) § 442 lg 6]. Kostja võib esitada kaja samale kohtule menetluse taastamiseks 28 päeva jooksul alates 30 päeva möödumisest kohtuotsuse väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevale järgnevast päevast kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest (
). Kaja peab vastama
nõuetele ning sellega koos peab kostja esitama kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajaliku (kirjalik vastus ja tõendid). Kajalt tuleb tasuda kautsjon summas, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 200 krooni ja mitte rohkem kui 100 000 krooni (
lg 2), välja arvatud juhul, kui vastavalt seadusele kuulub avaldus rahuldamisele sõltumata sellest kas kohtuistungile ilmumata jätmiseks või menetlustoimingu õigeaegseks tegemata jätmiseks oli mõjuv põhjus või mitte. Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB Eesti Ühispangas (konto nr 10220034799018) või Hansapangas (konto nr 221013921094), viitenumbriga 3100057358. ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE Hagiavalduse kohaselt palub hageja kostjalt välja mõista igakuiselt elatusraha summas 5040.00 krooni, kuna kostja ei täida vabatahtlikult ülalpidamisekohustust. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED Kohus kutsus kostja kohtuistungile väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu. Kohtukutse on avaldatud Ametlikes Teadaannetes 22.01.2007.a. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (
) § 317 lg-le 5 loeb kohus kutse kostjale kättetoimetatuks. Kostja istungile ei ilmunud ega teatanud kohtule mitteilmumise seaduslikust takistusest. Kostjat on hoiatatud, et kohtuistungile mitteilmumise korral võib kohus tagaseljaotsusega hagi rahuldada.
kohaselt teeb kohus kohale ilmunud hageja taotlusel tagaseljaotsuse, kui kostja ei ilmu asja arutamiseks määratud kohtuistungile.
lg 1 järgi, kui hageja taotleb kohtuistungile ilmumata jäänud kostja vastu tagaseljaotsuse tegemist, teeb kohus hageja kasuks tagaseljaotsuse tingimusel, et hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks ning viidatud nõue kuulub rahuldamisele. korraldaval kohtuistungil hageja esindaja palus hagi rahuldada tagaseljaotsusega. Hageja esindaja täpsustas nõuet ja palus kostjalt välja mõista elatise summas 5040.00 krooni alates kuni hageja poolt gümnaasiumi lõpetamiseni. Samuti palus hageja esindaja hageja menetluskulud välja mõista kostjalt. Kohus leiab, et asjas on põhjendatud tagaseljaotsuse tegemine. Puuduvad
Perekonnaseaduse (PKS) § 60 lg 2 järgi, kui laps õpib põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses ja jätkab neis õppimist täisealiseks saamisel, on vanem kohustatud teda õppimise ajal ülal pidama. Elatise suuruse kindlaks määramisel juhindub kohus Perekonnaseaduse § 61 lg 2 sätetest, mille kohaselt määratakse elatis lapsele igakuise elatusrahana ning lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadustest. Elatise väljamõistmise kord on sätestatud PKS § 70 (17.03.2005 kehtivas redaktsioonis), mille kohaselt kui isik ei täida ülalpidamiskohustust, mõistab kohus elatise välja alates elatisehagi esitamisest. Tuginedes eeltoodule leiab kohus, et hagi on õiguslikult põhjendatud ja kostjalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele igakuine elatusraha 5040.00 krooni. Samas tuleb elatis 2 välja mõista alates elatishagi kohtule esitamisest so , kuna elatise tagasiulatuvalt väljamõistmist võimaldav perekonnaseaduse säte jõustus alles 01.06.2005. Seega on võimalik mõista kostjalt hageja kasuks välja elatis so gümnaasiumi lõpetamiseni.
lg 1 p 2 kohaselt tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel viivitamata täidetavaks. Kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse §-ga 3 kohaldatakse enne seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele kuni 31.12.2005. a kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. Kuni 31.12.2005.a kehtinud
lg 1 kohaselt mõistab kohus riigilõivu, mille tasumisest hageja on vabastatud, kostjalt välja riigituludesse võrdeliselt hagi rahuldatud osaga. Elatise väljamõistmise nõudelt riigilõivu määramisel lähtub kohus
lg 2 ja § 48 lg 1 p 3 alusel väljamõistetud elatusraha maksete aasta summast ja mõistab riigilõivu 1 500.00 krooni kostjalt välja riigituludesse, kuna hageja oli elatise hagi esitamisel riigilõivu tasumisest vabastatud. JM on tasunud menetlusdokumentide avaldamise eest väljaandes Ametlikud Teadaanded riigilõivu summas 200 krooni arvelduskontolt nr 221020694437 Hansapangas Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 221023778606 Hansapangas, selgitusega „2-05-848 kohtuteadete avaldamine”, viitenumbriga 2900073591. Kohus leiab, et nimetatud summa tuleb kostjalt
Arne Kolnes Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.