← Eesti

2-05-24863/1

Obsah (5)§ 420§ 413§ 468§ 60§ 52

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja Kohtunik Arne Kolnes Määruse tegemise aeg ja koht 14. veebruar 2007. a, tsiviilkantselei Tsiviilasja number 2-0

) § 442 lg 6]. Kostja võib pärast menetluse taastamist uue tagaseljaotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse üksnes tagaseljaotsuse tegemise eelduste kontrollimata jätmisele tuginedes (

§ 420lg 2).

HAGI ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUDED KOSTJA VASTU esitas OÜ kohtule hagi MTÜ vastu 46 142,40 krooni väljamõistmiseks. Hagiavalduse kohaselt on kostja jätnud tööettevõtulepingust tulenevalt arve tasumata. Hageja palub kostjalt välja mõista võlgnevuse 46 142,40 krooni, samuti välja mõista kostjalt kohtukulud. MENETLUSE KÄIK kohus rahuldas tagaseljaotsusega hagi, kuna kostja, kellele kohus andis kirjaliku vastamise tähtaja, kohtule tähtaegselt kirjalikult ei vastanud. esitas kostja menetluse taastamise avalduse. Kohus taastas menetluse. korraldavale kohtuistungile kostja esindaja ei ilmunud ega teatanud kohtule mitteilmumise seaduslikust takistusest. Kostja on teadlik kohtuistungi toimumisest, mida kinnitab tsiviilasja toimikus lk-45 tema allkiri. Kostjat on hoiatatud, et kohtuistungile mitteilmumise korral võib kohus tagaseljaotsusega hagi rahuldada. kohtuistungil jäi hageja esindaja oma nõude juurde ja palus hagi rahuldada tagaseljaotsusega. Samuti palus hageja esindaja hageja menetluskulud välja mõista kostjalt. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

, jõustunud ) § 410 kohaselt teeb kohus kohale ilmunud hageja taotlusel tagaseljaotsuse, kui kostja ei ilmu asja arutamiseks määratud kohtuistungile.

§ 413

lg 1 järgi, kui hageja taotleb kohtuistungile ilmumata jäänud kostja vastu tagaseljaotsuse tegemist, teeb kohus hageja kasuks tagaseljaotsuse tingimusel, et hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks ning viidatud nõue kuulub rahuldamisele. Kohus leiab, et asjas on põhjendatud tagaseljaotsuse tegemine. Puuduvad

§ 413lõikes 3 sätestatud tagaseljaotsuse tegemist välistavad asjaolud.

Võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse rakendamise seaduse § 11 kohaselt võlasuhtele, mis on tekkinud enne 01.07.

  1. a, kohaldatakse enne eelnimetatud seaduse jõustumist kehtinud seadust. Eesti NSV tsiviilkoodeksi (TsK) § 355 kohaselt annab tööettevõtulepingu järgi kohustub tööettevõtja omal riisikol tegema tellija ülesandel kindlaksmääratud töö kas tellija või omast materjalist, tellija aga kohustub tehtud töö vastu võtma ja selle eest tasuma. Võlaõigusseaduse (VÕS, jõustunud 01.07.
  2. a) § 635 järgi töövõtulepinguga kohustub üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu. Hagi rahuldamise materiaalõiguslikus aluseks on kuni 01.07.
  3. a kehtinud TsK § 173 lg 1, mis sätestab kohustise täitmise nõuetekohasel viisil ja kindlaksmääratud tähtajal vastavalt seadusele või lepingule ja sama seaduse § 174, mille kohaselt ühepoolne keeldumine kohustise täitmisest ei ole lubatud, ning alates 01.07.
  4. a kehtima hakanud VÕS § 76 lg 1, mis sätestab kohustuse täitmise vastavalt lepingule või seadusele ja sama seaduse § 108 lg 1, mis sätestab võlausaldaja õiguse nõuda võlgnikult raha maksmise kohustuse täitmist kui võlgnik seda rikub. Tuginedes eeltoodule leiab kohus, et hagi on õiguslikult põhjendatud ja kostjalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele 46 142,40 krooni.

§ 468

lg 1 p 2 kohaselt tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse §-ga 3 kohaldatakse enne seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele kuni 31.12.2005. a kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. Juhindudes kuni 31.12.2005. a kehtinud

§ 60lg-st 1 tuleb hageja kohtukulud välja mõista kostjalt.

Kostjalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele kohtukuludena riigilõiv 3500 krooni, mille hageja tasus hagi esitamisel riigituludesse. Kostjalt kuulub

§ 52

p-st 5 ja § 54 lg-st 4 juhindudes asja läbivaatamiskuluna riigituludesse väljamõistmisele postikulu 174,70 krooni, mis seisneb pooltele kohtuotsuse ja 2 hagimaterjalide kättetoimetamise kulus. Kohtuotsuse vabatahtlikul täitmisel tuleb kostjal märkida maksekorraldusele viitenumber ja selgitusse kohtumaja nimetus, kohtuotsuse number ning toimingu nimetus, mille eest tasumine toimub. Arne Kolnes Kohtunik 3

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.