Obsah (7)

§ 118§ 121§ 72§ 73§ 65§ 71§ 68

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tsiviilasja number 2-04-141 Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 28. detsember 2006. a, Tallinn Kohtukoosseis Ülle Jänes, Gaida Kivinurm, Margo Kl

) §-de 71 ja 75 alusel. Kaasomandiosa suurusele mittevastava tulu saamisest või omandiga seotud kulutuste kandmisest ei muutu iseenesest kaasomanikule kuuluva kaasomandiosa suurus. Kaasomandiga seonduvad edasised, kohtuotsuse tegemise ajal täitmata, kohustused lasusid kaasomanikel vastavalt nende kaasomandi osa suurusele. Pooltel on õigus esitada teineteise suhtes kaasomandiga seotud kulutuste hüvitamise nõudeid üldistel alustel.

1. Kohus leidis, et hagi ei ole aegunud. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et hageja asus kaasomandis olnud osakule vastavat kooperatiivkorterit kasutama ja valdama
2. a ja on seda katkematult teinud senini. Seega on hageja omanikuna käitunud, omaniku õigusi realiseerinud ning tal puudus õiguslik põhjendus esitada abielu lahutuses ja vara jagamises tehtud kohtuotsusele toetudes kostja vastu mingeid nõudeid. Asjaolu, et hageja ei vormistanud omandil põhinevat suhet ühistu liikmelisusega seonduvas, ei ole iseenesest aluseks tema omandi lõppemisele. Kohtuotsusele, millega määratakse kindlaks kaasomanike kaasomandiosa suurus, tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 123 lg 3 kohaselt aegumist ei kohaldata. Kohus leidis, et hageja omandit rikuti elamuühistu reorganiseerimisel ja ühistule kuulunud vara (kinnistu) jagamisel. Hageja õigusi mõjutavateks õiguslikeks toiminguteks tuleb lugeda elamukooperatiivi reorganiseerimisel elamuühistu asutamist (puudused 05.07.2001 lepingus) ja hilisemalt korteriühistu asutamist
3. a ja sellega korteriomandite moodustamiseks vajalike toimingute tegemist. Kooskõlas VÕSRakS § 9 kohaldatakse tsiviilseadustiku üldosa seaduses sätestatut ka enne 01.07.2002 tekkinud aegumata nõudele. TsÜS § 155 järgi on omandiõigusest tuleneva väljanõudmisnõude ning perekonna- ja pärimisõigusest tuleneva nõude aegumistähtaeg 30 aastat nõude sissenõutavaks muutumisest, kui seaduses ei ole sätestatud teisti.
4. Vaidlust ei ole selles, et korteriomandi omanikuna on kinnistusraamatusse kantud kostja. Kinnisomand tekib

§ 118lg 1 kohaselt kinnistamisega.

Kinnistusraamatusse kinnisasja omanikuna sissekandmiseks on nõutav kinnisasja omandamise eelduste olemasolu. Seega tuleb tuvastada, kas hagejale kuulub vaidlusaluse kinnisasja omandaja nõudeõigus või mitte.

§ 121

järgi annab kinnisasja omandamise tehing omandajale õiguse nõuda kinnistusraamatusse kande tegemist ning senise omaniku keeldumise korral õiguse esitada omaniku vastu kinnistusraamatusse kande tegemist ja kinnisomandi tunnustamist taotlev hagi. Kohus leidis, et hageja nõue kinnisomandi tunnustamiseks 2/3 mõttelises osas tuleb rahuldada osaliselt. 11. Eluruumide erastamise seaduse § 218 järgi võib elamuühistule kuuluvas elamus korteriomand tekkida korterivaldajate - ühistuliikmete üldkoosoleku otsusel. Juhul, kui elamuühistu üldkoosolek otsustab erastatud maa ja selle oluliseks osaks saava elamu jagamise korteriomanditeks ja elamuühistu reorganiseerimise korteriühistuks, kantakse elamuühistu notariaalselt tõestatud avalduse, riigiga sõlmitud võõrandamistehingu ja muude seaduses sätestatud dokumentide alusel elamuühistu poolt erastatud maa kinnistusraamatusse korteriomanditena korterivaldajate nimele. Kohus leidis, et hageja oli elamuühistu osaku kaasomanikuna õigustatud osalema ühistu vara jagamisel. Tulenevalt

