← Eesti

3-06-1496/8

Obsah (4)§ 8§ 9§ 3§ 2

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 3-06-1496 Otsuse kuupäev 6. november 2006.a Kohtunik Roby Koik Kohtuasi L. O. kaebus Põllumajanduse Registrite ja In

§ 8lg 2 p 2).

Põldude nr 2, 4, 6, 8, 17, 19, 20, 21, 22, 23 puhul vähendati toetust 100%, kuna põllud olid niitmata (

§ 9lg 4).

Põldude nr 1, 2, 3, 4, 5, 6, 13, 14, 15 osas vähendati toetust, sest põlluraamatusse ei olnud kantud andmeid või tegevusi põllu kohta (määrus nr49 § 8 1g 4 p 8). Põllule nr 7 ei makstud toetust, kuna see oli jäetud hooldamata (

§ 3lg 1, 2 ja 5).

Põllu nr 18 kasutamiseks puudus kaebajal õiguslik alus ning seetõttu selle põllu eest toetust ei makstud (

§ 2lg 1; Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse § 12 lg 1).

4.L.O. esitas 28.07.2006 Tartu Halduskohtusse kaebuse Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti vastu ja palus tunnistada õigustühiseks PRIA kontrollaruanne nr 050139-44-0001 ja sellest tulenevalt PRIA peadirektori 17.11.2005 käskkiri nr 1-3.13-5/28 (p 21 A. talu), PRIA peadirektori 01.12.2005 käskkiri nr 1-3.11/139 (p 8 A. talu), PRIA peadirektori 01.12.2005 käskkiri nr 1-3.11/145 (p 3 A. talu); mõista välja PRIA-lt kaebuse esitajale tekitatud füüsiline-, moraalne- ja tervisekahju ning 2005.a eest maksmata ühtne pindalatoetus ja põllumajanduskultuuri kasvatamise täiendav otsetoetus ning ebasoodsamate piirkondade toetus summas kokku 1.000.000 krooni + maksud. 5.Kohtueelse menetluse korras on L. O. PRIA peadirektori 17.11.2005 käskkirja nr 1-3.135/28 peale esitanud 05.12.2005 vaide. PRIA 20.12.2005 vaideotsusega nr 13-25/65 on vaie jäetud rahuldamata. 6.Tartu Halduskohtu 10.08.2006 määrusega jäeti L. O. kaebus käiguta kaebuses esinenud puuduste tõttu (tasumata riigilõiv, taotlus vajas täpsustamist). 21.08.2006 kõrvaldas L. O. kaebuses esinevad puudused: tasus riigilõivu 10 krooni selgitades, et tasub riigilõivu 10 krooni, kuna soovib esitada kaebust ametiisiku õigusvastase tegevuse peale ja soovib PRIA kontrollaruande nr 050139-44-0001 ja sellest tulenevalt PRIA peadirektori 17.11.2005 käskkirja nr 1-3.13-5/28 (p 21 A. talu), PRIA peadirektori 01.12.2005 käskkirja nr 1-3.11/139 (p 8 A. talu), PRIA peadirektori 01.12.2005 käskkirja nr 1-3.11/145 õigusvastaseks tunnistamist. 2 7.L. O. selgitas 21.08.2006.a kohtule saadetud materjalides, et tal puudub võimalus tasuda riigilõivu kahju hüvitamise kaebuse esitamisel, sest tal keelati maa müük tema poolt valitud ostjale ja ta peab leidma uue isiku, kes soovib tema poolt müüdavat maad osta. 8.Tartu Halduskohtu 29.08.2006.a määrusega eraldati iseseisvasse menetlusse L. O. kaebus PRIA kontrollaruande nr 050139-44-0001, PRIA peadirektori 17.11.2005.a käskkirja nr 13.13-5/28 punkti 21, 01.12.2005.a käskkirja nr 1-3.11/139 punkti 8 ja 01.12.2005.a käskkirja nr 1-3.11/145 punkti 3 õigusvastaseks tunnistamiseks (haldusasi nr. 3-06-1496). Samuti määrati menetleda iseseisvas menetluses L. O. kaebust PRIA-lt kahju 1 000 000 krooni kahju hüvitamise nõudes. Kaebus tagastati Tartu Halduskohtu 29.08.2006.a määrusega L. O. HKMS § 11 lõike 3 alusel kaebuses esinevate puuduste kõrvaldamata jätmise tõttu (haldusasi 3-061710). KAEBUSE PÕHJENDUSED JA TAOTLUS 9.Kaebuse esitaja on seisukohal, et vaidlustatud kontrollaruannet nr 050139-44-0001 täiendas PRIA ühepoolselt ilma kaebaja teadmata. L. O. oli kontrollaruandele alla kirjutanud 02.08.2005.a ja hilisemaid täiendusi tema teinud ei ole. Kontrollaruande koostamise ajal ei selgitatud välja faktilisi asjaolusid. Maa piirid tuvastas kontroll ebaõigesti. Kaebaja on seisukohal, et põld nr 18 kuulub kaebajale ja tal oleks õigus saada ka sellele põllule toetust. Maa oli antud kasutada tasuta ja omavoliliselt oli sinna kasutajal külvatud seeme. Kaebaja seisukohal, et PRIA põhjendus vähendada toetust seoses taotletud ja tegelikult haritava pinna vahega, ei ole põhjendatud. Kaebajal kui talunikul ei ole mõõteriistu, millega ülitäpselt pindalasid mõõta, seega lähtus kaebaja taotluse esitamisel oma mõõtmise andmetest. Kaebajal puudus tahe riiki petta. Ka ei vasta tõele PRIA peadirektori 17.11.2005.a käskkirjas nr 1-3.13-5/28 märgitu, nagu oleks kaebajal täitmata niitmise nõue 71,2 ha. Tegelikult oli niitmata kaks põldu pindalaga kokku 7,3 ha. Niitmata jätmise põhjustas vihmane ilm. PRIA ei tunnista vihmaperioodi vääramatuks jõuks. Kaebuse esitaja palub kohtul tunnistada õigusvastaseks PRIA kontrollaruanne nr 050139-440001 ja sellest tulenevalt PRIA peadirektori 17.11.2005.a käskkiri nr 1-3.13-5/28 (p 21 A. talu), PRIA peadirektori 01.12.2005.a käskkiri nr 1-3.11/139 (p 8 A. talu), PRIA peadirektori 01.12.2005.a käskkiri nr 1-3.11/

