← Eesti

3-02-27/6

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Tiina Pappel Otsuse tegemise aeg ja koht 28. september 2006. a, Tallinn Haldusasja number 3-02-27 Haldusasi V.M.’i kaebus Tallinna

§ 26lg 1 p 6).

Edasikaebamise kord Käesoleva otsuse peale on õigus 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest 28.09.2006 arvates esitada apellatsioonkaebus vahetult Tallinna Ringkonnakohtule (

§ 31lg 1, 4).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

  1. TFIMA tegi 16.10.2002 maksuteate nr 582653, millega kohustas V.M.i tasuma maamaksu summas 55 815 krooni. V.M.ile tehtud maksuteate koostamise aluseks olid Tallinna Linnavalitsuse 23.01.2002 korraldusega nr 188-k kinnitatud maatüki maksustamishinna aktid nr 31774 (xxxxxxx), 31775 (zzzzzzzz) ja 14372 (yyyyyyyy). 15.11.2002 esitas V.M. Tallinna Halduskohtule kaebuse maksuteate nr 582653 tühistamiseks. 09.01.2003 määrusega peatas kohus kaebuse menetluse kuni kohtuotsuse jõustumiseni haldusasjas nr. 3-749/2002 (V.M.i kaebus Tallinna Linnavalitsuse 23.01.2002 korraldusega nr. 188-k kinnitatud maatüki maksustamishinna akti nr. 31775 tühistamise nõudes). Eeltoodud haldusasjas 12.02.2004 tehtud Tallinna Halduskohtu otsusega (uue numbriga 3-31/2004) jäeti kaebus rahuldamata. Tallinna Ringkonnakohtu 29.03.2005 jõustunud otsusega haldusasjas nr. 2-3/124/05 jäi Tallinna Halduskohtu otsus muutmata. 1
  2. TFIMA tegi 22.04.2003 maksuteate nr 73888, millega kohustas H.M.i tasuma maamaksu summas 118 455 krooni. H.M.ile tehtud maksuteate koostamise aluseks olid Tallinna Linnavalitsuse 22.01.2003 korraldusega nr. 104-k kinnitatud maatüki maksustamishinna aktid nr. 30749 (xxxxxxx), 12385 (yyyyyyy) ja 30748 (xxxxxxxx). 07.04.2003 esitas H.M. Tallinna Halduskohtule kaebuse 28.02.2003 maksuteate nr 73888 tühistamiseks. Tallinna Halduskohtu 26.11.2003 kohtuotsusega haldusasjas nr. 3-950/03 jäeti H.M.i kaebus rahuldamata osas, millega oli vaidlustatud TFIMA 28.02.2003 maksuteade nr. 73888 xxxxxxxx ja yyyyyyyy maatükkide maksukohustuses. Kohus jätkas menetlust sama maksuteate alusel yyyyyyyyy maatüki osas. 29.01.2004 kohtumäärusega peatas kohus kaebuse menetluse kuni haldusasjas nr. 3-31/2004 (H.M.i kaebus Tallinna Linnavalitsuse 22.01.2003 korraldusega nr. 104-k kinnitatud maatüki maksustamishinna akti nr. 30749 tühistamise nõudes) kohtuotsuse jõustumiseni. Tallinna Halduskohtu 06.12.2004 kohtuotsusega haldusasjas nr. 3-2122/2004 jäeti H.M.i kaebus Tallinna Linnavalitsuse 22.01.2003 korraldusega nr. 104-k kinnitatud maatüki maksustamishinna akti nr. 30749 tühistamise nõudes rahuldamata. Tallinna Ringkonnakohtu jõustunud 26.01.2006 kohtuotsusega haldusasjas nr. 3-03-40 jäeti Tallinna Halduskohtu otsus muutmata ja H.M.i apellatsioonkaebus rahuldamata.
