ja lastekaitsetöötajatest. Samuti ei Õnnestunud MTÜ „Lapsele Oma kodu" sotsiaaltöötajatel emaga kontakti saada. Ema on oma laste suhtes hoolimatu ja ükskõikne. Tal puudub igasugune huvi ise oma lapsi kasvatada. Avaldaja on seisukohal, et TD ei suuda tagada oma lastele arengut soodustavat ja turvalist kasvukeskkonda ning temalt vanema õiguste äravõtmine on põhjendatud. Avaldaja palub välja mõista elatusraha TDlt pool Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäärast igakuiselt V Š , A D ja A D ülalpidamiseks kuni nende täisealiseks saamiseni. Puudutatud isikute seisukoht. Puudutatud isik AD avaldas ärakuulamisel et ta tahaks lastekodus edasi elada ning arvab, et tal on parem lastekodus elada. A arvates ei ela lapsed ema juures, kuna ema ei saa lastega hakkama; tal on praegu väike laps. Ema elab koos oma väikse lapsega; seal elab veel keegi mees, ning A ei tea, kes see mees on. Oma õe ja vennaga saab A hästi läbi. Oma sõnade kohaselt käib A sageli ema juures külas. AD rääkis ärakuulamisel kohtule, et talle meeldib lastekodus elada. A jaoks on tähtsad tema õde ja vend. Ta tahaks minna ema juurde, kuna ema juures on palju mänguasju. A ei mäleta, millal ta ema viimati nägi, kuid ema on ta näinud palju kordi. Koos õega on A käinud ema juures. V Š rääkis ärakuulamisel kohtule, et talle meeldib olla lastekodus. Ta tahaks elada ema juures, kuna tema sõber elab ema lähedal. Muid põhjusi ei ole. Ema juures külas olen käinud, . Vladislav tahaks ema juures elada, kuid ta ei tea, kuidas ema saaks laste eest hoolitseda. Ta ei tea, kas emal on selleks võimalusi, et lapsed saaksid tema juures elada. V ei oska öelda, kes on tema jaoks tähtsad inimesed, aga õega saab normaalselt läbi. Kohtuistungite käik ja määruse põhjendused Kohtuistungitel jäi avaldaja esindaja avalduse juurde ning palus võtta puudutatud isikult TD’lt vanema õigused ära, kuivõrd TD on jätnud oma lapsed ilma järelvalveta ja ilma vanemliku hoolitsuseta. Lapsed oli turvakodus üle aasta. Avaldaja otsis pikemat aega ema taga. TD käis kaks korda avaldaja juures, kuid hiljem kadus uuesti ära. TD ei ole oma käitumise ja suhtumisega näidanud, et ta soovib teha koostööd või et soovib oma lapsed tagasi saada. TD samasugust suhtumist täheldati ka koolis, kus lapsed õppisid. Kohtuistungil loobus avaldaja nõudest mõista TDlt välja elatis. Kohtuistungil avaldas TD, et ta tahaks oma lapsed tagasi saada. Oma väidete kohaselt külastab TD lapsi lastekodus. Tema abikaasa oli vägivaldne ja viis lapsed lastekodusse. Lapsi ei saanud ta tagasi küsida ka seepärast, et tema dokumendid olid abikaasa käes, kes neid ei tahtnud neid 2 puudutatud isiku kätte anda. Praegu on dokumendid TD käes. Ka puuduvad puudutatud isikul teadmised, mida teha ja kuidas lapsi enda kasvatusele saada. Kohus, kuulanud ära avaldaja esindaja ja puudutatud isikute seisukohad, lisaks uurinud asjas kogutud kirjalikke tõendeid, leidis, et avaldus on leidnud asja sisulise arutamise käigus tõendamist ja kuulub rahuldamisele. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (
) 550 lg 1 p-le 2 lahendatakse vanema õiguste määramine lapse suhtes hagita menetluses.
lg 1 kohaselt vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi.
lg 1 kohaselt kuulab vanema õigusi lapse suhtes puudutavas menetluses kohus vanemad ära. Vanemate isiklike õiguste osas kuulab kohus vanemad ära isiklikult.
