Obsah (8)

§55§61§41§86§87§82§58§43

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Marion Vakker Otsuse tegemise aeg ja koht 31.märts 2006, Tallinn Haldusasja number 3-05-890 Haldusasi AS Ecomatic kaebused Tallinna

§55

lg 4 näeb ette haldusakti allkirjastamist.

lubab esitada ka haldusaktide ametlikult kinnitatud ärakirju, kuid ka selliseid ärakirju kaebajale ei ole esitatud. Kuna haldusakt hakkab

§61

lg 1 ja §62 lg 2 p 1 alusel kehtima adressaadile kättetoimetamise hetkest, siis puudub jõustunud haldusakt, mis saab olla aluseks sellise avalik-õigusliku suhte tekkimiseks, millest tulenevalt saaks viivistasu nõuda. Haldusakti esitamata jätmine ei võimalda ka vaide esitajal esitada omapoolseid nõudeid parkimiskorra vahetule rikkujale.

§41

võimaldab haldustoimingut teha ettenähtud tähtajast hiljem vaid juhul, kui toimingut ei ole võimalik sooritada ettenähtud tähtajal. Kuna LS §502 lg 3 näeb ette otsuse kolmanda eksemplari esitamist viie päeva jooksul, siis sellest tulenevalt puudub haldusorganil õigus otsuse ettenähtust hilisemaks esitamiseks. Tallinna Transpordiameti 15.09.2005 vastuses märgiti, et vaide rahuldamiseks puudub seaduslik alus ja et kuna parkimistasu maksmata jätmist ei ole vaidlustatud kehtiva korra kohaselt, siis ei muuda viivistasu otsusega seonduvad asjaolud olematuks parkimistasu maksmata jätmise fakti. Tallinna Transpordiametil puudub pädevus vaiete menetlemiseks. Kuna vaie tuleb esitada Tallinna Linnavalitsusele, siis peaks linnavalitsus ka vaide läbi vaatama. Transpordiameti 15.09.2005 otsust võib käsitleda nii vaideotsusena kui ka vaide tagastamise otsusena. Seega on nimetatud dokument ebaselge. Kõnealune otsus on ebamäärane, selles jääb arusaamatuks kaebaja poolt vaidlustamise korra rikkumine ja see on käsitletav sellise haldusaktina, mille tegemist seadus ette ei näe ning selle eesmärgiks oli vältida vaidemenetluse teostamist. Kui tegemist on vaideotsusega, siis selle vaidlustamise põhjuseks on asjaolu, et kaebajale ei teatatud asja arutamise aega ja kohta ja otsus on põhjendamata. Kaebajal on õigus seaduses ettenähtud korras teostatud vaidemenetlusele. Peale põhjendatud vaideotsuse saamist on kaebajal võimalik otsustada halduskohtusse pöördumise otstarbekuse üle. Kaebajale esitati viivistasu otsuste nr VTO 088703 ja 087178 teise eksemplari kinnitatud ärakirjad alles 21.03.