  1. VASTUSTAJA VASTUVÄITED 10.Vastustaja on seisukohal, et kaebus on alusetu. PRIA koostatud kontrollaruanne nr 050139-44-0001 ja sellest tulenevad PRIA peadirektori käskkirjad on seaduslikud. Vastustaja selgitab, et toetuse taotleja L. O. põldudel kontrollaruande koostamiseks tuvastas inspektor visuaalselt nõuetele vastava pinna ning mõõtis seejärel kogu toetusõigusliku pinna nendel põldudel GPS-iga. Toetusõigusliku pinna hulka ei ole võimalik arvata kogu taotleja taotletud pinda, mis on osaliselt või täielikult hooldamata ning millel ei ole teostatud nõutuid põllumajanduslikke tegevusi. See, et taotleja on oma taotluses märkinud toetuse taotlemist kogu oma kasutuses olevale pinnale, ei tähenda, et kogu pind on ühtse pindalatoetuse, 3 ebasoodsamate piirkondade toetuse ja põllumajanduskultuuri täiendava otsetoetuse saamiseks toetusõiguslik. Euroopa Liidu Komisjoni määruse nr 796/2004 art 30 lg 2 sätestab, et põllumajandusliku maatüki kogupindala mõõtmisel võetakse arvesse tegelikult kasutatav ala. Niitmata ja umbrohtunud rohumaa ei kuulu tegelikult kasutatava maa hulka ning seetõttu taolisi pindasid inspektori poolt toetusõigusliku pinna hulka ei mõõdeta. Vastavalt Euroopa Liidu Komisjoni määruse nr 796/2004 art 28 lg 2 antakse põllumajandustootjale võimalus kontrollaruandele alla kirjutada, et tõendada oma kohalviibimist kontrolli ajal ja lisada tähelepanekuid. Eeskirjade eiramise leidmisel saab põllumajandustootja kontrollaruande koopia. Sellest sättest nähtub, et taotlejapoolne allkiri tähendab vaid seda, et taotleja on kontrolli teostamise juures viibinud. Seetõttu ei ole vajalik iga inspektori paranduse juurde võtta taotleja allkirja, kuna taotleja annab allkirja vaid oma kohaloleku kinnitamiseks. Taotleja allkiri kontrollaktil ei tähenda seda, et taotleja on kontrollakti sisu õigsust kinnitanud ja sellega nõustunud. Kontrollakti täidab kontrolli läbiviinud inspektor ning inspektor võib igal ajal kontrollaktile parandusi teha, kui see osutub vajalikuks. Puudub nõue, mille kohaselt ei tohiks kontrollakti peale kohapealse kontrolli teostamist parandusi teha, kui administratiivse kontrolli tulemusena selgub viga või kui ilmneb, et inspektor on eksinud. Kahe põllu pindalasid muudeti pärast kohapealse kontrolli teostamist, sest aruandes fikseeritud pindaladest võeti maha hiljem välja mõõdetud kivihunnikute, mis nendel põldudel asusid, pinnad ning ühe põllu puuduse kood (põlluraamatus puuduvad kanded) asendati teisega (puudub maa kasutusõigus) hiljem selgunud asjaolude tõttu. Kontrollaruanne on valmis, kui see on esitatud taotlejale. Taotlejatele saadetakse posti teel kontrollakti lõplik versioon siis, kui kontrolli tulemusena on avastatud eeskirjade eiramisi. Antud juhul saadetigi aruanne taotlejale posti teel, mitte ei antud kätte kohapeal. Seda asjaolu kinnitab taotleja ka ise, märkides, et "millest mulle saadeti koopia alles oktoobri
  2. a lõpul /.../." Kontrollakti tulemusi on taotlejal võimalik vaidlustada sõltumata sellest, kas ta on kontrollaktile alla kirjutanud või mitte, kuna taotleja allkiri kontrollaktil ei tähenda taotleja poolt kontrollakti õigsuse ega lõplikkuse kinnitamist. Samad võimalused ja õigused akti vaidlustamiseks on ka siis, kui aruannet on hiljem parandatud või kui taotleja saab aruande kontrollimisest teatud aeg hiljem. Kui kontrollaruannete ülevaatamise käigus selgub inspektori eksimus, viib inspektor sisse parandused juba täidetud kontrollaruandesse või täidab inspektor uue kontrollaruande. Seega kui kontrollaruanne on edastatud taotlejale on see lõplik ning peale seda ei tohi aruannet parandada ega täiendada. Kaebaja poolt 05.12.2005.a vaides ja mitmetes kirjades