  3. 17.04.2004 määrusega uuendas halduskohus haldusasjas nr. 3-02-27 V.M.i kaebuses menetluse. 11.05.2006 määrusega liitis halduskohus H.M.i kaebuse (haldusasi nr. 3-152/2004) haldusasjaga nr. 3-02-27 (V.M.i kaebus) ühte menetlusse ning menetles kaebusi edasi haldusasja nr. 3-02-27 all. KAEBUSTE ESITAJATE SEISUKOHAD V.M.i seisukoht
  4. Maamaksuseaduse (MaaMS) § 1 järgi on maamaks maksustamishinnast lähtuv maks. Maamaksu aluseks on seega maatüki maksustamishind ja selle määrab kohalik omavalitsus (maa hindamise seaduse § 6 lg 1). Kui maatükile ei ole maksustamishinda määratud, ei saa maksuteadet väljastada, sest puudub maksuteate kohustuslik eelhaldusakt – maatüki maksustamishinna määramise otsustus. Maksuteate nr 582653 märkuses nr 3 on küll öeldud, et maksustamishinnad on arvutatud maa asukohajärgse kohaliku omavalitsuse poolt keskkonnaministri 30.11.2001 määrusega nr 50 kinnitatud korralise hindamise tulemuste põhjal, kui puudub viide konkreetsele kohaliku omavalitsuse aktile, millega maksustamishind on määratud just nendele kolmele kinnistule, millelt maamaksu nõutakse. Seega ei ole maksuteates sisalduvad andmed maksustamishinna kohta kaebuse esitaja poolt kontrollitavad – puuduvad viited aktidele, millega maksustamishind on määratud. Haldusakt aga peab olema kontrollitav. Seega ei vasta vaidlustatud maksuteade maksukorralduse seaduse (MKS) § 46 lg 3 p 5 nõuetele (samasisuline säte on ka haldusmenetluse seaduse (HMS) § 56 lõikes 2). Asjaolu, et maksuteatele on lisatud maatükkide maksustamishinna määramise aktide koopiad, ei muuda veel maksuteadet MKS § 46 lg 3 p 5 nõuetele vastavaks. Haldusaktis peab olema viide eelhaldusaktile, mis teeb võimalikuks haldusakti andmise, vastasel juhul ei ole kindlalt teada, millisest aktist on võetud maksuteates märgitud maksustamishind.
  5. Eeldades, et maamaksu määramise aluseks on maa maksustamise aktidega nr 31774, 31775 ja 14372 määratud maksustamishind, tuleb märkida järgmist. Vastavalt HMS § 61 lg-le 1 2 kehtib haldusakt adressaadile teatavaks tegemisest või kättetoimetamisest alates. Aktid nr 31774, 31775 ja 14372 on kinnitatud Tallinna Linnavalitsuse korraldusega nr 188-k, mis on antud 23.01.2002, seega peale maksustamisperioodi algust. Järelikult maksustamisperioodi alguseks maksustamishinda määratud ei olnud, seega ei saa ka maamaksu määrata. Kuna maamaks määratakse terve maksustamisperioodi eest, siis seega saab maksustamishinna aktidega nr 31774, 31775 ja 14372 määratud maksustamishindade alusel maamaksu määrata alates järgmisest, aktide jõustumisele järgnevast maksustamisperioodist, millest tulenevalt ei saa kaebuse esitajale
  6. a eest maamaksu määrata. Lisaks ei ole viidatud maatüki maksustamishinna aktides endis märgitud perioodi, millisest ajast millise ajani just selline maksustamishind maatükile on määratud.
  7. Maksuteates on maksu tasumise tähtaegadena näidatud 15.04.2002, 15.07.2002 ja 15.10.2002, samas kui maksuteade ise on väljastatud 16.10.
  8. Seega ei ole maksuteate väljastamisel järgitud MKS § 7 lõiget 2, mille kohaselt peab maksuteate väljastamise ja tasumise tähtaja vahele jääma vähemalt 30 kalendripäeva, mistõttu on maksuteate väljastamisel toimitud ebaseaduslikult. H.M.i seisukoht
  9. xxxxxxxx maatüki eest summas 112 820 krooni maamaksu nõudmine on selgelt konfiskaatorliku iseloomuga ega vasta seega ühele peamisele maksuõiguse põhimõttele, so maksuvõimelisuse põhimõttele. Maksuvõimelisuse põhimõtte kohaselt ei ole lubatav olukord, kus omandi maksustamisel peaks isik maksu tasumiseks omandist loobuma. Käesoleval juhul on aga olukord just selline. Xxxxxxx maatükki ei ole hetkel võimalik kasutada ei ettevõtluseks ega muul kasutooval moel, kuna investeeringud maatüki kasutuselevõtmiseks oleksid äärmiselt suured (miljonites kroonides) ja puudub ka detailplaneering. 112 820 krooni maamaksu nõudmine xxxxxxxxxx maksu eest on vastuolus ka teise olulise maksuõiguse printsiibiga, so sotsiaalriigi põhimõttega, mille kohaselt ei tohi maksude sissenõudmine ohustada inimese füüsilist eksistentsi ega alandada inimväärikust. Käesoleval juhul võetaks maksu sissenõudmisega kaebuse esitajalt ära kõik tulud, lisaks sunnitaks loobuma omandist. Maksuvõimelisuse põhimõte kuulub demokraatliku õigusriigi põhimõtete hulka. Maamaksu sissenõudmine niivõrd suures summas on vastuolus Põhiseaduse §-ga
  10. VASTUSTAJA SEISUKOHT Vastustaja seisukoht V.M.i kaebuse osas
  11. Vaidlustatud maksuteade nr 582653 on kordusteade
  12. a maamaksu kohta. Tulenevalt MaaMS § 5 lg-st 4 edastas Tallinna Linnavalitsus
  13. a septembris TFIMA-le yyyyyyy, xxxxxxx ja zzzzzzzzz kinnistute kohta andmemuudatused omandiõiguse ülemineku kohta H.M.ile 20.03.