§ 72

lg-st 5 peavad kaasomanikud üksteise suhtes käituma lähtuvalt hea usu põhimõttest, eelkõige hoiduma teiste kaasomanike õiguste kahjustamisest. Kohus leidis, et kostja on erastamismenetluses ainuomanikuna osaledes kahjustanud hageja õigusi. Õige ei ole kostja 3 väide selles, et ta on hagejale kaasomandiosa maksumuse hüvitanud. Kaasomanik võib

§ 73

järgi temale kuuluva mõttelise osa ühises asjas võõrandada, pärandada, pantida või seda muul viisil käsutada. Hageja väitel ei ole ta oma kaasomandi osa käsutanud. Kostja pole vastupidist tõendanud. Kaasomandiosa võõrandamist hageja poolt ei kinnita kostja nimelt ühistule 1302, 20 krooni tasumine 07.06.2003 (tl 165). Eelneva alusel leidis kohus, et hagejal oli elamuühistu osaku kaasomanikuna ja korteri otsese valdajana õigus osaleda ühistu vara erastamisel. Hageja õigusi on erastamise protsessis rikutud, kostja on hageja õiguste rikkumisest saanud hüve (ainuomandi), millele tal alus puudub. Kohus märkis, et elamuühistu reorganiseerimisel ja ühistu vara jagamisel muutus üksnes kaasomandis olnud vara õiguslik režiim, mis iseenesest ei lõpeta kaasomandit. Pooled ei ole sõlminud kaasomandi lõpetamise kokkulepet, kaasomandi lõppemine muul viisil pole tõendatud. Seega jäi hageja vara omanikuks ka peale ehitise jagamist. On õige, et kostja on kaasomandi väärtust maa erastamisega suurendanud, kuid sellest tema kaasomandi osa suurus ei muutu. Kui kostja on teinud ühisele omandile selle õigusliku režiimi muutmiseks vajalikke kulutusi, on tal õigus nõuda hagejalt nende hüvitamist üldistel alustel. Eeltoodust tulenevalt tunnistas kohus hageja omandiõigust 51,15% mõttelisele osale korteriomandist. 12. Isik, kelle õigust on ebaõige kandega rikutud, näiteks ei ole tema õigust kinnistusraamatusse kantud või on kantud ebaõigesti või on kahjustatud mõne olematu koormatise või kitsenduse sissekandmise läbi, võib nõuda

§ 65lg 1 kohaselt ebaõige kande muutmist või kustutamist.

Kande muutmiseks ei oma õiguslikku tähendust, millisel põhjusel ei ole hageja sõlminud maa erastamise lepingut. Maa erastamise lepingu on sõlminud kostja ja selle eest tasunud. Kostjal kui kaasomanikul oli

§ 71

lg 4 järgi õigus kolmanda isikuga tehingu tegemiseks, mille tagajärjed ulatuvad kogu kaasomandile. Hageja pole maa erastamise tehingut vaidlustanud, tal puudus selleks ka õiguslik alus, kuna ta pole tehingust puudutatud isik. Kinnistusraamatuseaduse § 341 lg 2 p 2 sätestab, et puudutatud isikuks asjaõiguse kustutamisel või selle sisu muutmisel on kustutatava või muudetava asjaõiguse omaja, samuti isik, kes omab asjaõigust kustutatavale või muudetavale asjaõigusele. Kohus tunnistas hageja omandiõigust kinnisajale. 13. Vastuhagi jättis kohus rahuldamata.

§ 68järgi on omanikul, s.h kaasomanikul õigus asja vallata, kasutada ja käsutada.

Hageja on korteriomandi kaasomanik. Seega põhineb hageja valdus õiguslikul alusel ja puudub alus asja hageja valdusest väljanõudmiseks.

§ 72järgi kasutavad kaasomanikud vara kokkuleppel.

Kaasomanikul on õigus nõuda teistelt kaasomanikelt, et kaasomandis oleva asja valdamine ja kasutamine toimuks vastavalt kõigi kaasomanike huvidele. Juhul, kui kaasomanikud kaasomandi kasutamise viisis kokkuleppele ei jõua, on huvitatud isik õigustatud esitama nõude kaasomandi kasutamise korra määramiseks või kaasomandi lõpetamiseks. Apellatsioonkaebuse põhjendused