erinevatele institutsioonidele toodud põhjendust (sademeterohke suvi) oma ettevõtte põllumajandusmaade harimata jätmise kohta ei ole võimalik vaadelda vääramatu jõuna. Euroopa Liidu Komisjoni määruse nr 817/2004 artikkel 39 sätestab, milliseid juhte võivad liikmesriigid eriti vääramatu jõuna käsitleda. Artikli 39 lg 1 p d võimaldab vääramatuks jõuks lugeda rasket loodusõnnetust, mis kahjustab tõsiselt põllumajandusettevõtte põllumajandusmaad. Vihmaperioodi ei ole võimalik nimetatud sätte alusel vaadelda raske loodusõnnetusena. Põllumajanduses tegutsev ettevõtja peab arvestama muutlike ilmastikuoludega, mis ei ole põllumajanduslike tegevuste läbiviimiseks alati sobiv. Kaebajale olid teada nõuete täitmiseks ettenähtud tähtajad ning seega oleks kaebaja pidanud oma põllumajanduslikku tegevust vastavalt planeerima. Vastavalt põllumajandusministri 06.04.
  3. a määruse nr 39 "Ühtse pindalatoetuse ja põllumajanduskultuuri kasvatamise täiendava otsetoetuse saamise täpsemad nõuded ning toetuse taotlemise ja taotluse menetlemise täpsem kord" § 2 lg 3 peab rohumaa (kaebaja põllud nr 2, 4, 6,8,17,19,20,21,22,23) olema vähemalt üks kord enne 31 .juulit niidetud, või 4 peab seal olema loomi karjatatud. Inspektor kontrollib, kas maale, mis taotluses esitati rohumaana (nii loodusliku- kui pikaajalise rohumaana) on vähemalt üks kord hiljemalt 31.juuliks niidetud või loomi karjatatud. Vastavad toimingud peavad olema visuaalselt tuvastatavad. Kaebaja ei ole põldude nr 2, 4, 6, 8, 17, 19, 20, 21, 22, 23 osas täitnud määrusest tulenevaid niitmise või karjatamise nõudeid. Seega täies ulatuses toetust ei määratud. Niitmise ja karjatamise nõuet ei pea täitma rohumaa rajamise aastal ja heinaseemne kasvatamiseks kasutatavatel rohumaadel. Kui põllul olev heintaimede kultuur koristatakse heinaseemneks, peab olema maakasutustüübiks märgitud (P) põllukultuurid. Kaebaja on kontrolli käigus väitnud, et põlde nr 2, 6 ja 21 kasutab ta heinaseemneks, mistõttu on tal need põllud niitmata. Kui taotleja kasutab põldu heinaseemne kasvatamiseks, siis tuleb taotlusele märkida eespool nimetatud maakasutustüüp ehk P (põllukultuurid) mitte LR (looduslik rohumaa) ja PR (pikaajaline rohumaa). Taotleja otsustab ise milliseid toetusi ja mis tegevusi oma maadel teostada. Seega otsustab taotleja ise millises kasutuses tal mingi põllumajandusmaa on ning vajalike andmete märkimine pindalatoetuste taotlusele on taotleja ülesanne. Toetuste taotluses sai teha muudatusi muutmisavalduse alusel kuni 15.juunini. Vastavalt Euroopa Liidu Komisjoni määruse 796/2004 art 15 lg 3 ei ole PRIA-1 võimalik põldude nr 2, 6 ja 21 osas arvestada, et tegemist on heinaseemneks kasvatatavate põldudega, kuna nimetatud asjaolu selgus alles kohapealse kontrolli käigus, andmed taotlusel on aga erinevad. Kohapealne kontroll tuvastas, et kaebaja on põldude nr 1, 5, 14, 15 ja 16 osas määrusest tulenevaid nõudeid rikkunud, mistõttu ei ole nimetatud põllud täies ulatuses toetusõiguslikud ning toetust vähendataks iga konkreetse põllu eest 3%. Kaebaja on taotlusel märkinud põllu nr 7 maakasutustüübiks põllukultuur ning kultuuriks mustkesa. Kui taotleja taotleb toetust kasutuses olevale või kasutusest ajutiselt väljas olevale põllumajandusmaale, peab see maa olema heas põllumajanduslikus korras. Visuaalselt peab olema tuvastatav, et maa ei ole jäetud harimata. Maa on toetusõiguslik, kui sinna on külvatud kultuur, maad hoitakse mustkesas, põllumajandusmaale või kasutusest ajutiselt väljasolevale maale on tehtud mehhaaniline umbrohutõrje või on tegemist rohumaaga, kus on täies ulatuses võimalik täita kehtestatud nõudeid - niita või karjatada. Kohapealselt kontrolli teostanud inspektor