Obsah (8)

§ 138§ 861§ 796§ 200§ 201§ 197§ 774§ 186

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Tiit Kollom, Urmas Reinola, Ande Tänav Otsuse tegemise aeg ja koht 22. märts 2007, Tallinn Tsiviilasja number 2-04-725 Tsiv

) § 138 lg 2 kohaselt on OÜ V vabanenud vastustusest hageja ees. Esimese astme kohtu lahend ja selle põhjendused 4. Kohus rahuldas hagi osaliselt, mõistes OÜ-lt A hageja kasuks välja 44 833,60 krooni. Kohus leidis, et kahju hüvitamise nõue OÜ V vastu ei ole põhjendatud. OÜ V vastuväidete kohaselt allkirjastas ta hagejaga 20.01.2003 sõlmitud lepingu nr 03-0120 kostjate omavahelisest koostöölepingust tingituna, kuid tema kaubavedu ei teostanud ega põhjustanud kahju. Sellele seisukohale ei vaielnud vastu ka OÜ A. Kostjate vahel 07.01.2002 sõlmitud koostöölepingu p-st 2.2 tuleneb, et OÜ A, OÜ V litsentsi ja x vihiku kasutamisel rahvusvaheliste vedude teostamisel, kannab täielikku finantsilist ja materiaalset vastutust veolepingute järgi, kui veosel tekkis kahju, veos teostati viivitusega, kolmandal isikul tekkis kahju, ja kannab ka vastutust tolliameti ees. Eelneva alusel luges kohus tõendatuks asjaolu, et OÜ V ei ole 15.01.2002 OÜ A poolt teostatud rahvusvahelise veo käigus hagejale kahju tekitanud. Tulenevalt

§ 138

lg-st 2 kahju hüvitamiseks kohustatud isik vabaneb vastutusest, kui ta tõendab, et tema kahju ei tekitanud. 5. OÜ A on tunnistanud hagejale tekitatud minimaalse kahjuna 39 560 krooni (2 konteineri maksumus) ja kohustunud selle tasuma. Vaidlus on selles, kas hageja on kohustatud hüvitama OÜ-le A veotasu 24 000 krooni. Ekspedeerija vastutust reguleerib

§ 861

. Hageja leidis, et tulenevalt

§ 796

lg-st 1 ei pea ta veose kahjustamise puhul veotasu maksma ja omab õigust juba makstud veotasu tagasi saada. OÜ A on vähendanud veotasu proportsionaalselt kahju suurusele ja teinud veotasu osas hagejaga tasarvestuse 17 143,20 krooni ulatuses. Kohus leidis, et hagejal tuli maksta viie konteineri kohaletoimetamise eest kostja arvestusest lähtudes 17 143,20 krooni. Kostja tasaarvestus on põhjendatud ning vastab

§ 796lg 1 3 mõttele.

Seega tuli OÜ-lt A hageja kasuks välja mõista tekitatud kahju katteks 22 416,80 krooni. Hageja nõue viivise väljamõistmiseks põhivõla ulatuses on põhjendatud. Apellatsioonkaebus ja selle põhjendused

1. Hageja palus kohtuotsuse tühistada osaliselt ja tühistatud osas teha uus otsus, mõistes kostjatelt täiendavalt ning solidaarselt välja 17 143,20 krooni põhivõlga ja 17 143,20 krooni viivist.
2. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt on kohus väljunud nõude piiridest, rikkudes sellega tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §
3. Nimelt tegi kohus otsuse lähtudes hageja ja OÜ V vahel sõlmitud veolepingust, kuigi tegelik vedaja oli OÜ A. Hageja nõue põhines hageja ja kostjate vahel 15.01.2003 sõlmitud lepingu mittetäitmisel. Lepingu kohaselt kohustusid kostjad tasuma hagejale minimaalselt 39 560 krooni ning viivist 0,5% viivitatud summast päevas. Kohtu seisukoht, et OÜ V ei ole lepingut rikkunud ja ei pea solidaarselt vastutama, ei lähtu hageja poolt esitatud väidetest ja tõenditest ning

-s sätestatud põhimõtetest. OÜ V on kolmepoolse lepingu osapool ja leping on täitmiseks kohustuslik. OÜ V solidaarvastutus tuleneb ka veolepingu õiguslikust regulatsioonist, millega on ette nähtud vedaja ja tegeliku vedaja solidaarvastutus. Kohus tasaarvestas poolte nõuded, eirates

§ 200lg-s 4 sätestatut.