1. Kostja palub apellatsioonkaebuses maakohtu otsuse tühistada ning teha uue otsuse, millega jätta hagi rahuldamata ja rahuldada vastuhagi. Hageja poolt kinnistusraamatu kande muutmise nõude esitamise puhul on tegemist uute asjaoludega ja uue nõudega, mida esialgses hagis pole esitatud ning seda tuleb lahendad eraldi menetluses. Kohus jagas ebaseaduslikult poolte ühisvara, kuivõrd seda on juba tehtud 03.04.1989 kohtuotsusega, mis on jõustunud. Kohus asus alusetult seisukohale, et nimetatud otsusega jagati kogu poolte ühisvara. EÜ x 01.03.2004 tõendi nr 17 kohaselt oli osaku väärtus 10 313, 28 rubla, kohtuotsuse ajaks oli tasutud osaku väärtus summas 3172, 13 rubla. Ülejäänud 7141, 15 rubla ei saa olla poolte ühisvaraks, kuna see tasuti peale ühisvara jagamist. Seega puudus kohtul õigus jagada korteriomandit samas proportsioonis nagu on seda tehtud 03.04.1989 4 kohtuotsusega. Peale 03.04.1989 otsuse jõustumist tasus kostja ülejäänud osamaksu osa. Kohus ei selgitanud välja, kas ja millises ulatuse tekkis pooltel kaasomand peale ühisvara jagamist. Kuna 03.04.1989 kohtuotsusega jagati osamaks, siis on hageja õigustatud esitama osamaksu tagasinõude, mitte kinnistusraamatu kande muutmise nõude (vt Riigikohtu lahend nr 3-2-1-101-96). Seejuures tuleb arvestada, et elamuühistu liikmeks selle asutamise hetkest peale on olnud ainult kostja. Maakohus ei lähtunud otsuse tegemisel Tallinna Ringkonnakohtu 01.05.2002 otsuses antud juhendist, mille kohaselt tuleb tuvastada, kas ja kui suures ulatuses oli hageja elamuühistu vara jagamise ajal osamaksu kaasomanik. Kui osamaks oli poolte kaasomandis, tuleb hinnata, kas hagejal oli õigus pidada end vastavas osas korteri omanikuks. Hageja ei ole esitanud kohtule omandiõiguse tunnustamise nõuet, kuid ilma selleta pole võimalik kinnistusraamatu kannet muuta.
2. Kohus ei kaasanud asja menetlusse elamuühistu õigusjärglast, kes väidetavalt hageja õigusi rikkus, kuid samas otsustas kohus tema kohustuste üle antud vaidluse poolte osas. TsÜS § 155 jõustus 01.07.2002 ega ole antud juhul kohaldatav. Hagejal tekkis nõudeõigus 03.04.1989 kohtuotsuse alusel, kuid ta ei asunud seda realiseerima, mistõttu tema nõudeõigus lõppes kuni 30.06.2002 kehtinud TsÜS § 123 lg 1 alusel 15.04.
3. Kohtu viidatud TsÜS § 123 lg-st 3 ei ilmne, et otsusele, millega määratakse kindlaks kaasomanike kaasomandi osa suurus, aegumist ei kohaldata. Kohus ei arvestanud, et ka kostjal on

§-st 68 tulenev õigus asja vallata, kasutada ja käsutada, kuid hageja on korduvalt takistanud kostja õiguste teostamist. Korter on kostja valdusest väljunud tema tahte vastaselt. Isegi kui hagejal on kostjaga võrdne õigus korterit vallata, oleks pidanud kohus vastuhagi rahuldama osaliselt, nõudes hagejalt kostjale kuuluva korteri osa välja. Apellatsioonkaebuse vastus

