← Eesti

2-04-1455/8

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tsiviilasja number 2-04-1455 Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 21. märts 2007. a, Tallinn Kohtukoosseis Ülle Jänes, Gaida Kivinurm, Margo Klaar

§ 91

lg-st 1 tulenevalt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded või vastuväited (sama sätestab ka alates 01.01.2006 kehtiv TsMS § 230 lg 1). Antud juhul on asjas tõendatud, et kauba saatjaks oli kostja.

  1. Veolepingu kohaselt kohustus hageja toimetama kostja kauba – x laki- ja värvitooted – Tallinnast Moskvasse. Kauba kogus on tõendatud CMR saatedokumendiga. Poolte vahel ei olnud vaidlust selles, et veo tellis ja andis kauba vedajale üle kostja (25.04.2005 eelistungi protokoll - tl 71). Et kostja müüs kauba edasi, ei oma tema nõude puhul tähtsust, sest CMR art 17 kohaselt vastutab kauba vastuvõtmisest alates kauba säilimise eest vedaja. Veolepingu poolteks mitteolnud kolmandate isikute vormistatud saatedokumendid ei saa seada kahtluse alla kostja kui saatja ja hageja kui vedaja vahelise veolepingu olemasolu, viimases sisaldunud tingimustele on hageja ise oma nõudes tuginenud. Apellandi väited selle kohta, et ei B ega kauba saaja ei ole tema vastu nõuet esitanud, ei ole eeltoodu tõttu asjakohased. Tsiviilasjas esitatud tõendite kohaselt oli kauba algseks saatjaks ja lõplikule saajale müüjaks kostja. Seetõttu ei pidanud kostja oma nõudeõigust ega tekitatud kahju suurust täiendavalt tõendama (pealegi nähtub asjas esitatud tõendist, et kostja müüs kauba lõplikule saajale koguses, millest oli maha arvatud veol kaotsiläinud osa). Asjaolu, et kauba lõplikuks ostjaks ei olnud B, ei mõjuta hageja ja kostja vahelisi suhteid. Omandiõigus kaubale ei oma käesoleva nõude lahendamisel tähendust (ka ei oleks kostja ja kolmandate isikute vahelistest võlaõiguslikest suhetest võimalik hageja soovitud järeldust teha).
  2. Esimese astme kohus leidis õigesti, et hageja peab kaotsiläinud kauba maksumuse hüvitama, lähtudes seejuures selle tegelikust väärtusest. CMR art 23 lg 1 sätestab, et kui vedaja on vastavalt käesoleva konventsiooni sätetele kohustatud hüvitama kauba kaotsiminekuga tekkinud kahju, siis hüvitamisele kuuluva summa suurus määratakse kauba veoks vastuvõtmise kohas ja ajal kehtiva kauba maksumuse alusel. Kauba maksumuse arvutamist täpsustab art 23 lg 2, mille kohaselt määratakse kauba väärtus vastavalt börsihinnale, selle puudumisel vastavalt kehtivale turuhinnale või mõlema puudumisel sama liiki ja sama kvaliteediga kauba tavalisele väärtusele. Asja materjalist nähtuvalt anti kaup vedajale üle kostja laos Tallinnas Liimi
  3. Kostja lähtus vastava nõude esitamisel kehtivast turuhinnast, esitades vastava tüüphinnakirja. Kolmanda isiku poolt koostatud saatedokumendil märgitud hinda ei ole võimalik kauba väärtusena käsitada.
  4. Kohtuotsuse resolutsioon vajab muutmist. Kuna kostja vastuhagi rahuldati terves ulatuses ja suuremas summas kui hagi, siis tuleb sellest maha arvata hagi osalisel rahuldamisel kostjalt väljamõistetud summa ning vastavalt sellele kohtuotsuse resolutsioon ka sõnastada, jättes sellest välja kohtuotsuse täitmise korda puudutav osa. Nimetatud summade tasaarvestamise tulemusel kuulub hagejalt kostja kasuks väljamõistmisele 99 596, 52 krooni. Vastavalt sellele tuli jaotada ka kohtukulud. Tulenevalt kuni 31.12.

§ 60

lg-st 1 mõistetakse kohtukulud välja sellele poolele, kelle kasuks otsus tehakse võrdeliselt hagi (vastuhagi) rahuldatud osa suurusega. Õigusabi kulude jaotamisel arvestatakse TsMS § 61 lg 1 p-st 1 tulenevat piirmäära. Seega tuli hagejalt kostja kasuks välja mõista vastuhagilt tasutud riigilõivust 5828, 20 krooni (83,26% 7000 kroonist) ning õigusabikulude katteks 5 4979, 80 krooni (5% tasaarvestamise tulemusel kostja kasuks väljamõistetud summast). Seega pidi hageja kostjale hüvitama kohtukulud summas 10 808 krooni. 20. Kuna ringkonnakohus jätab apellatsioonkaebuse vaidluse sisulist külge puudutavas osas rahuldamata ja esimese astme kohtu otsuse lõppjärelduse selles osas muutmata, siis jäävad apellandi kohtukulud kuni 31.12.

§ 60lg-te 1 ja 8 alusel tema enda kanda.

Ü.Jänes G.Kivinurm M.Klaar 6

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.