tuvastas, et mittetoetusõiguslikuks loetud pinnal kasvasid kaebaja põllul kõrged, õitsvad umbrohud. Kui on taotletud toetust põllumajanduslikus kasutuses olevale maale või kasutusest ajutiselt väljasolevale põllumajandusmaale, aga kohapeal tuvastatakse, et vastav põld on harimata, siis on taotletud põld nõuetele mittevastav. Juhul, kui mittetoetusõiguslik maa moodustab mingi osa kogu põllu pindalast, siis mõõdetakse ainult toetusõigusliku maa alune pind. Põllul nr 7 mõõtis kohapealne kontroll toetusõigusliku pinna suuruseks 1,04 ha. Antud põllu eest vähendati toetust lisaks 5 %. Vaidlusalune põld nr 18 (9,50 ha) võib olla küll kaebaja omandis, kuid kui see maa on antud kasutada teisele isikule, siis ei ole kaebajal endal õigus selle maa arvelt toetust saada. Ühele ja samale põllule võib toetust taotleda ja saada vaid üks isik ja see on isik, kellel on konkreetse põllu kasutusõigus. Kaebaja teadmine, et toetust võib taotleda maa omanik on õige ja just seetõttu, et kaebaja on ise omal vabal tahtel andnud maa kasutusõiguse OÜ-le R. R. PRIA lähtub toetuste määramisel objektiivsetest kriteeriumidest. Antud juhul on inspektor kontroll- 5 lehele kirjutanud maa kasutamise kohta selgituse ja seda taotleja ütluste järgi, mis tõendab, et maa kasutamise õigusliku aluse kohta on taotleja ise ütlusi andnud. Kaebaja ütlusi kinnitab omakorda ka asjaolu, et OÜ R. R. poolt taotlusele märgitu vastab tegelikule olukorrale antud maal, kuna reaalselt kasvab seal raps mitte heintaimed. Kaebaja poolt märgitu pindalatoetuse taotlusel põllumassiivil nr 66059335646 asuva põllu nr 18 osas ei vasta tegelikele asjaoludele. Seega kui kaebaja ei ole maa reaalne kasutaja, ei ole ta ka teinud selle maa heades põllumajandus- ja keskkonnatingimustes hoidmiseks kulutusi ega jõupingutusi, mistõttu oleks ju ebaõige määrata ja maksta toetus põllu nr 18 eest kaebajale. Taotleja taotlus ühtset pindalatoetust 144,30 ha-le, millest kontrolli poolt kindlakstehtud pind oli 129,84 ha. Taotletud ja kindlakstehtud pinna erinevus oli seega 144,30-129,84=14,46 ha, mis moodustab (14,46/129,84)* 100% = 11,14 % kindlakstehtud pinnast. Ühtse pindalatoetuse ühikumäär hektari kohta on 526 krooni 65 senti. Rikkumised tuvastati põldudel 1, 2, 4, 5, 6, 7, 8, 14, 15, 16, 17, 19, 20, 21, 22, 23 - kokku 113,20 ha-
  4. Vastavalt PRIA peadirektori 15.06.
  5. a käskkirjale nr 1-3.1/231 vähendatakse toetuse summat 100 % üle 50 % pinnast mistahes hooletusest tulenevate rikkumiste korral (antud juhul esineb rikkumisi (113,20/144,30)*100%=78,45% taotletud pinnast). Kaebaja taotles põllumajanduskultuuri kasvatamise täiendav otsetoetust põllule nr 9 (1,40 ha, tritikale), põllule nr 10 (5,30 ha, kaer) ja põllule nr 11 (3,90 ha, oder). Kaebaja põllumajanduskultuuri täiendava otsetoetuse taotlus jäeti rahuldamata Euroopa Liidu Komisjoni määruse nr 796/2004 art 51 lg 1 alusel. Taotletud pind oli kokku 10,60 ha, kontrolli poolt kindlakstehtud pind 8,26 ha. Taotletud ja kindlakstehtud pinna erinevus oli seega 10,60-8,26= 2,34 ha. Taotletud pinna ja kindlakstehtud pinna erinevus moodustas (2,34/8,26)* 100%=28,33% kindlakstehtud pinnast. Taotleja on taotlenud lisaks ühtsele pindalatoetusele ka ebasoodsamate piirkondade toetust, mille puhul tuleb kontrollida vormikohase põlluraamatu olemasolu. Inspektor on kontrollaruande lisa nr 1 neljandale lehele märkinud, et kaebajal ei ole põlluraamatusse kantud andmeid või tegevusi põldude nr 1, 2, 3, 4, 5, 6, 13, 14, 15 kohta. Põlluraamatut peab pidama põllumassiivide ja põldude lõikes, milledel antud aastal töid tehti. Inspektori märkest nähtub, et kaebajal oli põlluraamat olemas, kuid vormistatud ebakorrektselt ehk puudustega. Vastavalt