Hageja vaidles tasaarvestusele vastu. Kohus rikkus tasaarvestuse tegemisel ka

§ 201

, kuna ei selgitanud välja, milliseid tasaarvestuseks sobivaid nõudeid veel poolte vahel on. Vastus apellatsioonkaebusele

1. OÜ A on nõus hageja apellatsioonkaebusega osas, milles hageja palub tühistada kohtuotsus ja teha uus otsus, millega mõista kostjatelt solidaarselt välja 44 833,60 krooni.
2. OÜ V apellatsioonkaebusele vastust ei saatnud ja ringkonnakohtu istungile ei ilmunud. Ringkonnakohtu otsuse põhjendused
3. Ringkonnakohus, ära kuulanud menetlusosalised ja tutvunud asja materjaliga, leiab, et hageja apellatsioonkaebus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele osaliselt. Kohtuotsus tuleb tühistada osas, millega kohus jättis rahuldamata hagi OÜ V vastu ning kohtukulude jaotuse osas.
4. Vaidlust ei ole alljärgnevate asjaolude üle: OÜ A vedas Eestist Norrasse hageja saadetud kauba - 7 konteinerit, millest transportimise käigus sai kaks vigastada. Hageja kahju on kahe konteineri maksumus (2 x 9200 NOK ehk 19 780 Eesti krooni), kokku 39 560 krooni. 20.01.2003 sõlmisid hageja ja kostjad lepingu, milles kostjad võtsid endale kohustuse hüvitada kahju minimaalselt eelmärgitud suuruses 60 päeva jooksul ja kahjuhüvitise mitteõigeaegsel tasumisel maksma viivist 0,5% maksmata summast päevas.
5. Kohtuotsust ei ole vaidlustatud osas, millega kohus tuvastas OÜ A kohustuse kahju hüvitada ning tulenevalt TsMS § 651 lg-s 1 sätestatust ringkonnakohus selles osas maakohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust ei kontrolli. Vaidlus on jätkuvalt selle üle, kas OÜ V kannab hageja ees solidaarset vastutust koos OÜ-ga A ja kas OÜ-l A oli õigus tasaarvestada hageja nõue tema veotasu nõudega. 4
6. Ringkonnakohus ei nõustu maakohtu seisukohaga, et OÜ V ei pea hagejale kahju hüvitama, kuna kostjate vahel 07.01.2002 sõlmitud koostöölepingu p 2.2 järgi kannab OÜ A täielikku finantsilist ja materiaalset vastutust veolepingute järgi juhtudel, kui veosel tekkis kahju, veos teostati viivitusega, kolmandal isikul tekkis kahju, samuti ka tolliameti ees (t/lk 66). Ringkonnakohus leiab, et nimetatud leping reguleerib üksnes kostjate omavahelisi suhteid ja ei vabasta OÜ-t V vastutusest hageja ees.
7. Maakohus jättis hindamata hageja ja kostjate vahel 20.01.2003 sõlmitud lepingu (t/lk 24-25), milles kostjad võtsid endale kohustuse hagejale tekkinud kahju hüvitada. Ringkonnakohtu hinnangul on tegemist nn deklaratiivse võlatunnistusega, mille eesmärgiks oli kahju hüvitamise kohustuse kinnitamine ja seeläbi võlgnike loobumine vastuväidetest võlale. Deklaratiivse võlatunnistuse põhiliseks tagajärjeks on tõendamiskoormise muutmine selle ülekandmisega võlgnikule, kes peab tõendama, et tunnustatud võlga ei ole või see on lõppenud. Antud juhul ei ole OÜ V seda tõendanud.
8. Rahvusvahelise kaupade autoveolepingu konventsiooni (CMR) art 1 järgi kohaldatakse nimetatud konventsiooni igasuguse kauba autoveo lepingu suhtes, mida tehakse tasu eest sõidukiga, kui lepingus näidatud kauba vastuvõtmise koht ja kauba üleandmiseks ettenähtud koht asuvad eri riikides, millest vähemalt üks on konventsiooni osapool. CMR art 4 järgi tõendatakse veolepingut saatedokumendi koostamisega. Saatedokument koostatakse kolmes originaaleksemplaris, millele kirjutavad alla nii saatja kui ka vedaja. Allkirjad võivad olla trükitud või asendatud saatja ja vedaja templitega, kui see on lubatud saatedokumendi koostamise asukoha riigi seadustega. Antud juhul oli rahvusvahelise kaubaveo saatelehe järgi veolepingu järgseks vedajaks OÜ V, mida kinnitab tema tempel saatelehel (t/lk 41). Art 17 järgi vastutab vedaja kauba täieliku või osalise kaotsimineku või vigastamise eest. Asjaolusid, mis vabastaks OÜ V art 17 punkti 2 järgi vastutusest, ei ole ta esile toonud. Selliseks aluseks ei ole asjaolu, et OÜ V kasutas veo teostamisel OÜ A teenuseid. CMR art 3 järgi vastutab vedaja oma agentide, teenistujate ja kõigi teiste isikute, kelle teenuseid ta veo teostamisel kasutab, tegevuse ja tegevusetuse eest, nagu oma tegevuse või tegevusetuse eest juhul, kui need agendid, teenistujad või teised isikud tegutsevad oma töökohustuste piires.
9. Nõustuda ei saa hageja seisukohaga, nagu ei oleks kohus võinud nõudeid tasaarvestada, kuna hageja vaidles tasaarvestusele vastu.

