← Eesti

2-06-24498/2

2-06-24498 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL ÄRAKIRI Kohus Harju Maakohus, Tartu mnt kohtumaja Kohtukoosseis kohtunik Indrek Parrest Otsuse tegemise aeg ja koht

  1. märts 2007.a, Tallinn Tsiviilasja number 2-06-24498 Tsiviilasi Osaühing xxx hagi Osaühing xxx vastu 4130 krooni ja viiviste väljamõistmiseks Menetlusosalised ja nende - hageja: Osaühing xxx (registrikood xxx; asukoht xxx) esindajad - hageja lepinguline esindaja: Tarvo Ilves (AS Julianuse Inkasso Agentuur; asukoht Jõe 3, Tallinn) Asja läbivaatamise kuupäev - kostja: Osaühing xxx (registrikood xxx; asukoht xxx) - kostja seadusjärgne esindaja: Margus Tammiste
  2. märts 2007.a, kirjalik menetlus RESOLUTSIOON Jätta hagi rahuldamata. Menetluskulude jaotus Jätta menetluskulud täies ulatuses hageja kanda. Edasikaebamise kord Pooltel on õigus esitada käesoleva kohtuotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest
  3. märtsil 2007.a. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. HAGIAVALDUSE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE
  4. mail 2006.a kohtule saabunud hagiavalduses palub hageja mõista kostjalt välja põhivõla summas 4130 krooni ning viivise (viivitusintressi) 4129 krooni ulatuses. Hageja väidete kohaselt sõlmis xxx AS (registrikood xxx; endised ärinimed xxx Aktsiaselts ja xxx Aktsiaselts) kostjaga
  5. jaanuaril 2000.a tellimus-lepingu, mille alusel kohustus osutama kostjale info ja reklaami avaldamise teenust telefoniraamat-infokataloogis "Info+". Kostja kohustus nimetatud teenuse eest tasuma. Lepingus kinnitas kostja oma allkirjaga, et on tutvunud tellimus-lepingu tingimustega ning kohustub neid täitma. Pärast tellimuse vastuvõtmist väljastas xxx AS vastavalt lepingule kostjale
  6. jaanuaril 2001.a arve nr 3211R summas 4130 krooni. Arve tasumise tähtaeg oli tellimus-lepingu tingimuste
  7. punkti kohaselt 7 kalendripäeva arvates arve väljastamise kuupäevast. Kostja arvet ei tasunud. Hageja väidetel nõudis xxx AS kostjalt korduvalt nii suuliselt kui kirjalikult lepingust tuleneva kohustuse täitmist, kuid kostja keeldus kohustist täitmast.
  8. juunil 2005.a loovutas xxx AS põhinõude kostja vastu summas 4130 krooni hagejale. Nõue loovutati koos õigusega esitada viivisenõudeid ja muid kõrvalnõudeid. Hageja on enda väidete kohaselt esitanud kostjale võlateatise ning nõudnud nii suuliselt kui kirjalikult tellimus-lepingust tuleneva kohustuse täitmist. Kostja ei ole hageja nõudeid rahuldanud. Vastavalt tellimus-lepingu tingimuste punktile 7 kohustus kostja tasuma viivist määraga 0,5% päevas tasumisele kuuluvalt summalt. Hageja on arvestanud viivist perioodi 18.01.2001.22.05.
  9. eest ning eelnimetatud viivisemäärast lähtuvalt moodustanuks hageja viivisenõue seega 40205,55 krooni. Hagis nõutakse kostjalt viivise tasumist 4129 krooni ulatuses. KOSTJA VASTUVÄITED HAGILE Kirjalikus vastuses hagiavaldusele kostja hagi ei tunnista. Kostja leiab, et hagi on aegunud.
