Obsah (7)

§ 468§ 416§ 142§ 60§ 316§ 407§ 61

2-05-15330/34 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Harju Maakohus Kohtunik Maire Lukk Otsuse tegemise aeg ja koht 08. märts 2007.a, Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number 2-0

§ 468lg 1 p 2).

Menetluskulude jaotus 4. Välja mõista MK, AS ja OR solidaarselt menetluskulu 2 325 (kaks tuhat kolmsada kakskümmend viis) krooni ja 36 senti Eesti Vabariigi kasuks. Edasikaebamise kord Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale kaja 14 päeva jooksul arvates tagaseljaotsuse kättesaamisest lisades kajale kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kostjale kätte väljaspool Eesti Vabariiki, võib kaja esitada otsuse kättetoimetamisest alates 28 päeva jooksul. Kaja peab vastama

§ 416sätestatud nõuetele.

Kajalt tuleb tasuda kautsjonit summas mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 200 krooni ja mitte rohkem kui 100.000.- krooni (

§ 142

lg 2), välja arvatud juhul, kui vastavalt seadusele kuulub avaldus rahuldamisele sõltumata sellest kas kohtuistungile ilmumata jätmiseks või menetlustoimingu õigeaegseks tegemata jätmiseks oli mõjuv põhjus või mitte. Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034799018 SEB Eesti Ühispangas või 221013921094 Hansapangas, märkides viitenumber

1. Hageja nõue Hagiavalduse kohaselt sõlmiti . õppelaenu saamiseks kostja MK ja AS-i vahel õppelaenuleping , mille lausel laenutas pank laenusaajale 30 000 krooni. Laenusaaja kohustus tasuma õppelaenult 1 2-05-15330/34 pangale intressi 5% aastas sõlmiti kostjate AS ja OR eelpool nimetatud lepingust tulenevate kohustuste täitmist tagava käendusega käenduslepingud. Seoses MK eksmatrikuleerimisega tekkis tal HaS § 36-4 kohaselt laenusumma tagasimaksmise kohustus pangale. Kuna laenusaaja ega käendajad ei täitnud nõuetekohaselt oma lepingulisi kohustusi, nõudis pank HaS § 362 lg 1 alusel hagejalt riigitagatise rakendamist 16 559,16 krooni suuruses summas, mille hageja pangale tasus. teavitas Haridus- ja Teadusministeerium laenusaajat võlausaldaja vahetumisest ning palus võlgnevuse tasuda hiljemalt . Laenusaaja oma kohustust ei täitnud. Samuti pöörduti käendajate poole kirjaga täita laenusaaja kohustus ja juhiti kostjate tähelepanu asjaolule, et kohustuse mittetäitmisel pöördub hageja kohtu poole. Kostjad on tekitanud Eesti Vabariigile kahju 18 507,26 krooni tuginedes tsiviilkoodeksi (TsK) §
2. Vastavalt HaS § 36-2 lg 3 tasub laenusaaja riigi poolt krediidiasutusele tasutud summalt intressi 5% aastas. Ajavahemikul moodustab intress 1 948,10 krooni. Hageja palub kostjatelt välja mõista solidaarselt võlg 18 507,26 krooni, mis koosneb tagastamata õppelaenusummast 16 559,16 krooni ja intressist 1 948,10 krooni, riigilõiv 1 400 krooni ja õigusabikulud 1 200 krooni. Hageja juhindub hagiavalduse esitamisel TsK § 173 lg 1, § 207, § 222 lg 1, 2, § 272, HaS § 362 lg 2,3,

§ 60lg 1, VÕS Rak

S § 11, ÕTÕLS § 30. Menetluse käik Kohus saatis kostjatele hagiavalduse koos lisadega vastavalt

§-le 394 ja kohustas neid vastama kohtu määratud tähtajaks. Kostjaid on hoiatatud, et kirjaliku vastuse tähtpäevaks andmata jätmise korral on kohtul õigus hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Hagi koos lisadega on kostjatele O R ja AS vastavalt kuni 01.01.2005 kehtinud

§§-de 26 lg 3 ja 28 lg 1 kohaselt allkirja vastu isiklikult kätte toimetatud, milline asjaolu on tõendatud toimikus olevate väljastusteadetega. Kostjad kohustusid vastama 20 päeva jooksul arvates vastava hagimaterjali kättesaamisest. Kostjale M K on hagi koos lisadega

§ 316

sätestatud viisil välisriigi pädeva asutuse kaudu isiklikult kätte toimetatud, mida kinnitab kohtule edastatud kättesaamise kinnitus. Kostja kohustus vastama 35 päeva jooksul arvates vastava hagimaterjali kättesaamisest. Kostja O R on kohtule kirjalikult teatanud, et tunnistab hagi, vastuväiteid ei esitanud. Kostjad M K ja A S ei ole kohtu poolt antud tähtpäevaks ega hiljem kohtule kirjalikku vastust hagile esitanud. Kohtuotsuse põhjendused Kohus leiab, et kuivõrd kostjad ei ole hagile mingeid vastuväiteid esitanud, siis on õige käesoleva vaidluse lahendamine kirjalikus menetluses kohtuistungit pidamata tagaseljaotsusega kooskõlas

§ 407lg 1 ja 3.