§ 200

lg 4 kohaselt ei saa tasaarvestav pool tasaarvestada nõuet, millele teine pool saab esitada vastuväiteid. Kui teine pool vaidleb tasaarvestava poole tasaarvestusele vastu ja esitab oma nõude tunnustamiseks (võlgnevuse väljamõistmiseks) hagi, siis on vaidluse esemeks tasaarvestava poole nõue, s.o. selle olemasolu või lubatavus, mitte aga hageja enda nõude põhjendatus, kuivõrd tasaarvestus eeldab teise poole (antud juhul hageja) nõude tunnustamist. Sellisel juhul kohus kontrollib, kas tasaarvestava poole nõue oli kehtiv ja lubatav, ning selleks ei ole kostjal vaja esitada vastuhagi.

§ 200

lg 4 mõte on selles, et tasaarvestada ei saa nõuet, mida ei ole lubatud tasaarvestada, või nõuet, mis ei ole tegelik ehk olemasolev või sissenõutav. Ekslik on hageja seisukoht, nagu oleks kohus pidanud tasaarvestuse lubatavuse kontrollimisel tegema kindlaks, kas pooltel on veel tasaarvestuseks sobivaid nõudeid. Tasaarvestust ei tee kohus, vaid tasaarvestav pool. 5 17.

§ 197

lg 1 kohaselt kui kaks isikut (tasaarvestuse pooled) on kohustatud maksma teineteisele rahasumma või täitma muu samaliigilise kohustuse, võib kumbki pool (tasaarvestav pool) oma nõude teise poole nõudega tasaarvestada, kui tasaarvestaval poolel on õigus oma kohustus täita ja teiselt poolelt nõuda tema kohustuse täitmist.

§ 774lg 1 järgi on saatja kohustatud maksma vedajale tasu (veotasu).

OÜ A esitas hagejale arve 24 000 krooni suuruse veotasu tasumiseks. Vaidlus puudub asjaolu üle, et hageja ei ole seda tasunud. Ekslik on hageja seisukoht, nagu ei peaks ta üldse veotasu tasuma, kuna kohaletoimetatud seitsmest konteinerist sai kaks kahjustusi. Ringkonnakohtu hinnangul arvestas OÜ A põhjendatult kahjustatud veose ja kahjustamata veose väärtuste vahet analoogiliselt

§ 796lgs 1 sätestatuga, lugedes tasaarvestatud veotasu suuruseks 17 143,20 krooni.

Ringkonnakohus nõustub maakohtu järeldusega, et käesoleval juhul oli tasaarvestus eelmärgitud suuruses lubatav ning hageja nõue kostjate vastu on

§ 186

p 2 ja § 197 lg 2 järgi osaliselt lõppenud, mistõttu tuleb hagi rahuldada osaliselt. Kostjad peavad solidaarselt hüvitama hagejale kahju 22 416,80 krooni ja samas summas viivise, kuna hageja ei ole esile toonud asjaolusid, mis võimaldaks välja mõista viivist põhivõlast suuremas ulatuses. Samuti tuleb kostjatel TsMS § 60 lg 1 ja 11 alusel solidaarselt kanda hageja esimese astme kohtus kantud kohtukulud maakohtu arvestatud suuruses – 5730 krooni. Nimetatud kulude suurust ei ole apellatsioonimenetluses vaidlustatud.

1. Kuna alates 01.01.2007 postiteenistuse vahendusel Eestis menetlusdokumentide kättetoimetamise kulusid menetluskulude hulka enam ei arvata ja TsMS § 6 järgi tuleb menetlustoimingu tegemisel lähtuda toimingu tegemise aja seadusest, ei saa ringkonnakohus menetluskulude kindlaksmääramisel postikulu enam arvestada, nagu tegi maakohus. Selles osas tuleb maakohtu otsus tühistada.
2. Põhjusel, et apellatsioonkaebus kuulub rahuldamisele üksnes kostjate solidaarvastutuse osas, jätab ringkonnakohus kummagi poole apellatsioonimenetluse kohtukulud kuni 31.12.2005 kehtinud TsMS § 60 lg-te 1 ja 8 järgi kummagi poole enda kanda. T. Kollom U. Reinola A. Tänav