KOHTUMÄÄRUS Kohus Pärnu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 13.oktoober 2006.a. Rapla Tsiviilasja number 2-06-24348 Kohtu koosseis Kohtunik Indrek Saar Tsiviilasi R V avaldus E P’ele eestkostja nimetamiseks. Menetlusosalised Avaldaja: R v RV kaudu Asjast puudutatud isikud: E P, esindaja vandeadvokaat E J; A H RESOLUTSIOON
- Seada E P’e varaliste ja isiklike õiguste ning huvide kaitseks eestkoste.
- Nimetada eestkostjaks A H, kellel on õigus E P esindamiseks kõigi asjade ajamisel ja tehingute tegemisel.
- E P on õigus kasutada oma pensioni ja riiklikke toetusi elukondlikeks vajadusteks iseseisvalt.
- Eestkoste pikendamise või lõpetamise otsustab kohus hiljemalt 13.oktoobriks 2009.a. Teatavakstegemine Määruse koopia saata R Vle, E Ple, tema esindajale ja A Hle. Määrus jõustub selle kättetoimetamise päevast A Hle. Määruse vaidlustamine ja jõustumine Määrus kuulub täitmisele viivituseta. Määrust saab vaidlustada määruskaebuse esitamisega Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu Rapla kohtumaja kaudu. Määruskaebuse võivad esitada E P või R V maakohtu kaudu 15 päeva jooksul, arvates määruse kättetoimetamise päevast. Määruskaebust ei saa esitada pärast viie kuu möödumist määruse teatavakstegemist eestkostjale. Asjaolud R V soovib E Ple eestkostja määramist, kuna E.P’e vaimne seisund on ebastabiilne, ta hindab ümbritsevaid olukordi sageli tegelikkusele mittevastavalt, on lasknud end mõjutada ja teinud seeläbi enda jaoks kahjulikke otsuseid. Nii tunnistas kohus 29.juulil 2005.a. E.P’e poolt tehtud tehingu tühisust, kuna E.P oli tehingu tegemise ajal otsusevõimetu. Kohtuotsus on jõustunud. Samas soovib E.P teha uusi õigusliku tähendusega toiminguid. 11.augustil 2006.a. esitas ta vallavalitsusele avalduse, milles palub abi oma kinnistu müümisel. V on seisukohal, et E.P huvides tuleb teha tehinguid ja muid õigustoiminguid ja palub seepärast eestkosteasutusena nimetada E.Ple eestkostja. Kohtu seisukoht Avaldus kuulub rahuldamisele. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 8 lg. 2 kohaselt on piiratud teovõime täisealisel isikul, kes vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse või muu psüühikahäire tõttu kestvalt ei suuda oma tegudest aru saada või neid juhtida. Perekonnaseaduse (PkS) § 92 lg. 4 kohaselt tuleb niisugusel juhul seada inimese õiguste ja huvide kaitseks eestkoste. Kohtule esitatud tõenditest nähtub, et E P vajab eestkostet. 03.märtsil 2005.a. teises tsiviilasjas tehtud ambulatoorse kohtupsühhiaatrilise ekspertiisiga on kindlaks tehtud, et E.P põeb alates 1959.a. vaimuhaigust, mis on pöördumatu ja aastatega süvenenud; tema võime oma tegude tähendusest aru saada ja tegusid juhtida on kestvalt piiratud; samas ei vaja ta ööpäevaringset järelevalvet ega kõrvalabi. E.P mõistis kohtuistungil eestkoste vajadust ja nõustus eestkostja isikuga. Tema esindaja ei esitanud omavalitsuse avaldusele samuti vastuväiteid. E.P kinnitas veel, et tema lähimad sugulased on ema õdede ja vendade lapsed. Ka v-le on teada, et lähemaid sugulasi E.P ei ole ja et tema sugulaste hulgas ei ole kedagi, kes oleks eestkostjana usaldusväärne. Nõusoleku olla E.P eestkostja on andnud A H. TsMS § 172 lg. 1 kohaselt kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. TsMS § 172 lg. 2 kohaselt võib kohus täisealisele piiratud teovõimega isikule eestkostja määramise või selle tühistamise või eestkostega seotud abinõude rakendamise menetluse kulud jätta täielikult või osaliselt riigi kanda. Omavalitsusüksuse kanda kulude jätmine oleks ebaõiglane, kuna viimane on eestkostet vajava inimese huvides kohtusse pöördumisel täitnud oma kohustust eestkosteasutusena. Indrek Saar Kohtunik