  10. juulil 2002.a jõustus võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse rakendamise seadus (VÕSRS). VÕSRS § 9 lg 2 kohaselt arvestatakse nõuete puhul, mille aegumistähtaeg on tsiviilseadustiku üldosa seaduse või võlaõigusseaduse kohaselt lühem kui enne
  11. juulit 2002.a kehtinud seaduse kohaselt, tsiviilseadustiku üldosa seaduses ja võlaõigusseaduses sätestatud aegumistähtaega alates
  12. juulist 2002.a. Varasemalt (enne
  13. juulit 2002.a) kehtinud tsiviilseadustiku üldosa seadus (TsÜS) sätestas hagi korras õiguste kaitse üldise aegumistähtajana 10 aastat. Alates
  14. juulist 2002.a kehtiva TsÜS § 146 lg 1 kohaselt on tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg kolm aastat. Enne
  15. juulit 2002.a kehtinud TsÜS § 116 lg 1 kohaselt hakkas aegumistähtaeg kulgema päevast, mil isik sai teada või pidi teada saama oma õiguste rikkumisest. Kuivõrd hagiavalduses nimetatud arve nr 3211 on väidetavalt väljastatud kostjale
  16. jaanuaril 2001.a maksetähtajaga 7 päeva, siis sai arve väljastaja oma õiguste rikkumisest teada
  17. jaanuaril 2001.a. Sellest päevast hakkas kostja hinnangul kulgema aegumistähtaeg, mis ei olnud
  18. juuliks 2002.a möödunud. Seega hakkas vastavalt VÕSRS § 9 lg-le 2 hagiavalduse esemeks oleva nõude suhtes kulgema uus aegumistähtaeg
  19. juulil 2002.a. Tähtaeg möödus
  20. juulil 2005.a (kehtiva TsÜS § 136 lg 2). Hageja on aga esitanud hagi alles
  21. mail 2006.a, seega ligi aasta pärast aegumistähtaja möödumist. TsÜS § 144 sätestab, et koos põhikohustusest tuleneva nõudega aegub ka kõrvalkohustusest tulenev nõue, kuigi see ei oleks eraldi veel aegunud. Kostja vastuses on samuti viidatud alates
  22. juulist 2002.a kehtiva TsÜS § 142 lg-le 1 ja §-le
  23. Kostja palub jätta kohtul hageja nõude selle aegumise tõttu rahuldamata. MENETLUSE KÄIK
  24. jaanuaril 2007.a esitatud kirjalikus seisukohas kostja vastusele jääb hageja enda hagiavalduse juurde. Hageja ei nõustu muu hulgas kostja seisukohaga aegumise kohaldamise osas. Hageja hinnangul on kostja poolt arve tasumata jätmine teadlik ja tahtlik lepingu rikkumine. Kostja 2 tahtlik lepingurikkumine on tõendatud hageja poolt esitatud kirjalike tõenditega. Kostja ei ole esitanud tõendeid, mis viitaksid kostja poolt kohustise rikkumise vabandatavusele, milleks võinuks hageja arvates olla ajutine makseraskus või pankrotieelne seisund. Vastavalt TsÜS § 146 lg-tele 1 ja 4 on kreeditoril tahtliku kohustise rikkumise korral õigus 10 aasta jooksul alates nõude sissenõutavaks muutumisest nõuda kohustise täitmist.
  25. jaanuaril 2007.a tsiviilasjas tehtud määrusega otsustas kohus vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 403 lg-le 1 lahendada asi kirjalikus menetluses seda kohtuistungil arutamata. Kohus kohustas menetlusosalisi esitama kõik asjas tähtsust omavad dokumendid ja taotlused kohtule 20 päeva jooksul arvates nimetatud kohtumääruse kättetoimetamisest. Samuti märkis kohus määruses, et kohtuotsus tehakse avalikult teatavaks Harju Maakohtu Tartu mnt kohtumaja kantselei kaudu
  26. päeval pärast dokumentide ja taotluste esitamise tähtpäeva möödumist.
  27. jaanuari 2007.a kohtumäärus on nii hagejale kui kostja esindajale kätte toimetatud
  28. veebruaril 2007.a. Täiendavaid dokumente ega taotlusi pooled määruses antud tähtaja jooksul kohtule esitanud ei ole. Tulenevalt TsMS § 452 lg-st 4 tuleb otsus kohtu poolt avalikult teatavaks teha 20 päeva jooksul pärast asja arutamise viimast istungit või kirjalikus menetluses taotluste ja dokumentide esitamiseks ettenähtud tähtpäeva möödumist. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED Kohus leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata. Puudub vaidlus selles, et kostja on sõlminud hageja õiguseellasega xxx AS
  29. jaanuaril 2000.a lepingu, mille alusel viimane kohustus osutama kostjale info ja reklaami avaldamise teenust telefoniraamat-infokataloogis "Info+". Kostja kohustus nimetatud teenuse eest tasuma. xxx AS väljastas vastavalt lepingule kostjale
  30. jaanuaril 2001.a arve nr 3211R summas 4130 krooni. Arve tasumise tähtaeg oli lepingu kohaselt 7 kalendripäeva arvates arve väljastamise kuupäevast. Kostja ei ole kõnealust arvet tasunud.