  14. a sõlmitud kinkelepingu alusel. Vastavalt MaaMS §-le 8 ning MKS § 88 lg-le 6 tegi TFIMA esitatud muudetud andmete alusel varem arvutatud maksusumma ümberarvestuse, mille tulemusena väljastati V.M.ile uus, 16.10.2002 maksuteade nr 582653 summas 55 815 krooni, millega tühistus esialgne maksuteade nr 110189 ning millega vähendati esialgse maksuteate tasumistähtaegadel tasumisele kuulunud maksustamissummasid. Uue maksuteate kohaselt oleks V.M.il tekkinud ettemaks, kui vana maksuteade oleks korrektselt täidetud. Maksuteade nr 582653 ei ole V.M.ile uut maksukohustust tekitav, vaid möödunud maksutähtaegadel maksukohustust vähendav. Seega ei ole asjakohane kaebuse esitaja väide, et maksu pole võimalik teates näidatud tähtpäevadel tasuda. Maks pidi olema nendeks tähtpäevadeks juba tasutud, uue teatega loetakse tasumisele kuuluvaks väiksem summa. 3
  15. Asjaolu, et maamaksuteatel nr 582653 puuduvad maa maksustamishinna aktide numbrid ei saa olla määrava tähtsusega selle seadusevastaseks tunnistamisel. Alates aastast 2002 ei määra kohalik omavalitsus maa maksustamishinda, vaid arvutab selle Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud korras (maa hindamise seaduse § 6 lg 1). Kord on kehtestatud Vabariigi Valitsuse 22.05.2001 määrusega nr
  16. Lähteandmed, mille järgi on maa maksustamishind arvutatud, on toodud maksuteatel. Juba ainuüksi nende andmete alusel on võimalik maa maksustamishinna kujunemist kontrollida ning seetõttu on väär kaebuse esitaja väide maksuteate kontrollimatuse kohta.
  17. Baasandmed maamaksu määramiseks on sätestatud MaaMS § 5 lõigetes 1 ja 4 ning lõike 5 järgi kehtestab rahandusminister nende andmete loetelu ja esitamise korra. MaaMS § 5 lg 1 kohaselt kehtestab maksumäära kohaliku omavalitsusüksuse volikogu hiljemalt maksustamisaasta
  18. jaanuariks. Muudetud maksumäära rakendatakse maksustamisaasta algusest. Sama paragrahvi lõikest 4 tulenevalt maa omaniku andmete muudatused ning muud maamaksu arvutamiseks vajalikud muudetud andmed esitab kohalik omavalitsus Maksuameti kohalikule asutusele
  19. veebruariks ja
  20. augustiks. Seega on kaebuse esitaja V.M.i väited paljasõnalised ja motiveerimata, sest MaaMS-st tulenevalt ei ole kohalikul omavalitsusel väidetavat kohustust maa maksustamishinna kehtestamiseks enne maksustamisaasta saabumist. Vastustaja seisukoht H.M.i kaebuse osas
  21. Maamaks on H.M.ile määratud maamaksuseaduse alusel. Kaebuse esitaja ei ole avaldanud, millised maamaksuseaduse või seadusest alamalseisvate aktide sätted on vastuolus põhiseadusega ja mis asjaoludel. Viide PS §-le 10 ei ole asjakohane. Selles osas jääb kaebus paljasõnaliseks ja populistlikuks. KOHTU PÕHJENDUSED V.M.i kaebuse osas
  22. Vaidlusaluse maksuteate andmise ajal kehtinud maamaksuseaduse (MaaMS) § 1 järgi on maamaks maa maksustamishinnast lähtuv maks ning maa maksustamishind määratakse ja selle vaidlustamiskord kehtestatakse lähtudes maa hindamise seadusest. Maa maksustamishinna määramine tähendab eelotsuse tegemist maamaksukohustuse suuruse kohta. Sellise otsustuse näol on tegemist eelhaldusaktiga, sest õiguslikult siduvalt tehakse kindlaks asja lõplikul lahendamisel tähtsust omav asjaolu (vt ka Riigikohtu halduskolleegiumi 19.05.2003 otsust haldusasjas nr. 3-3-1-41-03). Käesolevas haldusasjas olid V.M.i poolt vaidlustatud TFIMA 16.10.2002 maksuteate nr 582653 eelhaldusaktideks, millega määrati maa maksustamishind, Tallinna Linnavalitsuse 23.01.2002 korraldusega