§ 8

lg 4 p 8 kohaselt vähendatakse ebasoodsamate piirkondade toetust 5%, kui põlluraamatusse ei ole kantud andmeid või tegevusi põllu kohta. Kaebaja ei ole ette nähtud tähtpäevaks (31.juuliks) täitnud põldudel nr 2, 4, 6, 8, 17, 19, 20, 21, 22, 23 niitmise või karjatamise nõuet, mistõttu jäetakse

§ 9

lg 4 alusel rikkumise kindlaks tegemise aastal nimetatud põldude osas taotlus rahuldamata (toetust nende põldude eest vähendatakse 100%). Kuna taotleja on rikkunud põldude nr 1, 5, 14, 15 ja 16 osas niidetud heina ära vedamise, kokku kogumise või hekseldamise nõuet ehk 31.juuliks pole nõutud tegevust täidetud, vähendatakse nimetatud põldudel

§ 8lg 2 p 2 alusel ebasoodsamate piirkondade toetust 20%.

6 Kaebaja on jätnud põllu nr 7 hooldamata, mistõttu jäeti

§ 9lg 4' alusel selle põllu osas taotlus rahuldamata.

Ebasoodsamate piirkondade toetuse ühikumäär

  1. aastal ha kohta oli 391 krooni. Põldude nr 2, 4 ja 6 eest sanktsiooni 5 % ei rakendatud, kuna nende põldude eest oli ette nähtud ka sanktsioon 100 %. Vastustaja palub jätta rahuldamata L. O. kaebus PRIA peadirektori 17.11.
  2. a käskkirja nr 1-3.13-5/28, 01.12.
  3. a käskkirja nr 1-3.11/139, 01.12.2005.a käskkirja nr 1-3.11/145 ja kontrollaruande nr 050139-44-0001 õigustühiseks tunnistamiseks ja jätta kohtukulud kaebuse esitaja kanda. KOHTU PÕHJENDUSED JA OTSUS 11.Tegemist on lubatava ja tähtaegselt esitatud kaebusega, kuid kaebuse esitajal puudub põhjendatud huvi vaidlustatud toimingu ja haldusaktide õigusvastasuse kindlakstegemiseks, mille tõttu puudub halduskohtul alus kaebuse rahuldamiseks. Kaebuse lubatavus tuleneb Halduskohtumenetluse seadustiku (edaspidi HKMS) § 6 lõike 3 punktist 1, mille kohaselt võib kaebusega halduskohtus taotleda toimingu ja haldusakti õigusvastasuse kindlakstegemist. HKMS § 9 lõike 5 kohaselt võib kaebuse haldusakti või toimingu õigusvastaseks tunnistamiseks esitada kolme aasta jooksul haldusakti andmisest või toimingu sooritamisest arvates. Kuna kaebuse esitaja vaidlustab 28.07.2006.a halduskohtule esitatud kaebuses 2005.aastal antud haldusakte ja teostatud toimingut, siis on kaebus esitatud seaduses nõutud kolme aastase tähtaja jooksul. HKMS § 7 lõige 1 sätestab, et kaebusega võib halduskohtusse pöörduda isik, kes leiab, et haldusakti või toiminguga on rikutud tema õigusi või piiratud tema vabadusi. Kaebuse avalikõigusliku suhte olemasolu või selle puudumise või haldusakti või toimingu õigusvastasuse kindlakstegemiseks võib esitada isik, kellel on selleks põhjendatud huvi. HKMS § 26 lõike 1 punkti 3 kohaselt on kaebuse või protesti sisulisel lahendamisel halduskohtul õigus tunnistada haldusakt või toiming õigusvastaseks, kui kaebuse või protesti esitajal on sellise konstateeringu suhtes kaebuses või protestis väljendatud põhjendatud huvi. Kuna vastustaja toiming ja haldusaktid ei riku kaebuse esitaja subjektiivseid õigusi ega piira tema vabadusi ning kuna tegemist on õiguspäraste haldusaktide ja toiminguga, siis tuleb kaebus HKMS § 26 lõike 1 punktis 6 sätestatud volituse alusel jätta rahuldamata. 12.Vastuväidete põhistamiseks on PRIA tõenditena kohtule esitanud L. O. poolt 26.05.2005.a esitatud pindalatoetuse taotluse ja põldude loetelu. (tl 64-66). Kaebuse esitaja on kaebuse põhistamiseks esitanud PRIA poolt 05.08.2005.a koostatud kontrollaruande (tl 12-17). Esimese astme halduskohus on seisukohal, et kaebuse esitaja poolt kohtuistungil avaldatu ja kontrollaruande alusel ei saa tuvastada, et vastustaja oleks kontrolli viinud läbi õigusvastaselt. Kontrollaruande kohaselt on kohapealne kontroll läbi viidud 02.08.2005.a kella 09.00-st kuni 16.40-ni (tl 12). 02.08.2005.a on kontrollaruanne tutvustatud ka kaebuse esitajale kui taotlejale, kes viibis kontrolli juures. Üks kohapealse kontrolli läbi viinud ametnikest V. A. on 7 kontrollaruande allkirjastanud 05.08.2005.a. Kohus on seisukohal, et vastustaja oli kuni 05.08.2005.a õigustatud ka kontrollaruande parandamiseks sellises ebaolulises mahus, nagu see on käesoleval juhul toimunud. Kaebuse esitaja poolt PRIA-le 26.05.2005.a esitatud pindalatoetuste taotluste kontrollimise toiming hõlmas nii kohapealset kontrolli kui vastava kontrollaruande vormistamist, mille tõttu ei ole tõendamist leidnud kaebuse esitaja subjektiivsete õiguste riive kontrollimise toimingu käigus ja toimingu fikseerimisel kontrollaruandes. Vastustaja on vaidlustatud toimingu teostanud kooskõlas EL-i Komisjoni määruse nr 796/2004 artikli 30 lõikega 2, mille kohaselt võetakse põllumajandusliku