lg 1 kohaselt kuulab kohus vanema õigusi lapse suhtes puudutavas asjas vähemalt seitsmeaastase ning piisava kaalutlus- ja otsustusvõimega lapse isiklikult ära, kui lapse soovid, suhted või tahe omavad asja lahendamisel tähendust või kui see on ilmselt vajalik asjaolude selgitamiseks. Asja materjalidele lisatud sünnitunnistustest (t/l 6-7) nähtub, et TD on AD, AD ja sündinud V Š ema. Kohtutoimikusse esitatud tõenditest nähtub, et A ja V on Tallinna Laste Turvakeskuses alates , hiljem asus turvakodusse elama ka AD. Käesoleval ajal elavad lapsed Lastekodus. Lastesse puutava vaidluse läbivaatamisel lähtub kohus eelkõige lapse huvidest. Vastavalt Perekonnaseaduse (PKS) §-ile 50 lg 1 on vanemal kohustus last kasvatada ja tema eest hoolitseda. Vanemad, olles õigustatud isiklikult kasvatama oma lapsi, on samaaegselt kohustatud teostama seda õigust laste huvides. Selle nõude rikkumise puhul vanemate õigusi ei kaitsta ja kooskõlas seadusega võib vanemailt ära võtta vanema õigused. Perekonnaseaduse § 54 lg 1 p 1 alusel võtab kohus ühe vanema, eestkostja või eestkosteasutuse nõudel ära vanema õigused vanemalt, kes alkohoolsete jookide, narkootiliste või muude uimastava toimega ainete kuritarvitamise tõttu või muul põhjusel, mida kohus ei loe mõjuvaks, ei täida oma kohustusi lapse kasvatamisel ja tema eest hoolitsemisel. Kohus leiab, et vanema õiguste äravõtmine TD’lt on põhjendatud, kuna puudutatud isik TD on jätnud oma vanema kohustused kohtule teadmata põhjustel täitmata. Avaldusest ja sellel lisatud materjalidest nähtub, et TD’l on olnud probleeme oma isikliku elu korraldamisega, tal puudusid dokumendid ja kindel elukoht. Seda kinnitas puudutatud isik TD ka kohtus, lisades, et alates on tal kindel elukoht. TD leidis kohtus, et ta sooviks enda elu muuta ja hakata oma lapsi ise kasvatama. Samas nähtub asjas esitatud tõenditest, et lapsed on juba alates turvakodus ja alates Lastekodus ning ema on neid vaatamas käinud vaid mõned korrad. Kohus peab ebapiisavaks ning laste vastu tegeliku huvi puudumist näitavaks puudutatud isiku seletust, et ta ei tea kuhu pöörduda või mida teha, et lapsi tagasi saada. TD ei ole ka kohtumenetlusest teadasaamisest alates näidanud laste vastu üles suuremat huvi ega neid külastanud. Seega on tõendatud, et lapsed on ilma jäänud vajalikust vanemlikust hoolitsusest. Kohtule esitatud P -TV sotsiaalhoolekande osakonna teatistest nähtuvalt käitub TD vastutustundetult ja hoolimatult oma laste suhtes. TD ei ole vaatamata lubadustele osalenud Perekeskuses läbi viidavatel emadele mõeldud koolitustel. Sotsiaalmajutusüksuses on TDle tehtud korrarikkumiste eest 2 protokolli. Samuti lahkus TD majast koos oma tütre A ega ole kuni tagasi pöördunud. Kohus leiab, et vanema õiguste äravõtmine TD’lt on antud juhul vajalik lapse elu, tervise, arengu ja heaolu kaitseks ning toimub üksnes laste huvides. Lapsed vajab kasvamiseks elutervet sotsiaalset keskkonda. Turvalise kodu peavad lapsele tagama tema vanemad. Laste ema ei suuda antud hetkel ega antud olukorras luua vajalikke minimaalseid sotsiaalseid tingimusi laste normaalseks arenguks ja kasvamiseks ning tal puudub selleks ka tegelik tahe. Kohus leiab, et puudutatud isiku käitumine ei anna alust loota tema eluviiside muutumisele. Eeltoodu alusel asub kohus seisukohale, et esitatud avaldus vanema õiguste äravõtmiseks TDlt on seaduslik, põhjendatud ja tõendatud, vastab laste huvidele ja kuulub rahuldamisele. 3 Kohus selgitab TDle, et vastavalt perekonnaseaduse §-le 55 lg 2 võib eestkosteasutus lubada isikule, kellelt on ära võetud vanema õigused, kokkusaamist lapsega, kui see ei avalda lapsele kahjulikku mõju. Perekonnaseaduse § 56 lg 1 kohaselt isiku nõudel, kellelt vanema õigused on ära võetud, võib kohus vanema õigused lapse suhtes taastada, kui see isik on oma eluviisi parandanud ning soovib ja suudab vanema õigusi nõuetekohaselt täita. Sama paragrahvi lg 3 kohaselt vanema õigusi ei taastata, kui laps on lapsendatud. Kohus leiab, et Tallinna linna taotlus elatise väljamõistmise osas nõudest loobumiseks on võimalik vastu võtta ning antud nõude osas menetlus lõpetada. Krista Kirspuu kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.