1. Kaebajale varem esitatud kinnitamata dokumente ei saa käsitleda otsuste ärakirjadena, kuna nendes puudub otsuse tegemise aluseks olevate asjaolude lühikirjeldus, mis on kohustatud isiku jaoks otsuse olulisem osa. Ametlikult kinnitamata dokumentide alusel ei saa kaebaja vastu esitada rahalist nõuet. Riigikohus on 22.02.2006 lahendis nr 3-3-1-71-05 märkinud, et sunnivahendit ettenägev allkirjastamata haldusakt ei ole sundtäidetav ja selle täitmist ei või akti adressaadilt nõuda. Allkirjastamata viivistasu otsuse esitamisega ei saa jõustada allkirjastamist ettenägevat haldusakti. Seega oli allkirjastamata viivistasu otsustega kaebaja kohustamine viivistasu maksma õigusvastane. Viivistasu otsuste kolmandate eksemplaride esitamata jätmine nii originaalidena kui ka ametlikult kinnitatud koopiatena viiepäevase tähtaja jooksul kui ka hiljem on tõendatud, mistõttu kaebaja palub tuvastada nimetatud menetlustoimingute tegemata jätmise õigusvastasus. Kaebaja palub kohut tühistada Tallinna Transpordiameti parkimiskorralduse osakonna juhataja Aado Kuuse 15.09.2005 otsus nr 5.-1/05/1320 ja kohustada Tallinna Linnavalitsust kaebaja 05.
2. ja 26.07.2005 vaided läbi vaatama. VASTUSTAJATE SEISUKOHT Tallinna Linnavalitsus ja AS Falck Eesti vaidlevad kaebustele vastu ja paluvad need jätta rahuldamata. 15.09.2005 vaideotsus ei riku kaebaja õigusi ega piira tema vabadusi. Vaideotsuse kehtimine või mittekehtimine ei mõjuta viivistasu otsuste kehtivust, milledest tulenevad kaebaja kohustused. Järelevalvet viivistasu otsuste üle teostab Tallinna Transpordiamet. Vaideid viivistasu otsustele vaatab läbi ameti viivistasudele esitatud märgukirjade ja selgitustaotluste ning vaiete läbivaatamise ja lahendamise komisjon. Kaebaja ei nõustu vaidemenetluses tehtud otsusega, kuid see ei ole vaidemenetluses isiku õiguste rikkumine. Kaebaja viivistasu otuseid vaidlustanud ei ole. Kuna vaie on läbi vaadatud ja rahuldamata jäetud, siis puudub eeldus, et vaide uuesti läbi vaatamisel jõutaks teise lahendini ja vaide esitaja õiguslik olukord muutuks. Kuna vaie on läbi vaadatud, siis vaide uuesti läbi vaatamiseks kohustamine ei ole kooskõlas

ja HKMSiga. Kaebaja ei ole oma vaides ega kaebuses kohtule väitnud asjaolusid, mis lükkaks ümber või seaks kahtluse alla parkimistasu maksmata jätmise. Kuna sõiduk Nissan oli 18.05. ja 30.05.2005 pargitud tasulisele parkimisalale parkimistasu maksmata, siis on viivistasu otsuste tegemise menetlus õiguspärane. Viivistasu määramise toiming kogu mahus leiab aset enne selle kätte toimetamist. Seega ei saa ajaliselt hiljem aset leidev toiming avaldada mõju viivistasu määramise menetlusele. Kaebaja ei eita viivistasu otsuse teise eksemplari kätte saamist sõiduki klaasipuhastaja vahelt. Kolmanda eksemplari esitamise viibimine oli tingitud massilisest parkimistasu maksmise nõuete eiramisest. KOHTU PÕHJENDUSED Kohus, ära kuulanud protsessiosalised ja uurinud kohtule esitatud tõendeid, leiab, et kaebused tuleb jätta rahuldamata. Kohus põhjendab oma seisukohta järgmiselt: 1.Kaebaja taotleb Tallinna Transpordiameti parkimiskorralduse osakonna juhataja A.Kuuse 15.09.2005 otsuse nr 5-1/05/1320 tühistamist. Kaebaja väidetel võib nimetatud otsust käsitleda nii vaideotsusena kui ka vaide tagastamise otsusena. Kohus kaebaja käsitlusega ei nõustu. Vaide tagastamise alused on sätestatud

§-s 79. Ühtki §-s 79 sätestatud alust vaidlustatud otsusest ei nähtu. Kõnealuse otsuse puhul on tegemist vaideotsusega

§86

lg 1 tähenduses, sest see sisaldab resolutsiooni – vaiete rahuldamiseks puudub seaduslik alus.