maatüki kogupindala mõõtmisel arvesse tegelikult kasutatav ala. Vastustaja on õigesti tuvastanud, et niitmata ja umbrohtunud rohumaa ei kuulu tegelikult kasutatava maa hulka ning seetõttu taolisi pindasid kohapealse kontrolli käigus toetusõigusliku pinna hulka ei mõõdeta. Vastustaja on samuti järginud EL-i Komisjoni määruse nr 796/2004 artikli 28 lõikes 2 sätestatut, mille kohaselt on kaebuse esitajal subjektiivne õigus allkirjastada kontrollaruanne ja esitada omapoolsed märkused. Kaebuse esitaja on selle õiguse realiseerinud (tl 17), kuna ta on põhjendanud heina koristamata jätmist 2,5 nädalase vihmaga. Kuna vastustaja poolt kontrolli teostamise toimingust ei tulene kaebuse esitajale kohustusi ega subjektiivseid õigusi, siis ei riku ka kontrolli teostamise toiming kaebuse esitaja õigusi, kuna kaebuse esitaja õigused toetustele tulenevad haldusaktidest, millega võetakse sisukoht toetuste eraldamise osas. Kui haldusaktiga jäetakse aga taotlus rahuldamata, siis on kaebuse esitaja suhtes tegemist koormava haldusaktiga, mida tal on võimalik vaidlustada ja mida käesoleval juhul on ka tehtud. Seetõttu ei riku vaidlustatud toiming kaebuse esitaja subjektiivseid õigusi ega piira tema vabadusi. Vääramatu jõu käsitluse osas märgib kohus vastuseks kaebuse esitajale, et 2,5 nädalane vihmaperiood, mille on kaebuse esitaja välja toonud kontrollaruandele tehtud märkuses (tl 17) ega sademeterohke suvi tervikuna ei ole Eesti kliimavöötmes ja kehtiva õiguse kohaselt käsitletav vääramatu jõuna. EL-i Komisjoni määruse nr 817/2004 artikkel 39 sätestab juhud, milliseid võivad liikmesriigid vääramatu jõuna käsitleda. Artikli 39 lõike 1 punkt d võimaldab vääramatuks jõuks lugeda rasket loodusõnnetust, mis kahjustab tõsiselt põllumajandusettevõtte põllumajandusmaad. Sademeterohke suvi ei ole käsitletav vääramatu jõuna raske loodusõnnetuse tähenduses, mis on tõsiselt kahjustanud põllumajandusettevõtte põlumajandusmaad, mille tõttu on vastustaja vastavad motiivid nii toimingu kui õigusaktide põhjendamisel asjakohased ja õiguspärased. 13.Kaebuse esitaja poolt on kohtule esitatud vaidlusalused haldusaktid - Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti peadirektori 17.11.2005.a käskkirja nr 1-3.13-5/28 punkt 21, 01.12.2005 käskkirja nr 1-3.11/139 punkt 8 ja 01.12.2005 käskkirja nr 1-3.11/145 punkt 3 (tl 18, 19, 20), milliste õigusvastasuse kindlakstegemist kaebuse esitaja taotleb. Haldusmenetluse seaduse (edaspidi HMS) § 54 sätestab, et haldusakt on õiguspärane, kui ta on antud pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning vastab vorminõuetele. HMS § 56 lõige 1 sätestab, et kirjalik haldusakt ja soodustava haldusakti andmisest keeldumine peab olema kirjalikult põhjendatud. Haldusakti põhjendus esitatakse haldusaktis või menetlusosalisele kättesaadavas dokumendis, millele on haldusaktis viidatud. Kohus on seisukohal, et vaidlustatud haldusaktid on õiguspärased ja 05.08.2006.a kontrollaruande teatavakstegemisega kaebuse esitajale on täidetud ka HMS § 56 lõike 1 teises lauses sätestatud nõue. Kontrollakt koostoimes vaidlusaluste käskkirjadega tagab haldusaktide motiveerimise ja seeläbi kontrollitavuse nõude järgimise vastustaja poolt. 8 Nimetatud haldusaktide andmisel on vastustaja muuhulgas tuginenud põllumajandusministri 06.04.2005.a määruse nr 39 "Ühtse pindalatoetuse ja põllumajanduskultuuri kasvatamise täiendava otsetoetuse saamise täpsemad nõuded ning toetuse taotlemise ja taotluse menetlemise täpsem kord" § 2 lõikele 3, mille kohaselt peab rohumaa olema vähemalt üks kord enne
  4. juulit niidetud, või peab seal olema loomi karjatatud. Nimetatud toimingud peavad olema visuaalselt ka tuvastatavad. Kuna kontrolli käigus ei tuvastatud visuaalselt niitmise või karjatamise nõuete täitmist, siis on vastustaja jätnud õigustatult vaidlustatud haldusaktidega rahuldamata ühtse pindalatoetuse taotluse põldude nr 2, 4, 6, 8, 17, 19, 20, 21, 22, 23 osas. Sama paragrahvi lõike 3 teise lause (10.07.2005.a – 14.04.2006.a kehtinud redaktsioonis) kohaselt peab niide olema koristatud või hekseldatud, mis peab samuti olema visuaalselt kontrollitav. Kuna kontrolli käigus oli visuaalselt tuvastatud niite osaline koristamata või hekseldamata jätmine on vastustaja õigustatud ja kohustatud vähendama põldude nr 1, 5, 14, 15 ja 16 osas toetust, mida on konkreetsel juhul vähendatud iga konkreetse põllu eest 3%. Vastustaja poolt läbi viidud kontrolliga on tuvastatud, et määruse 39 § 2 lõike 1 vastaselt ei olnud taotlusel