nr 188-k kinnitatud maatüki maksustamishinna aktid nr 31774 (xxxxxx), 31775 (yyyyyyy) ja 14372 (zzzzzzzz). Käesoleva kohtuotsuse tegemise aja seisuga on lõppenud kohtuvaidlus maksustamishinna akti nr. 31775 seaduslikkuse üle ning puudub vaidlus selle üle, et eeltoodud maksustamishinna aktid on kehtivad. Riigikohtu halduskolleegium on haldusasjas nr. 3-3-1-3-01 leidnud, et isik saab kohtus vaidlustada ka tema õigusi rikkuvat eelhaldusakti. Seega on maatüki maksustamishinna aktid iseseisvalt kohtus vaidlustatavad ja kontrollitavad. Olukorras, kus maatüki maksustamishinna akti seaduslikkust on kohus teises menetluses kontrollinud või akti vaidlustatud ei ole ning aktid on kehtivad, puudub kohtul maksuteate õiguspärasuse üle peetavas vaidluses vajadus kontrollida 4 maksustamishinna aktidega määratud maamaksu summa suuruse seaduslikkust. Eeltoodut ei ole käesolevas haldusasjas taotlenud ka kaebuse esitaja. Küll aga on kaebuse esitaja V.M. vaidlustanud talle esitatud maksuteate järgmistel alustel: 1) maksuteates sisalduvad andmed maksustamishinna kohta ei ole kontrollitavad – puuduvad viited aktidele, millega maksustamishind on määratud ning puudub viide eelhaldusaktile; 2) maa maksustamishinna määramine Tallinna Linnavalitsuse 23.01.2002 korraldusega
  23. aasta eest tagasiulatuvalt on vastuolus õiguse üldpõhimõtetega; 3) maksuteate väljastamisel ei ole järgitud MaaMS § 7 lõiget 2, mille kohaselt peab maksuteate väljastamise ja tasumise tähtaja vahele jääma vähemalt 30 kalendripäeva.
  24. Kohus nõustub kaebuse esitajaga selles, et maksuteates puuduvad viited xxxxxxx, yyyyyyy ja zzzzzzzz maatükkide maksustamishinna aktide numbritele ja andmise ajale. MaaMS § 7 lg 2 kohaselt on maamaksuteade haldusakt, millele rakendatakse maksukorralduse seaduses maksuotsuse kohta sätestatut, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. 01.09.2002 jõustunud maksukorralduse seaduse (MKS) § 95 lg 2 kohaselt on maksuotsus MKS §-s 46 sätestatud nõuetele vastav haldusakt. MKS § 46 lg 3 p 5 kohaselt pidi haldusaktis sisalduma muuhulgas haldusakti andmise faktiline ja õiguslik alus. Seega võis ainuüksi maksuteate alusel kaebuse esitajale tõepoolest arusaamatuks jääda kinnistute maksustamishinna määramise õiguslik alus. Samas ei ole eeltoodud asjaolu takistanud kaebuse esitajal haldusasjas nr. 3-749/2002 Tallinna Linnavalitsuse 23.01.2002 korraldusega nr. 188-k kinnitatud maatüki maksustamishinna akti nr. 31775 vaidlustamist. Samuti on kaebuse esitaja eeltoodud haldusasjas kohtumenetluse käigus loobunud oma esialgsest väitest, mille kohaselt maatüki maksustamishinna akti kaebuse esitajale teatavaks ei tehtud. Ka käesolevas haldusasjas ei ole kaebuse esitaja kohtule väitnud, nagu oleksid maksuteate aluseks olnud maatüki maksustamishinna aktid kaebuse esitajale teatavaks tegemata. Seega leiab kohus, et olukorras, kus maksuhaldur on kaebuse esitajale edastanud lisaks maksuteatele ka maatüki maksustamishinna aktid, saab maksuteadet ja maatüki maksustamishinna akte vaadelda üksteist täiendavate haldusaktidena ning kaebuse esitaja väide, nagu ei oleks maksuteates sisalduvad andmed maksustamishinna kohta kontrollitavad, on paljasõnaline. Maksuteates on märgitud, et maamaks on määratud
  25. a kohta, samuti, et tegemist on