  31. juunil 2005.a loovutas xxx AS põhinõude summas 4130 krooni koos võimalike kõrvalnõuetega hagejale. Kohtu hinnangul on hagis kostja vastu esitatud nõuded aegunud. Kohus nõustub selles osas üldjoontes kostja poolt esitatud põhjendustega. Vastavalt VÕSRS § 9 lg-le 1 kohaldatakse tsiviilseadustiku üldosa seaduses ning võlaõigusseaduses aegumise kohta sätestatut ka enne
  32. juulit 2002.a tekkinud aegumata nõuetele. VÕSRS § 9 lg-st 2 tuleneb, et kui tsiviilseadustiku üldosa seaduse või võlaõigusseaduse kohaselt on aegumistähtaeg lühem kui enne
  33. juulit 2002.a kehtinud seaduse kohaselt, arvestatakse tsiviilseadustiku üldosa seaduses või võlaõigusseaduses sätestatud aegumistähtaega alates
  34. juulist 2002.a. Enne
  35. juulit 2002.a kehtinud TsÜS § 113 lg 1 sätestas, et hagi korras õiguste kaitse üldine aegumistähtaeg on 10 aastat. Kehtiva TsÜS § 146 lg 1 kohaselt on tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg kolm aastat. Seega kuulub käesoleval juhul kohaldamisele VÕSRS § 9 lg 2, mille kohaselt on hageja nõude aegumistähtaeg kolm aastat, mis hakkas kulgema
  36. juulil 2002.a. Hageja nõue summas 4130 krooni kostja vastu aegus
  37. juulil 2005.a. Koos põhikohustusest tuleneva nõudega aegub vastavalt TsÜS §-s 144 sätestatule ka kõrvalkohustusest tulenev nõue. Hagi on kohtule esitatud
  38. mail 2006.a. Seega olid tellimus-lepingu alusel esitatud nõuded hagi esitamise hetkeks aegunud. Hageja hinnangul on kostja rikkunud enda kohustusi tahtlikult, mistõttu tuleks vaidluse lahendamisel lähtuda kehtiva TsÜS § 146 lg-s 4 sätestatud 10-aastasest aegumistähtajast. Kohus hageja käsitlusega ei nõustu. Vaidlusaluse võlasuhte tekkimise ajal (s.o tellimus-lepingu sõlmimise ajal) kehtinud tsiviilkoodeksi § 227 nägi küll sisuliselt ette süü presumptsiooni – võlgnikul tuli vastutusest vabanemiseks tõendada, et ta ei ole rikkumises süüdi. Samas ei andnud 3 nimetatud säte siiski alust eeldada võlgniku rasket hooletust (ettevaatamatust) või tahtlust, s.t neid pidi tõendama võlausaldaja (vt nt: Riigikohtu tsiviilkolleegiumi
  39. mai 2004.a otsus kohtuasjas nr 3-2-1-63-04, p 12, või
  40. novembri 2006.a otsus kohtuasjas nr 3-2-1-125-06, p 14). Kostja tahtlust kohustuse rikkumisel käesoleval juhul tõendatuks lugeda ei saa. Hagis välja toodud asjaolu, et nii xxx AS kui ka hageja on korduvalt nõudnud kostjalt suulises ja kirjalikus vormis tellimus-lepingust tuleneva kohustuse täitmist, ei anna kohtu hinnangul veel õiguslikku alust TsÜS § 146 lg 4 kohaldamiseks. Nimetatud sätte näol on tegemist erandiga TsMS § 146 lg 1 suhtes. Kohtu hinnangul ei ole põhjendatud erinormi laiendav tõlgendamine. Vastasel juhul võib jääda realiseerimata aegumise õigusliku regulatsiooni eesmärk, milleks on käibekindluse ja õigusrahu tagamine ning sisuliselt ka võlausaldaja sundimine oma nõudeõigust õigeaegselt maksma panema. Kohtule ei ole teada asjaolusid, mis annaksid aluse käesolevas vaidluses TsÜS
  41. peatüki
  42. jaos sätestatu kohaldamiseks (aegumise katkemine ja peatumine). TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi jääb rahuldamata, jätab kohus menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel hageja kanda. Kostja võib nõuda menetluskulude rahalist kindlaksmääramist asja lahendanud esimese astme kohtult 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimeses astme kohtule, avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ja kulusid tõendavad dokumendid. Indrek Parrest /allkiri/ kohtunik 4

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.