märgitud põld nr 7 hooldatult mustkesas ja seega heas põllumajanduslikus korras, kuna nimetatud sätte kohaselt võib ühtset pindalatoetust taotleda heas põllumajanduslikus korras põllumajandusmaa, püsirohumaa ja põllumajanduslikust kasutusest ajutiselt väljas oleva maa kohta. Kohapealne kontroll tuvastas, et põllul kasvasid kõrged, õitsvad umbrohud. Põllul nr 7 tuvastati kontrolli käigus toetusõigusliku pinna suuruseks 1,04 ha ja vähendati toetust lisaks 5 %. Neil faktilistel ja õiguslikel asjaoludel oli vastustaja õigustatud vaidlusaluse käskkirjaga selle põllu osas ühtse pindalatoetuse vähendamiseks. Kaebuse esitaja ei vaidle sisuliselt, et põldu nr 18 kasutas OÜ R.R rapsi kasvatamiseks. Asjaolu, kas tegemist oli tasulise või tasuta kasutamisega ei oma käesolevas vaidluses õiguslikku tähendust. OÜ R. R. on esitanud PRIA-le taotluse pindalatoetuse saamiseks (tl 6768). Kuna kaebuse esitaja ei ole selle põllumaa nr 18 reaalne kasutaja, siis ta ei ole teinud selle maa heades põllumajandus- ja keskkonnatingimustes hoidmiseks kulutusi. Neil asjaoludel oli vastustaja õigustatud vaidlustatud haldusaktiga selle põllu eest toetuse mittemaksmiseks Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse § 12 lõike 1, määruse nr 39 § 2 lõike 1 ja põllumajandusministri 20.04.2004.a määruse 49 § 2 lõike 1 alusel, kuna kaebuse esitaja puhul ei olnud selles osas tegemist põllumajandusmaa kasutajaga. Nimelt sätestab Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse § 12 lõige 1, et ühtset pindalatoetust on õigus taotleda põllumajandusega tegeleval füüsilisel ja juriidilisel isikul, seltsingul ning muul isikute juriidilise isiku staatuseta ühendusel (edaspidi isik), kes vastab EL Nõukogu määruses 1782/2003/EÜ, millega kehtestatakse ühise põllumajanduspoliitika raames kohaldatavate otsetoetuskavade ühiseeskirjad ja teatavad toetuskavad põllumajandustootjate jaoks (ELT L 270, 21.10.2003, lk 1–69), sätestatud nõuetele ja kasutab vähemalt 1,00 ha põllumajandusmaad. Sisuliselt sama tuleneb määruse 49 § 2 lõikest 1, mille kohaselt toetust võib taotleda põllumajandusega tegelev füüsiline isik, juriidiline isik, seltsing ning muu isikute juriidilise isiku staatuseta ühendus, kes vastab arengukava
  5. peatüki punktis 9.1 toodud nõuetele ning kes taotleb toetust arengukava
  6. peatüki punktis 6.4.2 loetletud ebasoodsamates piirkondades asuva (edaspidi ebasoodsam piirkond) vähemalt 1,00 hektari suuruse põllumajandusmaa, püsirohumaa või põllumajanduslikust kasutusest ajutiselt väljas oleva maa kohta. 9 Määruse nr 39 § 2 lõige 1 sätestab, et ühtset pindalatoetust võib taotleda heas põllumajanduslikus korras põllumajandusmaa, püsirohumaa ja põllumajanduslikust kasutusest ajutiselt väljas oleva maa kohta. Vaidlustatud haldusaktide faktilised asjaolud vastavad seega selles osas õiguslikele asjaoludele. Vastustaja on tuvastanud, et kaebuse esitaja taotles ühtset pindalatoetust 144,30 ha-le, millest kontrolli poolt tegelikult kindlakstehtud pind oli 129,84 ha. Taotletud ja kindlakstehtud pinna erinevus oli seega 14,46 ha, mis moodustab 11,14 % kindlakstehtud pinnast. Neil asjaoludel oli vastustaja vaidlusaluses haldusaktis õigustatud kohaldama EL-i komisjoni määruse 1973/2004 artikli 138 lõikes 1 sätestatud sanktsiooni. Kuna rikkumised tuvastati põldudel 1, 2, 4, 5, 6, 7, 8, 14, 15, 16, 17, 19, 20, 21, 22, 23 - kokku 113,20 ha-l, siis oli vastustaja õigustatud kohaldama PRIA peadirektori 15.06.
  7. a käskkirja nr 1-3.1/231 (tl 69-70) ja vähendama toetuse summat 100 % üle 50 % pinnast mistahes hooletusest tulenevate rikkumiste korral. Kaebuse esitaja on taotlenud ka põllumajanduskultuuri kasvatamise täiendavat otsetoetust põldudele nr 9, 10 ja
  8. Taotletud pind oli kokku 10,60 ha, kontrolli poolt kindlakstehtud pind aga 8,26 ha. Kuna aga taotletud ja kontrolli käigus kindlakstehtud pinna erinevus on suurem, kui 20 %, siis oli vastustaja õigustatud põllumajanduskultuuri täiendava otsetoetuse taotluse rahuldamata jätmiseks EL-i Komisjoni määruse nr 796/2004 artikli 51 lõike 1 alusel, mis sätestab taotluse rahuldamata jätmise alusena pindade erinevuse 20 %-st suuremas mahus. Vastustaja on põhjendatult osundanud ebasoodsamate piirkondade toetuse puhul vormikohase põlluraamatu olemasolu vajalikkusele. Vastustaja on kontrolli käigus tuvastanud, et kaebuse esitajal ei olnud põlluraamatusse kantud andmeid või tegevusi põldude nr 1, 2, 3, 4, 5, 6, 13, 14, 15 kohta. Seetõttu oli vastustaja vaidlusaluses haldusaktis õigustatud