  26. aasta maamaksu kordusteatega. Maksuteate lisas on toodud andmed kinnistu nime ja aadressi, maakasutuse koodi, maa liigi, omandi osa, pindala, maksustamishinna, maksumäära ja maksu suuruse kohta kroonides. Eeltoodust lähtudes on eksimatult võimalik maksuteate seostada selle andmise aluseks olevate maatüki maksustamishinna aktidega, mille alusel on võimalik võrrelda maksuteates esitatud maksusumma vastavust maatüki maksustamishinna aktides tooduga ning kontrollida maksustamishinna aktides toodud arvutuste õigsust. Seega on kohus seisukohal, et viite puudumine maatükkide maksustamishinna aktide rekvisiitidele ei saa kaasa tuua sisult õiguspärase maksuteate tühistamist.
  27. Kaebuse esitaja on ekslikul seisukohal, väites, et talle ei saa maksumäära
  28. a eest määrata, sest maatüki maksustamishinna aktid on kinnitatud Tallinna Linnavalitsuse poolt pärast maksustamisperioodi algust 22.01.2002 antud korraldusega. MaaMS § 5 lg 1 kohaselt kehtestab maksumäära kohaliku omavalitsusüksuse volikogu hiljemalt maksustamisaasta
  29. jaanuariks. Muudetud maksumäära rakendatakse maksustamisaasta algusest. Sama paragrahvi lõikest 4 tulenevalt esitab kohalik omavalitsus Maksuameti kohalikule asutusele maa omaniku või maa kasutaja andmete muudatused ning muud maamaksu arvutamiseks vajalikud muudetud andmed
  30. veebruariks ja
  31. augustiks. Seega on maksu määramisel juhindutud seaduses sätestatud tähtaegadest. Kohus on seisukohal, et maa maksustamishinna määramine Tallinna Linnavalitsuse 23.01.2002 korraldusega
  32. aasta eest tagasiulatuvalt ei ole vastuolus õiguse 5 üldpõhimõtetega. Vabariigi Valitsuse 22.05.2001 määrusega nr. 179 kehtestatud „Maa maksustamishinna arvutamise korra“ § 1 kohaselt arvutab kohalik omavalitsus maatüki maksustamishinna „Maa hindamise seaduse“ § 51 lõike 4 alusel keskkonnaministri poolt kehtestatud maa korralise hindamise tulemuste põhjal. Maa korralise hindamise tulemused kehtestab keskkonnaminister määrusega hiljemalt hindamise aasta
  33. novembriks. Käesoleval juhul on keskkonnaminister
  34. novembri 2001 määrusega nr. 30 kehtestanud „Maa korralise hindamise tulemused“. Maa maksustamishinna arvutamise kord näeb kohalikule omavalitsusel üksikasjalikult ette maa maksustamishinna arvutamise juhised ja valemid, mistõttu kohalikul omavalitsusel kaalutlusõigus maa maksustamishinna arvutamisel puudub. Seega said otsustavat osa kaebuse esitajale maamaksu määramisel omada siiski juba enne maksustamisperioodi algust keskkonnaministri poolt kehtestatud maa korralise hindamise tulemused ning kaebuse esitajal oli võimalik maa maksustamishinna arvutamise korrast lähtuvalt ka ise juba enne maksustamisperioodi algust prognoosida
  35. aasta eest tasumisele kuuluva maamaksu suurust. Kui kaebuse esitaja maa korralise hindamise tulemustega ei nõustunud, oli tal võimalik keskkonnaministri määrus halduskorras vaidlustada. Vastavale seisukohale asus ka Tallinna Ringkonnakohus 29.03.2005 kohtuotsuses asjas nr. 2-3/124/05 (V.M.i kaebus Tallinna Linnavalitsuse
  36. jaanuari 2002 korralduse nr. 188-k tühistamiseks, p. 19). Kuna kaebuse esitajal oli seega võimalik arvutada
  37. aasta eest tasutava maamaksu suurust, ei saa Tallinna Linnavalitsuse 23.01.2002 korraldusega nr. 188-k maatüki maksustamishinna aktide kinnitamine olla vastuolus õiguse üldpõhimõtetega. Samas märgib kohus, et kaebuse esitaja ei ole käesolevas haldusasjas Tallinna Linnavalitsuse 23.01.2002 korraldusega nr. 188-k kinnitatud maatüki maksustamishinna akte vaidlustanud, mistõttu ei saa asjakohaseks pidada ka kaebuse esitaja poolt esitatud vastavate aktide õigusvastasust puudutavaid väiteid.
