lg 1 kohus lõpetab määrusega pankrotimenetluse, pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu, vaatamata võlgniku maksejõuetusele, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ja puudub vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalus. Ajutise pankrotihalduri aruande kohaselt võlgniku kassas on sularaha 3088.80 krooni. Vastavalt võlgniku poolt esitatud bilansile ja võlanimekirjale ning ajutise pankrotihalduri poolt kogutud andmetele võlgnik põhivara ei oma. Autoregistrikeskuses ja kinnistusregistri elektroonilises andmebaasis võlgnik registreeritud vara ei oma. Võlgniku bilansis kajastub vara debitoorse võlgnevuse näol summas 80 000 krooni AS vastu. Võlgnik on leidnud, et debitoorne nõue ei laeku, kuna kliendile on teostatud ebakvaliteetset tööd ja klient keeldub põhjendatult tasumast. Võlgnik esitas ajutisele pankrotihaldurile 15.01.2007 kirjaliku selgituse AS-ilt arve laekumise võimalikkuse kohta ( lisa nr 3 – võlgniku selgitus: AS arve), mille kohaselt arvel kajastatud tööd on lõpetamata, teostatud tööd on tehtud ebakvaliteetselt ja vajavad ümbertegemist, rikutud materjal vajab asendamist. Puuduste kõrvaldamiseks ja ehituspraagi ümbertegemiseks puuduvad võimalused. Ajutine pankrotihaldur tutvus nõude aluseks olevate dokumentidega, sealhulgas 21.11.2005 võlgniku ja AS vahel sõlmitud ehituse töövõtulepinguga ja AS kirjaga (lisa nr 4 – AS kiri). Ajutine pankrotihaldur leiab, et nõuet AS-ile esitada ei ole võimalik, kuna arve maksmisest on keeldutud põhjendatult, lisaks on AS-il kooskõlas töövõtulepingu punktiga 3.2 võimalik esitada võlgniku vastu tööde tähtajaks mittelõpetamise eest leppetrahvi nõue suurusega 0, 15 % lepingusummast päevas (lepingu summa 2 588 574 krooni, leppetrahv 3 882 krooni päevas, viivitatud päevade arv pankrotiavalduse esitamise ajaks 60, võimalik leppetrahvi nõue 232 920 krooni). Tulenevalt eeltoodust hindab ajutine pankrotihaldur debitoorse võlgnevuse väärtuseks 0 krooni. 2 Maksu- ja Tolliameti Põhja maksukeskuse andmetel on Võlgniku maksuvõlgnevus kokku 5 973 krooni, sealhulgas põhimaks 5 163 ja intress 810 krooni. Võlgniku poolt on koostatud ja pankrotiavaldusele lisatud võlgade nimekirja kohaselt oli seisuga võlgade suuruseks 86 292 krooni. Ajutine pankrotihaldur leiab, et Võlgniku poolt koostatud võlanimekiri on õige, kuid võlad on suuremad kui haldurile esitatud nimekirjas, kuna maksuvõla intress on suurenenud käesoleva aruande koostamise päevaks 183 krooni võrra, võlgade täpne suurus on 86 475 krooni. Võlgnikul puudub vara kohustuste katteks täiesti, võlgade suurus ületab vara suuruse rohkem kui kahekordselt. Võlgniku majandustegevus on seiskunud alates Ajutine pankrotihaldur on seisukohal, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu. Võlgniku esindaja on seisukohal, et maksejõuetuse põhjuseid oli kaks: võlgniku väike äritegevuse maht, mis ei võimaldanud võita klientide usaldust ja saada suuremaid tellimusi ning debitoorsete nõuete mittelaekumine, mille põhjustas teostatud tööde halb kvaliteet. Osaühingu juhatusel puudusid ehitusprojektide juhtimise oskused ja kogemused. Ajutine pankrotihaldur nõustub võlgniku esindajaga ja leiab lisaks võlgniku väljatoodud põhjustele, et võlgniku valitud vale arengustrateegia – orientatsioon juhuslikele tellimustöödele, tegutsemine väikefirmana – tõttu seiskus võlgniku majandustegevus. Ajutine pankrotihaldur ei ole tuvastanud, et maksejõuetuse oleks põhjustanud kuriteo tunnustega tegu. Ajutine pankrotihaldur on seisukohal, et tegemist on muudel asjaoludel tekkinud maksejõuetuse põhjustega pankrotiseaduse mõttes. Ajutine pankrotihaldur ei ole tuvastanud tagasivõitmise võimalusi, kontol nähtuvatest laekumistest on peamiselt tasutud töötajate töötasusid, makse ning jooksvate teenuste eest. Eeltoodud asjaoludel lõpetab kohus pankrotimenetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu.
lg 4 likvideerib ajutine haldur juriidilisest isikust võlgniku, kui pankrotimenetlus lõpetatakse raugemise tõttu pankrotti välja kuulutamata.
lg 1 on ajutisel pankrotihalduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus töö mahtu, keerukust ja ajutise pankrotihalduri kutseoskusi. PankrS § 150 lg 4 järgi pankrotimenetluse raugemise korral otsustab kohus pankrotimenetluse kulude jagamise asjaolude kohaselt. Ajutise pankrotihalduri töö aruande kohaselt on ajutine pankrotihaldur kulutanud oma ülesannete täitmiseks 10 tundi. Ajutine haldur on taotlenud ajutise halduri tasu ja tehtud vajalike kulutuste katteks kokku brutosumma 6 700 krooni. Võlgniku esindaja nõustus kohtuistungil pankrotimenetluse kulude osalise kandmisega. Kohus leiab, et kulutused on põhjendatud. Pankrotihalduri ja ajutise pankrotihalduri tasude piirmäärad ja hüvitamisele kuuluvate kulutuste arvestamise korra (RTL 2003, 131, 2107 ja 2006, 15, 248) § 1 lg 7 ja § 2 lg 8 alusel kuulub võlgnikult välja mõistmisele ajutise halduri tasu summas 3 088.80 krooni ESi kasuks. Riigi arvelt kuulub ESi kasuks väljamõistmisele ajutise pankrotihalduri tasu ja kulutuste katteks kokku brutosumma 3 611.20 krooni. TsÜS § 46 lg 1 kohaselt tuleb juriidilise isiku dokumentatsioon anda 10 aastaks vastutavale hoiule Janno Rannule. Karin Sonntak Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.