2-06-34901/5

2-06-34901 KOHTUMÄÄRUS

1. aprillist
2. a. Kohus Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja Kohtukoosseis Kohtunik Reet Laasmaaa Määruse tegemise aeg ja koht
3. aprillil 2007.a. Tallinnas Tsiviilasja number 2-06-34901 Tsiviilasi TL avaldus JK eestkoste seadmiseks ning eestkostja määramiseks. Menetlusosalised ja nende esindajad Avaldaja TL (esindaja LLV) volitatud esindaja TK Eestkostetav JK Puudutatud isik EK Puudutatud isik JK Kohtuistungi toimumise aeg 06.
5. a. RESOLUTSIOON Rahuldada TL avaldus eestkoste seadmiseks JK ning talle eestkostja määramiseks. Seada JK eestkoste kuni 3 (kolmeks) aastaks. Määrata JK eestkostjaks tema EK . Keelata JK igasuguste tehingute tegemine ilma eestkostja nõusolekuta. Tunnistada JK valimisõiguse teostamise osas teovõimetuks. Kohtukulude jaotus Asja menetluskulud jätta avaldaja enda kanda. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse 10 päeva jooksul selle avalikult teatavaks tegemisest Tallinna Ringkonnakohtusse. Avalduse aluseks olevad asjaolud TLLLV kaudu esitas Harju Maakohtule avalduse, milles palub kohtul seada eestkoste elanikule JK, kellel on otsusega tuvastatud sügav puue, rasked kesknärvisüsteemi häired, mille tõttu ta vajab hooldust ja juhendamist ööpäeva-ringselt. Iseseisvalt JK enda eest hoolitsemisega toime ei tule. Perearsti tõendist nähtuvalt on JK raske vaimse alaarenguga ja progresseeruva ajukahjustusega ning põeb langetõbe. JK on kõnetu ja liikumatu voodihaige, vajab kõrvalabi ja juhendamist ööpäevaringselt, kuna võib oma tegevuse või tegevusetusega tekitada iseendale kahju. JK ei ole oma vaimse seisundi tõttu võimeline iseseisvalt tegema tehinguid, kaitsma oma varalisi ja isiklikke õigusi. Ta ei suuda end ise esindada ja ei ole võimeline osalema õigusdokumendi koostamisel, kuna ei suuda väljendada oma soove. Arvesse võttes eeltoodut ei võimalda JK vaimne seisund anda tal nõusolekut tema suhtes eestkoste seadmiseks. Puudutatud isik EK JK emana taotleb tema eestkostjaks määramist oma tütrele. Puudutatud isik JK JK isana on nõus, et eestkostja õigused ja kohustused jäävad tema abikaasa EK kanda. Eeltoodut aluseks võttes ning juhindudes Perekonnaseaduse §-dest 92 lg. 4 ja 95 lg. 1 palub avaldaja kohtul seada eestkoste Jaana KORŠAKi varaliste ja isiklike õiguste kaitseks ning määrata JK eestkostjaks tema ema EK. Puudutatud isikute seisukoht avalduse suhtes Asjas puudutatud isikutena kaasatud EK ja JK toetasid TL avaldust ning palusid kohtul see rahuldada. EK kinnitas kohtuistungil, et ta on nõus asuma täitma oma JK eestkostja kohustusi. Maakohtu määruse põhjendused ja kohaldatav seadus Kohus leiab, et TL avaldus tuleb rahuldada. Vastavalt TsÜS § 8 lg. 1 sättele on füüsilise isiku teovõime võime iseseisvalt teha kehtivaid tehinguid. Sama paragrahvi lg. 3 kohaselt kui isikule, kes vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse või muu psüühikahäire tõttu ei suuda kestvalt oma tegudest aru saada või neid juhtida, on määratud kohtu poolt eestkostja, siis eeldatakse, et isik on piiratud teovõimega. Asjas kohtu määramisel läbi viidud kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi tulemusel tehti eksperdi poolt kindlaks, et JK kannatab sügava vaimse alaarengu all, samuti on tal diagnoositud epileptiline sündroom sagedaste epileptiliste paroksüsmidega. Ta ei ole kestvalt võimeline aru saama oma tegude tähendusest ega neid juhtima. JK vajab eestkoste seadmist ja eestkostja määramist kuni kolmeks aastaks ja eestkostja ülesandeks on tagada JK ööpäeva-ringne hooldus ja järelevalve. JK ei ole oma vaimse seisundi tõttu võimeline osalema kohtuistungil ja tema ärakuulamine kohtu poolt võib kahjustada tema tervist. JKei ole võimeline oma psüühilise seisundi tõttu teostama valimisõigust. Vastavalt Perekonnaseaduse § 92 lg. 4 sättele seatakse eestkoste ka täisealisele piiratud teovõimega isikule tema varaliste ja isiklike õiguste ning huvide kaitseks. EK asjast puudutatud isikuna on kohtule kohtuistungil kinnitanud oma soovi asuda täitma oma tütre JK eestkostja kohustusi. Perekonnaseaduse § 95 lg. 2 kohaselt võib isiku eestkostjaks määrata üksnes tema kirjalikul nõusolekul. EK on andnud asjas ka oma kirjaliku nõusoleku asuda täitma oma täisealise tütre eestkostja kohustusi. EKja JK toetasid kohtuistungil Tallinna linna avaldust ning palusid kohtul see rahuldada. Asjas kogutud tõenditest lähtuvalt leiab kohus, et JK ei ole kestvalt võimeline aru saama oma tegude tähendusest ega neid juhtima. Ta pole võimeline oma piiratud teovõime tõttu tegema iseseisvalt tehinguid ning ta tuleb tunnistada teovõimetuks ka valimisõiguse osas, juhindudes TsMS §-i 526 sätteist. Avaldaja on kohtule esitanud põhjendatud avalduse JK varaliste ja isiklike õiguste ja huvide kaitseks ning see avaldus tuleb rahuldada. Avalduse menetlemisega kantud kulutused riigilõivule ning ekspetiisitasuna tuleb jätta avaldaja kanda, aluseks võttes TsMS § 139 lg. 2 sätestatut. Kohtunik Reet Laasmaa(allkiri) 02.04.2007.a.