§ 8

lõike 2 punkti 8 kohaldamiseks, mis sätestab, et kui PRIA on kohapealse kontrolli käigus teinud kindlaks, et taotleja ei täida üldisi keskkonnanõudeid, vähendatakse rikkumise kindlakstegemise aastal määratavat toetust 5% põllu eest, mille kohta ei ole «Veeseaduse» § 261 lõigete 2 ja 7 alusel kehtestatud korras ettenähtud andmeid põlluraamatusse kantud. Seetõttu on õiguspärane vastustaja otsus vähendada ebasoodsamate piirkondade toetust 5%, kuna põlluraamatusse ei ole kantud andmeid või tegevusi nende põldude kohta. Kuna kaebuse esitaja ei olnud 31.juuliks täitnud põldudel nr 2, 4, 6, 8, 17, 19, 20, 21, 22, 23 niitmise või karjatamise nõuet, siis oli vastustaja vaidlusaluse haldusakti andmisel selles osas õigustatud kohaldama

§ 9

lõiget 4, mis sätestab, et kui kohapealse kontrolli käigus tehakse kindlaks, et taotleja ei ole vastavalt 31. juuliks või § 3 lõikes 41 sätestatud tähtpäevaks niitnud rohumaad või ei ole karjatanud seal loomi või ei ole vastavalt § 3 lõikes 5 sätestatud tähtpäevaks teinud põllumajanduslikust kasutusest ajutiselt väljas oleval maal mehhaanilist umbrohutõrjet, jäetakse rikkumise kindlaks tegemise aastal selle põllu osas taotlus rahuldamata. Osundatud õiguslikul alusel oli vastustaja pädevuses jätta vaidlustatud haldusaktiga rikkumise kindlaks tegemise aastal nimetatud põldude osas taotlus 100 % osas rahuldamata. Kuna kaebuse esitaja rikkus põldude nr 1, 5, 14, 15 ja 16 osas niidetud heina ära vedamise, kokku kogumise või hekseldamise nõuet, oli vastustaja õigustatud vaidlustatud haldusaktiga kohaldama nende põldude osas

§ 8

lõike 2 punkti 2, mis sätestab, et kui PRIA on kohapealse kontrolli käigus teinud kindlaks, et taotleja ei täida üldisi keskkonnanõudeid, vähendatakse rikkumise kindlakstegemise aastal määratavat toetust 20% selle rohumaa eest, kus hiljemalt

  1. juuliks või § 3 lõikes 41 sätestatud juhul
  2. augustiks ei ole niide ära veetud või hekseldatud. Osundatud õiguslik aluse tõttu on õiguspärane 10 ebasoodsamate piirkondade toetuse vähendamine 20% võrra nimetatud põldude osas. Kuna põld nr 7 on hooldamata, oli vastustaja

§ 9

lõike 41 alusel, mis sätestab, et kui kohapealse kontrolli käigus tehakse kindlaks, et taotleja ei ole kasutuses olevale põllumajandusmaale 15. juuniks külvanud, maha pannud või istutanud põllumajanduskultuuri või ei hoia kasutuses olevat põllumajandusmaad mustkesas, jäetakse taotlus selle põllu osas rahuldamata, õigustatud selle põllu osas haldusaktiga kaebuse esitaja taotluse rahuldamata jätmiseks. Neil asjaoludel on vaidlusaluste haldusaktide andmise tinginud mitmed rikkumised, mitte ainult rohumaa niitmata jätmise nõude eiramine, nagu on märgitud kaebuses. Neil asjaoludel jääb kaebus rahuldamata ja menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda. Roby Koik Kohtunik 11

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.