Vastavalt

§ 407

lg 1 võib kohus hageja taotlusel või omal algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks; lg 3 järgi tagaseljaotsuse võib käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata. Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul puuduvad

§ 407lg 5 sätestatud tagaseljaotsuse tegemist välistavad asjaolud.

Vastavalt

§ 468lg 1 p 2 on tagaseljaotsus tagatiseta viivitama täidetav. Ts

K §173 (kuni 01.07.2002 redaktsioonis) kohaselt tuleb kohustised täita nõuetekohasel viisil ja kindlaksmääratud tähtajaks vastavalt seaduse või lepingu sätetele, selliste sätete puudumise korral vastavalt tavaliselt esitatavate nõuetele. TsK §174 (kuni 01.07.2002 redaktsioonis) kohaselt ei ole lubatud ühepoolne keeldumine kohustise täitmisest. TsK § 272 lg 1 (kuni 01.07.2002 redaktsioonis) kohaselt laenulepingu järgi annab üks pool (laenutaja) teisele poolele (laenajale) omandusse raha või liigitunnustega piiritletud asjad, laenaja aga kohustub laenutajale sama summa raha või võrdse koguse sama liiki ja sama kvaliteediga asju tagastama. Laenuleping loetakse sõlmituks raha või asjade üleandmise momendist. 2 2-05-15330/34 TsK § 207 lg 1 (kuni 01.07.2002 redaktsioonis) järgi vastutavad kohustise mittetäitmise korral võlgnik ja käendaja kreeditori ees kui solidaarsed võlgnikud, kui käenduslepinguga ei ole kindlaks määratud teisiti; lg 2 kohaselt käendaja vastutab samasuguses ulatuses kui võlgnikki, eriti protsentide ja leppetrahvi (trahvi, viivise) maksmise eest, kahjude ja sissenõudmisega seotud kulutuste eest, kui käenduslepinguga ei ole kindlaks määratud teisiti; lg 3 järgi ühiselt käenduse andnud isikud vastutavad kreeditori ees kui solidaarsed võlgnikud, kui käenduslepinguga ei ole kindlaks määratud teisiti. HaS (kuni 01.09.2004 redaktsioonis) § 362 lg 3 järgi riigi poolt krediidiasutusele tasutud summalt maksab laenusaaja või tema käendaja riigile intressi viis protsenti aastas riigi poolt krediidiasutusele tasutud summa tagastamata jäägilt. MK ja AS-i vahel on sõlmitud õppelaenuleping , millega andis pank laenusaajale riikliku õppelaenu summas 30 000 krooni laenuintressiga 5% aastas. Laenukonto järgi kanti laen kostjale üle. Laenulepingu tagamiseks sõlmiti AS-i ja kaaskostjate AS ning OR vahel käenduslepingud, vastavalt milledele kohustusid käendajad tagama panga nõuded laenusaaja vastu, mis tulenevad panga ja laenusaaja vahel sõlmitud õppelaenulepingust ja selle lisadest, juhul kui laenusaaja ei täida panga nõudeid laenulepingus kokkulepitud tähtaegadeks ja viisil. Hagiavalduse kohaselt pole kostjad saadud laenu koos intresside tagastanud, mistõttu nõudis pank riigitagatise rakendamist ja riik on kostjate eest tagastanud pangale kostjate poolt võlgnetava summa. teatas hageja kostjatele õppelaenulepingust tuleneva nõude omandamisest ja palus tasuda laen koos intressiga Rahandusministeeriumi kontole, kuid kostjad ei asunud laenu- ja käenduslepingutest tulenevate kohustisi täitma. Kostjate kohustiste täitmine on toimunud riigi arvelt, mis omakorda annab riigile vastavalt HaS §362 lg 2 nõudeõiguse laenusaaja ja käendajate vastu kogu laenusaaja eest tasutud summa 16 559,16 krooni ulatuses, millele lisandub HaS §362 lg 3 alusel ajavahemikul 21.03.2002 kuni 15.07.2005 määraga 5% aastas arvestatud intress 1 948,10 krooni. Kuna kostjad ei täitnud lepinguga võetud kohustusi, on hagi põhjendatud ja kuulub rahuldamisele kogu haginõude 18 507,26 krooni ulatuses solidaarselt kõikide kostjate arvelt. Menetluskulud Juhindudes tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse §-st 3 kohaldatakse enne käesoleva seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud. Kooskõlas kuni 31.12.2005 kehtinud

§-ga 60 lg 1 tuleb hageja kohtukulud jätta kostjate kanda. Kostjatelt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele solidaarselt riigilõiv 1400 krooni, mille hageja tasus hagiavalduse esitamisel riigituludesse ning

§ 61

lg 1 p 1 alusel hageja õigusabikulu 925,36 krooni, s o 5 % hagi rahuldatud osast. Maire Lukk Kohtunik 3