  38. MaaMS § 7 lg 2 kohaselt väljastab maksuamet maksumaksjale maksuteate tasumisele kuuluva maamaksu summa kohta hiljemalt 30 kalendripäeva enne maksu tasumise tähtpäeva. Vastustaja on õigesti märkinud, et maksuteade nr 582653 ei ole kaebuse esitajale uusi maksukohustusi tekitav, sest sellega vähendati varasema maksuteate alusel kaebuse esitajale määratud maksusummat tulenevalt sellest, et kaebuse esitaja oli osa maksustatavast maast võõrandanud kinkelepinguga H.M.ile. Uue maksuteate väljastamisel ei pidanud maksuhaldur lähtuma eeldusest, et kaebuse esitaja ei ole eelmise maksuteate alusel tasutavat maksusummat tasunud. Sel põhjusel ei riku maksuhalduri poolt kaebuse esitajale uue maksuteatega maamaksu tasumiseks 30-kalendripäevase tähtaja andmata jätmine kaebuse esitaja õigusi ega saa kaasa tuua maksuteate tühistamist MaaMS § 7 lg 2 järgimata jätmise tõttu. Eeltoodust lähtuvalt tuleb jätta V.M.i kaebus rahuldamata.

§ 92lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Seega jääb kaebuse esitamisel tasutud riigilõiv V.M.i kanda. H.M.i kaebuse osas

  1. H.M.i vastuväited 22.04.2003 maksuteatele nr. 73888 tuginevad otseselt põhjendusele, et maamaksu suurus xxxxxxxx kinnistu eest on õigusvastane. Kohus märgib, et maamaksu suurus xxxxxxxx kinnistu eest tuleneb Tallinna Linnavalitsuse 22.01.2003 korraldusega nr. 104-k kinnitatud maatüki maksustamishinna aktist nr. 30749, mille seaduslikkust on kohtud juba teises menetluses kontrollinud, jättes eeltoodud akti tühistamata. Seega on tegemist kehtiva haldusaktiga, millele sai vastustaja maksuteadet väljastades tugineda. 6 Maamaksu näol on tegemist omandil põhineva maksuga ning maksustatavaks objektiks on maatükk, sõltumata sellest, kas maatükilt teenitakse tulu või mitte ning kui suur see tulu on. Seega ei võeta maamaksu määramisel ja sissenõudmisel arvesse mitte maksukohustuslase varanduslikku olukorda ega sissetulekuid, vaid maksustavat maatükki iseloomustavaid andmeid. Kuna tegu on omandimaksuga, eeldatakse omandiks oleva maatüki suurusest ka isiku maksevõimet.
  2. Põhiseaduse §-s 10 sätestatud sotsiaalriigi põhimõte seisneb riigi kohustuses tagada kodanikele sotsiaalsed õigused ning garanteerida, et igal kodanikul oleks tagatud eksistentsiks vajaliku miinimumi säilimine. Kaebuse esitaja ei ole kaebuses välja toonud seda, kuidas seaks maksususumma sissenõudmine ohtu tema sotsiaalsed õigused Põhiseaduse § 10 mõttes. Seega ei ole kaebuse esitaja viide Põhiseaduse §-s 10 sätestatud sotsiaalriigi põhimõtte riive kohta põhjendatud. Maksuhalduril on tulenevalt MKS § 10 lg-st 2 kohustus määrata seadusega sätestatud juhtudel tasumisele maksusumma, samuti kontrollida selle tasumist ning nõuda sisse maksusumma. Eeltoodust lähtuvalt tuleb jätta H.M.i kaebus rahuldamata.

§ 92lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Seega jääb kaebuse esitamisel tasutud riigilõiv H.M.i kanda. Tiina Pappel kohtunik 7

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.