1. Hageja arvates ei saa apellatsioonkaebuse põhjendused olla maakohtu otsuse tühistamise ja vastuhagi rahuldamise aluseks. Hageja palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata ja kohtuotsuse muutmata. Ringkonnakohtu seisukoht
2. Tsiviilkolleegium, ära kuulanud asjast osavõtnud isikute seisukohad kohtuistungil ning tutvunud tsiviilasja materjaliga, leiab, et apellatsioonkaebuse väited ei anna alust Harju Maakohtu otsuse tühistamiseks. Kooskõlas TsMS § 657 lg 1 p-ga 1 tuleb see jätta muutmata ning apellatsioonkaebus rahuldamata. Tulenevalt TsMS § 654 lg-st 6 ei korda ringkonnakohus otsuse põhjendusi, sest nõustub nendega. Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib kolleegium järgmist.
3. Ringkonnakohus ei nõustu apellandi hinnanguga 03.04.1989 kohtuotsusele abikaasade ühisvara jagamise kohta. Maakohus märkis õigesti, et nimetatud kohtuotsuse tulemusel tekkis kaasomand otsuses nimetatud proportsioonis. Asjaolu, et ühisvara jagamise ajaks oli elamukooperatiivi osamaksust (osakust) tasutud vaid ca 1/3, ei tähenda, et osaku väärtuse lõplik tasumine tekitaks kohtuotsusega kaasomandisse jäetud osaku osadest erineva suurusega kaasomandi. Sõltumata tasutud summa suurusest on ühistu (kooperatiivi) liikme kasutuses osakule kui tervikule vastav korter. Seega oli tegemist osaku kui terviku jagamisega selles tähenduses, et määrati kindlaks kummagi poole omandisse jääv osaku (osamaksu tagasinõude õiguse) osa (ühisvaraks oli osamaksu tagasinõude õigus, sest osamaks on ühistu (kooperatiivi) omandisse antud korteri väärtusele vastav summa Riigikohtu otsus nr 3-2-1-101-96). Antud juhul ei jäetud osamaksu (osamaksu tagasinõude õigust) ühele abikaasale, nagu soovitas hilisem kohtupraktika, vaid mõlema abikaasa kaasomandisse. 03.04.1989 kohtuotsusega jagati elamuühistu (kooperatiivi) osak summas, 5 mis oli jagamise ajaks tasutud ning millest tulenes kummagi kaasomaniku õigus tasuda osamaks lõpuni (vastavalt kaasomandi osa suurusele). Kohtu käsutuses ei olnud tõendeid selle kohta, et hageja oleks oma osaku tagasinõude õiguse realiseerinud ja oma omandist (s.h õigusest osamaksule vastavat korterit kasutada) loobunud. Apellandi viited vastava nõudeõiguse realiseerimata jätmisele ja sellega seoses hagi aegumisele ei ole õiged. Viidatud õigus ei ole iseseisev õigus, mis tuleks teatud tähtaja jooksul realiseerida, vaid omandiõigusega sarnane õigus osakule (selle osale).
4. Eeltoodud põhjendustel ei nõustu kolleegium apellatsioonkaebuses sisalduva seisukohaga, et antud juhul on kohus jaganud poolte ühisvara, mis 03.04.1989 jõustunud kohtuotsusega oli juba jagatud. Käesolevas vaidluses ei jaganud kohus abikaasade ühisvara, vaid rahuldas kohtuotsusele tugineva nõude hageja kandmiseks kaasomanikuna kinnistusraamatusse. Kohus ei jätnud välja selgitamata, kas ja millises ulatuses tekkis poolte kaasomand peale ühisvara jagamist, nagu väidab apellant. Maakohus on üheselt tuvastanud, et kaasomand on tekkinud samas proportsioonis, kui see määrati ühisvara jagamisel. Siinkohal ei ole õige apellandi viide Riigikohtu otsusele nr -3-2-1-101-96, sest see on kohaldatav ühisvara jagamisel. Antud juhul ei ole alust rääkida hageja puhul elamuühistu liikme endisest perekonnaliikmest, vaid isikust, kellele kohtuotsusega jäeti osa osakust (osamaksu tagasinõude õigusest elamuühistu (kooperatiivi) vastu). Hageja nõue tugines asjaolule, et ta on korteri kaasomanik, millest tulenevalt on tal õigus nõuda enda kandmist kinnistusraamatusse. See, et hageja ei esitanud eraldi nõuet omandiõiguse tunnustamiseks, ei võimaldanud jätta tema hagi rahuldamata.
5. Maakohus ei rikkunud asja menetlemisel protsessiõiguse norme. Korterite üleandmisel ühistu liikmetele lõpetab elamuühistu sisuliselt oma tegevuse (kooperatiivse vara) omanikuna, mistõttu tema reorganiseerimisel tekkinud korteriühistu menetlusse kaasamist puudutavad kaebuse väited ei ole asjakohased. Hageja nõue on üheselt suunatud kostja vastu.
6. Väide, et hagiavaldusele lisandunud nõue (seoses kinnisomandi tekkimisega) oli uus nõue ja oleks tulnud lahendada eraldi menetluses, ei tugine menetlusseadustikust tulenevatele põhimõtetele (TsMS § 374). Pealegi ei oma see väide asjas tehtud kohtulahendi õigsuse seisukohalt tähendust.
7. Kostja esitatud vastuhagi ei olnud võimalik osaliselt rahuldada, sest tegemist on korteriomandi kui tervikuga, mida ei saa osaliselt valdusest välja nõuda. Apellandi sellekohast seisukohta ei ole võimalik arvestada. Maakohus märkis õigesti, et kaasomanikul on õigus esitada nõue kaasomandis oleva asja kasutamise korra kindlaksmääramiseks. Ü.Jänes G.Kivinurm M.Klaar 6