§87

lg 2 kohaselt võib halduskohtusse esitada kaebuse vaideotsuse peale, kui sellega on rikutud isiku õigusi vaidemenetluse esemest sõltumatult. Kaebaja ei ole ei vaidemenetluses ega ka halduskohtule esitanud kaebust vaide esemetele, s.o. AS Falck Eesti 18.05.2005 viivistasu otsusele nr VTO 087178 ja 30.05.2005 viivistasu otsusele nr VTO 088703, kuigi sellekohane nõue tuleneb vahetult LS §503 lg-st 2. Nimetatud säte sätestab, et kui mootorsõiduki omanik või kasutaja leiab, et viivistasu otsusega on rikutud tema õigusi, võib ta pöörduda vaidega valla- või linnavalitsusse või esitada halduskohtule kaebuse. 2.Kaebaja väidetel on 15.09.2005 otsus õigusvastane seetõttu, et see on tehtud selleks pädevust mitte omava isiku poolt ja et kaebajale ei teatatud vaide läbivaatamise ajast ja kohast. Tallinna Linnavolikogu võttis 30.01.2003 vastu määruse nr 9 „Parkimistasu kehtestamine“. Määruse p 10.1 kohaselt korraldab parkimist linna tasulisel parkimisalal linnavalitsus oma ametite kaudu. Parkimisjärelevalvet, parkimistasu maksmise kontrollimist, viivistasu määramist ja viivistasu sissenõudmist ning parkimistasu haldamise toiminguid teostavad transpordiamet ja Tallinna Linnakantselei vastavalt oma põhimäärusele. Tallinna Linnavolikogu 09.12.2004 määrusega nr 43 kinnitatud Tallinna Transpordiameti põhimääruse p 2.1.30 nähtub, et transpordiameti pädevusse kuulub parkimistasu maksmise kontrollimine, viivistasu sissenõudmine ja parkimistasu haldamise toimingute teostamine. Nimetatud säte võimaldab järeldada, et viivistasu otsusega seonduvate vaiete läbivaatamine kuulub samuti Tallinna Transpordiameti pädevusse. Nimetatut kinnitab ka ülalnimetatud määruse nr 9 p 10.4.3, mis annab parkimiskorralduse osakonna juhatajale maksuhalduri volitused. Seega on kaebaja väide, et 15.09.2005 otsus on tehtud selleks pädevust mitteomava isiku poolt, väär. 3.

§82

p 7 kohaselt teeb vaiet läbivaatav haldusorgan vaide esitanud isikule ja teistele asjast huvitatud isikutele teatavaks asja arutamise aja ja koha. Käesoleval juhul ei ole Tallinna Transpordiamet nimetatud nõuet järginud.

§58

kohaselt haldusakti kehtetuks tunnistamist ei saa nõuda üksnes põhjusel, et haldusakti andmisel rikuti menetlusnõudeid või et haldusakt ei vasta vorminõuetele, kui eelnimetatud rikkumised ei võinud mõjutada asja otsustamist. Riigikohus on oma lahendis 3-3-1-38-03 leidnud, et haldusmenetluse käigus toimunud menetlusnormide rikkumist saab üldjuhul vaidlustada vaid koos lõpliku haldusaktiga. Nagu juba kohus eelpool märkis, ei esitanud kaebaja vaiet viivistasu otsustele. Kaebaja märgib ka ise 26.07.2005 esitatud vaides, et vaidluse küsimus ei ole otsuse tegemise õigsuses, vaid seaduses ettenähtud toimingute tegemata jätmises. Seejuures on kaebaja nii 05.07. kui ka 26.07.2005 esitatud vaides pidanud tegemata toiminguteks järgmisi toiminguid: talle ei ole esitatud allkirjastatud viivistasu otsuseid, talle esitatud kinnitamata viivistasu otsuse kolmas eksemplar ei ole sellena käsitletav ja otsuse kolmas eksemplar oleks talle tulnud esitada viie päeva jooksul otsuse tegemisest. Kaebaja leiab vaietes, et nimetatud toimingute tegemata jätmise tõttu puudub vastustajatel alus viivistasu otsuste täitmisele pööramiseks. Kohus leiab, et ülalnimetatud rikkumised ei mõjutanud käesoleval juhul asja otsustamist. Tallinna Transpordiamet märgib 15.09.2005 otsuses, et viivistasu otsusega seonduvad asjaolud ei muuda olematuks kehtiva korra kohaselt parkimistasu maksmata jätmise fakti. Kohus nõustub nimetatuga. Kohus märgib siinkohal, et kaebaja ei esitanud vaidemenetluse käigus taotlust talle kõnealuste viivistasu otsuste kinnitatud ärakirjade väljastamiseks. Kohtumenetluse käigus esitas AS Falck Eesti esindaja kohtule viivistasu otsuste nr VTO 087178 ja 088703 originaalid ja mis on otsuste tegijate poolt allkirjastatud. Kohus juhib kaebaja tähelepanu LS §502 lg 7, mille kohaselt mootorsõiduki omanikule või kasutajale kättetoimetatavasse viivistasu otsusesse märgitakse lisaks sama paragrahvi lõikes 4 nimetatud andmetele veel ka mootorsõiduki omaniku või kasutaja nimi või nimetus, isiku- või registrikood ning elu- või asukoha aadress ja viivistasu maksmise tähtaeg. Kuna mootorsõiduki omaniku või kasutaja nime, isiku- või registrikoodi ning elu- või asukoha aadressi kindlakstegemine toimub ajaliselt hiljem, siis ei saagi mootorsõiduki omanikule või kasutajale saadetav viivistasu otsuse kolmas eksemplar olla identne otsuse esimese või teise eksemplariga. Kohus leiab, et kaebajale saadetud viivistasu otsuse nr VTO 088703 kolmas eksemplar ja otsuse nr 087178 korduvteade sisaldab kõiki LS §502 lg 4 ja lg 7 märgitud andmeid. Kuna kohtule esitati ka otsuste allkirjastatud originaalid, siis ei ole kaebajale saadetud viivistasu otsuse nr 088703 kolmas eksemplar ja otsuse nr 087178 korduvteade tühised. Kuna allkirjastatud viivistasu otsused olid vaide menetlejal olemas, kuid kaebaja nende esitamist ja tühistamist ei taotlenud, siis asjaolu, et otsuste kolmas eksemplar saadeti kaebajale hilinemisega, ei saanud mõjutada vaideotsuse sisu. Kuna kaebajale vaide arutamise aja ja koha teatamata jätmine ei ole selline menetlusnormi rikkumine, millega oleks kaasnenud teistsuguse otsuse tegemine, siis tuleb kaebaja taotlus Tallinna Transpordiameti 15.09.2005 otsuse nr 5.1/05/1320 tühistamiseks jätta rahuldamata. 4.Kaebaja taotleb veel viivistasu otsuste nr VTO 087178 ja 088703 andmise menetluse õigusvastasuse tuvastamist. Kaebaja väidetel seisneb tema põhjendatud huvi nimetatud asjaolu tuvastamiseks selles, et see võimaldab tal vajaduse korral nõuda kahju hüvitamist. Kaebaja viidates

§43

lg 1 leiab, et antud vaidluses lõppeks haldusmenetlus allkirjastatud otsuste esitamisega, mida käesoleva ajani tehtud ei ole. Kohus kaebaja väitega ei nõustu. Kaebajale esitati allkirjastatud viivistasu otsuste originaalid 24.03.2006 toimunud kohtuistungil ja peale 17.03.2006 toimunud kohtuistungit esitas vastustaja ärakirjad allkirjastatud viivistasu otsustest ka vahetult kaebajale. Seega on haldusmenetlus antud vaidluses lõppenud ja seetõttu puudub kohtul vajadus tuvastada kõnealuste otsuste andmise menetluse õigusvastasus. Kui ka kohus oleks põhjendatud huvi olemasolul tuvastanud viivistasu andmise menetluse õigusvastasuse, siis ei oleks sellest iseenesest järgnenud kaebajale mitte mingeid õiguslikke tagajärgi. Läbi vaidemenetluses esitatud taotluste ei ole kaebajal võimalik saavutada oma eesmärki, s.o. vabaneda viivistasu otsustega määratud viivistasust. 5.AS Falck Eesti taotleb kaebajalt kohtukulude väljamõistmist. AS Falck Eesti on tasunud OÜ-le Aksum Konsult 23.02.2006 väljastatud arvete nr 28-06 ja 29-06 alusel 02.03.2006 õigusabikuluna 1416 krooni, sh käibemaks 216 krooni. Seega tuleb kaebajalt AS Falck Eesti kasuks välja mõista 1416 krooni. Marion Vakker Kohtunik TALLINNA RINGKONNAKOHTU 19.02.2007 OTSUSE NR 3-05-890 RESOLUTSIOON : 1. Rahuldada AS Ecomatic apellatsioonkaebus osaliselt. 2. Tühistada Tallinna Halduskohtu 24.märtsi 2006 otsus menetluskulude jagamise osas ja jätta uue otsusega esimese astme kohtus kantud menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. Muuta kohtuotsuse põhjendavat osa, jättes sellest välja seisukoha, et haldusmenetlus lõppes kohtumenetluse ajal, ning täiendada otsust ringkonnakohtu põhjendustega. Muus osas jätta kohtuotsus muutmata. 3. Jätta apellatsioonimenetluses kantud menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.